Puud tahavad meile nii palju rääkida. Nad jutustavad maast, veest, inimestest, loomadest, ilmast ja ajast. Ja nad räägivad ka oma elust – nii headest kui halbadest aegadest. Puud jutustavad lugusid, aga ainult neile, kes oskavad neid lugeda. Iga puu, mida kohtame, on täis märke, mis räägivad selle elu ja maastiku saladusi. Need vihjed on lihtsad märgata, kui tead, mida otsida, aga enamikule inimestest jäävad need nähtamatuks.

Selles raamatus näitab Tristan Gooley, kuidas leida vihjeid puu okstes ja lehtedes, koores, pungades ja õites … isegi kändudes. Nagu lumehelbed, pole ka kaks puud kunagi täpselt ühesugused. Iga erinevus paljastab loo, mida see puu on läbi elanud – kui vaid peatume ja vaatame hoolikalt. Vhet pole, kas kõnnid metsas, aias või pargis, need märgid on olemas ja ainult ootavad lugemist.
Kui oled kord neid asju nägema õppinud, on võimatu neid enam mitte märgata. Pärast selle raamatu lugemist ei vaata sa ühtki puud enam kunagi sama pilguga!

Kakskeelne raamat kaasneb näitusega „Azulejos. Portugali pärlid“ Adamson-Ericu muuseumis (04.04.–07.09.2025).

Raamat tutvustab Portugali keraamiliste plaatide azulejo’de rikkalikku ajalugu ja kunstilist mitmekesisust. Kuigi Portugal on tuntud azulejo’dega kaunistatud linnade poolest, ei sündinud see nähtus üleöö. Azulejo’sid on viimase viiesaja aasta jooksul kasutatud seinakattena mitmesugustel hoonetel ja rajatistel: kirikutest, kloostritest ja paleedest jõudsid need aja möödudes elamute fassaadidele, raudtee- ja metroojaamadesse, aedadesse ja parkidesse, viaduktidele ja lennujaamadesse. Tänapäeval leidub neid kõikjal ning selle kunstiliigi uuendamisele on pühendunud uus põlvkond kunstnikke, arhitekte ja disainereid. Värvikirevad plaadid jutustavad kaasahaaravalt ajaloost, religioonist ja inimeste igapäevaelust, viies vaataja põnevale rännakule eri ajastutesse.

Eesti majanduselu on alati otseselt sõltunud poliitilistest jõujoontest. Mõjukate suurriikide koosseisu kuulumine ning oma riigi loomine ja taasloomine on kaasa toonud nii ettevõtete sündi ja kasvu kui ka kahanemist ja hääbumist. Samas on just väiksus ja piiratud loodusressursid ning geograafilisest asendist tulenevad poliitilised tõmbetuuled sundinud siinseid ettevõtjaid mobiilsemalt tegutsema ja muutustega kiiremini kohanema.

Käesolev raamat ei anna kronoloogiale tuginevat tervikülevaadet meie tööstuse Ameerika mägesid meenutavast ajaloost, vaid kirjeldab paljude eri aegadel tegutsenud ettevõtete sünni ja arenguprotsesse, aga ka pankrotte ja hääbumist. Kokku joonistub pilt nii Eesti väikestest ja suurtest edulugudest kui ka kaotustest, valearvestustest ja läbikukkumistest. Mitmed lähenemisnurgad annavad käsitlusele veidi mängulisema tooni ning võimaldavad ka spetsiifilisemaid teemasid avada lihtsasti mõistetaval ja köitval moel. Päris kõik tööstusharud ei mahtunud raamatu kaante vahele kahjuks ära, kuid suurem osa Eesti ajaloos olulist rolli mänginud ettevõtetest ja -võtjatest on ühel või teisel viisil siin oma koha siiski leidnud. Arvukatel illustreerivatel fotodel paljastuv kirev tootepillerkaar tõestab aga veenvalt, et ei pingutatud asjatult.

Raamatu ilmumist on toetanud Eesti Kultuurkapital.

„Kunstiraamatut“ illustreerib 800 teost 200 autorilt. Vaadeldakse Euroopa, Aasia, Aafrika ning Ameerika kunsti kõnekaid näiteid –skulptuure, maale, gravüüre, joonistusi ja fotosid –alates ürgajast kuni tänapäevani. Kunstiteaduste magister ja kultuuripsühholoogia doktor Linnar Priimägi selgitab lühikestes, tabavates ning õpetlikes analüüsides teoste kultuuriloolist tausta, kunstilist ülesehitust ja psühholoogilist mõju. „Kunstiraamat“ on sisukas ja värvikas kunstikeele õpik ja kunstiajaloo seletaja.

