Tallinna Ehituskooli digiõpe Meiler Tallinna Ehituskool ÕIS Tallinna Ehituskooli blogi Tallinna Ehituskool Instagrammis Tallinna Ehituskool Facebookis Tallinna Ehituskool Youtube's

Viimistleja

Ehitusviimistleja põhilised tööülesanded on maalri-, krohvimis-, pahteldamis-, tapeetimis-, värvimis-, dekoratiivviimistlus-, plaatimistööd ning põranda-, seina- ja laematerjalide katmistööd. Seda nii hoonete sise- ning välispindadel. Ehitusviimistleja võib spetsialiseeruda erinevatele töövaldkondadele või omandada kõik viimistleja kutseoskused.

Väga vajalikud on hea tervis ja vastupidavus, sest suurem osa tööpäevast möödub püstijalu. Ehitusviimistleja töö on loominguline ning nõuab värvide, mustrite, materjalide kokkusobitamist. Kõik ehitusviimistlejad peavad oskama:

  • mõõta ja arvestada materjalikulu;
  • lugeda ehitusjooniseid;
  • koostada lihtsamaid ehituskavandeid/eskiise;
  • kasutada põhilisi viimistlusvahendeid – ehitustööriistu ja masinaid;
  • ette valmistada viimistlustöödeks vajalikku pinda.

Vajalikud on teadmised nii ehitus- ja viimistlusmaterjalidest, oma töö nõuetekohasest ja ohutust korraldamisest, töötervishoiust ja -hügieenist, tule- ja elektriohutusest, tulekustutusvahenditest ja jäätmekäitlusest, kui keskkonnaohutusest ja esmaabist.

Enamik ehitusettevõtteid maksab oma töötajatele põhi- ja tulemuspalka. Osas ettevõtetes tasustatakse tööd tükitöö alusel. Tükitöö hinnas lepitakse kokku igal konkreetsel juhul eraldi. Enamikus ehitusettevõtetes on töövahendid ja tööriided töökoha poolt. Suurematel ehitusobjektidel on töötajatele korraldatud ka toitlustamine.

Oskuslik viimistleja on alati hinnatud ja oodatud töötaja. Kutsetunnistusega eriala lõpetajad enamasti leiavad töö kiirelt. Kuna ehitusviimistlejate kutsetunnistusi tunnustatakse ka Euroopas, siis on võimalik tööle suunduda ka teistesse Euroopa riikidesse. Ehitusviimistlejad peavad oma teadmisi uuenevatest ehitusmaterjalidest ja viimistlustehnikatest pidevalt täiendama. Täiendusõppe ja töökogemuse tulemusena on võimalik tõusta viimistlusmeistriks.

Tallinna Ehituskooli õpetaja ütleb, et sageli arvatakse, et viimistlus on üks lihtne eriala. Kõik me oleme kodus midagi värvinud ja harvem ka tapeetinud – tuli ju välja ja silmalegi ilus vaadata. Loomulikult, aga tegelikult on viimistlus palju keerulisem töö. Viimistlus on iga ehituse viimane etapp, mida me kõik päevast päeva näeme. Viimistleja peab oskama peita ja parandada neid vigu, mida on eelnevalt teinud teised või mis on tekkinud aastatega. Viimistleja kaitseb ja kaunistab pindu.

Sellel erialal me õpime palju enamat kui lihtsalt värvimist. Õpime tundma erinevaid konstruktsioone, nende osi ja kuidas erinevates olukordades konstruktsioonid ja materjalid käituvad ning kuidas ümbritsev keskkond neid mõjutab. Nagu eluski ei ole ühte universaalset lahendust. Õpitud oskused võimaldavad tulevikus luua endale kui ka teistele oma kätega just sellist kodu nagu ise soovid.

Õppetöö toimub kaasaegses õpikeskkonnas. Meie koolis õpitakse viimistleja erialal erinevate pindade krohvimist, plaatimist, tasandamist, pahteldamist. Osad tööd nagu värvimine, tapeetimine, dekoratiivviimistlus on lõbusamad, samas kiirust ja täpsust nõudvamad. Siit saame vajalikud oskused kogu eluks. Ilma viimistluseta ja viimistlejata oleks meie linnapilt vaid hallides varjundites.

95762301_338657787103147_3504191700010532864_n.jpg 

Pildid FB-s (pildid: 1. - TEK, 2. - freepik by pressfoto, 3. - freepik by baitelman, 4. - TEK, 5. - freepik by master1305, 6. - freepik by senivpetro)

Allikad: Tallinna Ehituskool, Innove Rajaledja, Haridusportaal edu.ee:

  • https://www.ehituskool.ee/esileht/sisseastujale/erialad/viimistleja
  • http://ametid.rajaleidja.ee/Ehitusviimistlejad
  • https://haridusportaal.edu.ee/ametialad/ehitusviimistleja

 

Erialanimetus vene keeles/Название профессии на русском языке: Отделочник.

Vaata ka/Смотри также: 'Внутренние отделочные работы', 'Внешние отделочные работы', 'Маляр', 'Плиточник'.

 

  • Ehitusviimistluse õppesuund
  • Ehitus ja tsiviilrajatised õppekavarühm
  • Juhtõpetaja Terje Jaksen

 

Viimati muudetud 04.05.2020

,,

Suurt ehitist ei saa luua nõrgale vundamendile