Käesolevas kogumikus esitatud artiklid näitavad, kuidas on muutunud või hoopis samaks jäänud linnaehituse põhimõtted, kui aeglaselt kulgevad linna väljaehitamise protsessid, kuidas on lahenenud või siiani ikkagi vaidluse all linnas esinenud ehituslikud probleemid, mismoodi on muutunud terminoloogia, samuti on esitatud munitsipaalpoliitikas osalenute konfliktsete seisukohtade kajastusi.

See raamat kutsub avastama vanalinna uue pilguga. Tihti kõnnime siin tööasjus, teel seltskonda või kultuuri nautima või lihtsalt iidseid maju ja tänavaid imetledes. Kuid isegi siis, kui oled mõnes paigas käinud kümneid kordi, avastad ikka midagi uut.

Jalutasin minagi raamatu kirjutamise ajal vanalinnas kilomeetreid mööda tuttavaid radu ja avastasin enda jaoks täiesti uusi detaile. Ka tuttavate objektide juures märkasin süvenedes nüansse, mida polnud varem tähele pannud. Vanalinnal on alati midagi põnevat pakkuda. Olen valinud raamatusse poolsada põnevat detaili, millest igaühel on rääkida oma lugu. Nende seas on mahult pisikesi objekte, aga ka suuremaid rajatisi, mis lisavad meie teadmistesse vanalinnast uusi killukesi. Nende kohtade ülesleidmisel toetavad lugejat suurepärased fotod, mis talletavad ühtlasi nende raidkivide, tuulelippude, skulptuuride, tekstitahvlite, hoonete ja puude hetkeseisu. On ju needki leheküljed juba homme osa Tallinna ajaloost.

Miks me teeme seda, mida me teeme? See raamat on üks säravamaid inimkäitumise käsitlusi, mida eales on koostatud. Neuroteadlane ja primatoloog Robert M. Sapolsky heidab oma valdkondadeüleses teoses valgust inimeste tegude varjuküljele, käsitledes keerulisi teemasid nagu jõuguvaim ja ksenofoobia, hierarhia ja võistlemine, sõda ja rahu.

Autor uurib vägivalla, agressiivsuse ja võistlemise bioloogiat – käitumisi ja impulsse nende taga, indiviidide, gruppide ja riikide tegusid ning seda, millal ja mille põhjal neid peetakse headeks või halbadeks. See raamat räägib sellest, kuidas inimesed üksteist kahjustavad, aga ka sellest, kuidas nad käituvad risti vastupidi. Mida on bioloogial meile õpetada koostöö, kuuluvuse, leppimise, empaatia ja altruismi kohta? Huvitavat ja lihtsasti loetavat teksti illustreerivad arvukad fotod ja piltlikud joonised.

New York Timesi menukist „Käitumine“ võitis Los Angeles Timesi auhinna ja valiti Washington Posti aasta 10 parima raamatu hulka.

Põhjalik ajutreeningu programm enam kui 80 mõistatusega, mis paneb hallolluse liikuma!

Me kõik teame, et enda vormis hoidmiseks peame keha treenima, sama kehtib ka aju kohta. Üks parimaid asju, mida oma aju heaks teha saate, on õppida midagi uut. Veelgi parem, kui seda on lõbus teha!

See mõtteharjutuste kogumik, mille on koostanud tuntud ja armastatud mõistatuste looja doktor Gareth Moore ja Cambridge’i ülikooli neuroteadlane doktor Helena Gellersen, sisaldab kasulikke harjutusi mitmesuguste oluliste kognitiivsete võimete arendamiseks ning võimaldab treenida lühi- ja pikaajalist mälu, loogikat ja arutlusvõimet ning visuaal-ruumilise ja loova mõtlemise oskust. Harjutusi tehes õpite mõistma ka mõistatuste taga olevat teadust ning seda, kuidas ja miks mõistatuste lahendamine aju tööd tõhustab.

See näpunäidete ja nippidega pikitud raamat sobib suurepäraselt nii algajale kui ka juba kogenud peamurdjatele.

Keemia on kogu mateeria alus. Kõik meie universumis koosneb aatomitest. Nende mikroskoopiliste ehitusklotside komponentide struktuur määratleb ained, mille need moodustavad, nende ainete omadused ja toime ning viisi, kuidas keemilised elemendid üksteisega koos toimivad, et luua uusi ainevorme. Järgnevatelt lehekülgedelt saate teada, kuidas keemilised protsessid tänapäeva elu kujundavad – alates autokütustest ja nutitelefonidest kuni alkohoolsete jookide tootmiseni ja juuste pesemiseni.
Suurepärane materjal nii õpilaste kui täiskasvanute keemiaalaste teadmiste täiendamiseks.

Füüsika on teadusharu, millel põhinevad kõik teised loodusteadused. Sellel on oluline roll kõiges, mida me teeme: alates lihtsaimast tegevusest, näiteks kurikaga palli löömisest, kuni miljardeid eurosid maksvates kiirendites osakeste peaaegu valguse kiirusega kokku põrgatamiseni, et aidata teadlastel lahendada kõige keerulisemaid universumit puudutavaid küsimusi.
Kõiki aspekte, mida see teadusharu puudutab, on raske ühte raamatusse kokku panna, kuid me vähemalt proovisime! Pööra lehte ja avasta, kuidas raskusjõud meie jalgu maas hoiab, kas ajas rändamine on võimalik, ning veel palju muud.
Populaarteaduslik eriväljaanne on suurepärane praktiline abivahend mõistmaks, mida meile koolifüüsikaga sooviti õpetada, kuidas füüsika toimib ja meid mõjutab ning on suureks abiks silmaringi laiendamisel.

Menuka õppevahendi „Jalad kõhu alt väljaˮ autori, kogenud pedagoogi Sari Salo raamatus pakutakse õpetajatele ideid, kuidas koolitunde elavamaks muuta ja rohkem liikuda. On ju nutisõltuvus ja ekraani kütkes elamine-olemine aina laiemalt levinud. Sari Salo aitab toolilt püsti ja ekraanist eemale, aga kasutab ära õpilaste tõmmet nutilahenduste vastu. Isegi liikumisülesannete juures võetakse appi kõiksugu äpid ja põnevaid nutirakendused. Nagu autor ise ütleb, pole digitaalsus koolis sugugi ekraani tuiutamine ja sotsiaalmeedias surfamine. Lisaks õpilaste digioskuste laiendamisele pakub see ka õpetajale võimalusi oma teadmiste arendamiseks ja uute asjade õppimiseks. Nii võidetakse nooremate osaliste poolehoid ja võetakse relvad kriitikutelt, kes arvavad, et „kes jaksab veel mingite imenippidega tegelda, kui vaja koolitunde ette valmistadaˮ. Sari jaksab, Sari suunab ja õpetab, Sari annab ideid ja särab. Tema ideid saab kasutada eesti keele, matemaatika, võõrkeele, samuti loodusõpetuse ja meediaoskuste õpetamisel.

Raamatu mahuka lisa eesmärk on muuta harjutuste proovimine õpetaja jaoks võimalikult lihtsaks, sest materjal on valmis kujul võtta.

Algajale aednikule tuleb sageli üllatusena, et aiakujundaja ei alusta peenra loomist mitte taimede ostmisest, vaid see on kõige viimane töö. Enne tuleb otsustada peenra õige koht, õige kuju, vormid, värvid ja ja mõõtmed. Nii on tulemuseks ilupeenar, mis sobib elamu ja aiaruumiga ning näeb välja kaunis ja harmooniline. Kui paberil on peenar olemas, siis on juba lihtne osta vajalikud taimed.

Räpina aianduskooli õpetaja Reti Randoja-Muts seletab lihtsas keeles aiakujunduse kompositsiooni aluseid, mahtude, vormide, värvuste, proportsioonide paikapanemist. Samm-sammult saab lugeja oma tulevase peenra läbi mõelda ja lõpuks ka paberile joonistada. Lõpuks tuuakse loetelu taimedest, mis sobiksid oma kujult ja värvuselt joonistega.

Päikselisel rõdul ja terrassil on väga mõistlik lisaks lilledele kasvatada ka köögivilju ja maitsetaimi. Peaaegu kõiki avamaa- ja kasvuhoonekultuure saab viljeleda ka kastis, tünnis või potis, isegi viinapuud saab anumas kasvatada. Vihikust saab teada, kuidas rajada peenrakaste, millist mulda kasutada, kuidas taimi kasta ja väetada ning kuidas rakendada viljavaheldust.

See on avameelne portree USA presidendist Donald J. Trumpist ja teda kujundanud perekonnast.

Mary L. Trump, ametilt kliiniline psühholoog, Donaldi ainuke vennatütar, heidab oma raamatus valgust nende perekonna tumedale ajaloole, et selgitada, kuidas tema onust sai mees, kellest on nüüdseks kujunenud oht kogu maailma tervislikule seisundile, majanduslikule turvatundele ja ühiskondlikule korraldusele.
Mary L. Trump veetis suure osa oma lapsepõlvest vanavanemate uhkes New Yorgi majas, kus kasvasid üles ka Donald ja tema neli õde-venda. Vaimsete traumade, hävitavate suhete ning hooletuse ja kuritarvituse traagilisest koosmõjust põhjustatud sündmused on koos perekonnas järgitavate mustritega vorminud mehe, kes on end praegu sisse seadnud Ameerika Ühendriikide presidentide Ovaalkabinetis.
Mary räägib oma perekonna süngetest ja tihtipeale segadusse ajavatest sündmustest nende vahetu tunnistajana, jutustades vaimukalt ja isegi humoorikalt. Ta kirjeldab halastamatu üksikasjalikkusega kõike: nii perekonna imetlust onu Donaldi vastu kui ka seda, kuidas Donald, Fred Trumpi lemmikpoeg, oma isa naeruvääristas ja kõrvale heitis, kui too hakkas alla jääma Alzheimerile.

Donald Trumpi saatuslikke vigu on proovinud selgitada paljud õpetlased, tugitoolipsühholoogid ja ajakirjanikud. Mary L. Trump ainsana suudab meile jutustada paeluva ja kõhedust tekitava saaga. Ja mitte ainult sellepärast, et ta seisab perekonnale nii lähedal, vaid ka sellepärast, et tema on ainuke Trump, kes soovib rääkida tõde ühe maailma kõige mõjuvõimsama ja probleemsema perekonna kohta.

• EVS 932 Ehitusprojekt
• EVS-EN 50341-1 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 1: Üldnõuded. Ühised eeskirjad
• EVS-EN 50341-2-20 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 2-20: Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN)
• EVS-EN 50522 Üle 1 kV nimivahelduvpingega tugevvoolupaigaldiste maandamine
• EVS-EN 60076-1 Jõutrafod. Osa 1: Üldist
• EVS-EN IEC 61936-1 Tugevvoolupaigaldised nimivahelduvpingega üle 1 kV ja alalispingega üle 1,5 kV. Osa 1: Vahelduvpinge
• EVS-EN 62271-1 Kõrgepingeline lülitus- ja juhtimisaparatuur. Osa 1: Vahelduvvoolu lülitus- ja juhtimisaparatuuri üldliigitus
• EVS-HD 60364-4-46 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-46: Kaitseviisid. Turvalahutamine ja lülitamine
• EVS-HD 60364-7-729 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 7-729: Nõuded eripaigaldistele ja -paikadele. Teenindus- ja hoolduskäigud

Kristiina Ehini kümnes luulekogu räägib hingerahu otsimisest ja armastuse hoidmisest keset viirusi ja sõjasõnumeid. Kultuur, religioon, psühholoogia ja mütoloogia ulatavad otsijale käe, kuid kelle poole hoida ning kellel üldse on võimu meid välja sikutada sellest korduma kippuvate ajamustrite keerisest? Autori uusim sürrealistlike elementidega lüürika kutsub lugejat Ajajõe kaldale veepeegeldustest iseennast, oma rahvast ja värsket kokkukuuluvustunnet otsima.
Luulekogu on järg Kristiina Ehini üheksandale luulekogule “Janu on kõikidel üks“.

Tutvu ka Kristiina Ehini kõige uuema raamatuga, autobiograafilise tragikomöödiaga "Südametammide taga".

Lund muudkui sajab, rasket veesegust lumeloppa, mis maha kõnniteele jõudes kohe sulamist alustab. Lill peatub kadunud inimeste tahvli ees, hirmus, et võiks lörtsise klaasi taha paigutatud fotodelt leida oma isa – endise hinnatud maalikunstniku.

„Keedetud hirvede aeg“ on pilguheit ajastusse, mida varjutavad stagnatsioon ja kõhedad minevikusündmused, kus hingerahu üle valitseb hirm ning selget pilku katab ebamäärasuse hägu. Romaani fookuses on kolme peategelase maailma- ja kunstitunnetus, eelkõige noore neiu Lill Aruvee kujunemislugu ja eneseotsingud. Kujundirohke jutustamisstiil ja poeetilised vaated erisugustesse siseilmadesse pakuvad lugejale võimaluse nii nukraks äratundmiseks kui vaikseks muigamiseks.

„Ööema“ on romaan naiste ja meeste võimatutest valikutest II maailmasõja järgses Eesti külas, lugudest, mida ei räägita, ja küsimustest, millele pole õigeid vastuseid. Ääretute rabade ja hämarate metsade keskel tuleb elada ja elu edasi kanda ka siis, kui sõda on senise elukorralduse purustanud.

„SEL talvel oli kõik raskem, vaevalisem kui eelmistel, selle talvega oli midagi valesti. Ehk oli viga selles, et Leo oli olnud kindel, et seda talve enam ei tule. Et seda ei tule enam metsas, midagi muutub, maailm pöördub, teisiti pole lihtsalt võimalik, see, mis toimub, ei saa kestma jääda. Aga lehed kolletasid, langesid, lumi tuli maha ja kõik jäi samaks. Õigemini läks halvemaks, surve oli läinud kõvemaks, kand kõri peal raskemaks. Uue punkri saare teise serva olid nad ehitanud kiiruga veel hilissügisel, vahepeal jõudis lumigi korraks maha sadada.“

Lilli Luuk (1976) tuli eesti kirjandusse 2017. aastal. Tol hetkel veel tundmatu autori debüütnovell „Auk“ pälvis Tuglase novelliauhinna ning mõni aasta hiljem sai sama tunnustuse osaliseks tekst „Kolhoosi miss“. 2022. aastal ilmunud samanimeline novellikogu nomineeriti Eesti Kultuur kapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiale. 2023. aastal sai Luuk Loomingu aastapreemia novelli „Mäed“ eest. Luugi esimene romaan „Minu venna keha“ võitis 2022. aastal ajalooliste romaanide võistlusel III koha, nomineeriti Tammsaare kirjandusauhinnale ning 2023. aastal pälvis Luuk sama teosega aasta kirjaniku tiitli. „Ööema“ on Luugi teine romaan.

Sveta Grigorjeva kolmas luulekogu „Frankenstein” pöörab senistest enam tähelepanu avarama, mutantjama keha- ja maailmatunnetuse otsimisele. Ihuline ja poorne, lausa tselluliidine luule lõikub terava sotsiaalkriitika ning õrnusega kõigi sobitumatute ja tõrjutute suhtes. „Frankenstein” võib inspireerida otsima mustreid nii kehalt kui ka tähistaevast, lugema nii kirjandust kui ka kuud, tekitama enesele uusi närvilõpmeid ning asetama kahtluse alla kehtivaid võimusuhteid. Luulekogu pealkirja allikas Frankensteini koletis on eikuskile kuuluv ebard, Grigorjeva käsitluses aga jõustav näide, kelle sünd nõuab kehalisuse ümber mõtestamist ning kes on piirideülene eeskõneleja kõigile neile, keda on sunnitud mingil põhjusel ennast häbenema.

Rosa Liksom on üks tuntumaid ja tõlgitumaid tänapäeva soome kirjanikke. Ikka ja jälle kujutab ta Soome ajaloo tundlikumaid lehekülgi uudse vaatenurga alt. Seekord on raamatu keskmes pagulased: Lapi sõja ajal sakslaste eest põgenevad külaelanikud, kes suunduvad koos oma kariloomadega üle Tornio jõe (Väila) teisele poole, turvalisse Rootsi. Peategelaseks on teismeline tüdruk, taustaks aga pagulaste teekond ja elu võõrsil. Liksomi hingekriipiv jutustamisoskus tõuseb kõrgemale kirjeldatud sõjakoledustest, maalides meie ette pildi inimeseks saamisest murdelisel ajal.

LR 7-9/2025

Häirivate unenägude tõttu otsustab Yeong-hye hakata taimetoitlaseks, mis põhjustab meelehärmi ja hämmingut nii tema mehes, ões kui ka õemehes. Soov oma keha ja elu üle ise otsustada põrkub ühiskonna ja Yeong-hye lähedaste ootuste ja arvamustega.

Han Kang pälvis 2024. aastal Nobeli kirjandusauhinna. „Taimetoitlane“ on esimene koreakeelne raamat, mis võitis rahvusvahelise Bookeri auhinna ja valiti 2024. aastal New York Timesi XXI sajandi saja parima raamatu hulka.

Tõlkija saatesõna annab ülevaate nii autori kui ka teose senisest elukäigust.

„Paradiisiaed“ on liigutav, intelligentne ja kurbnaljakas lugu neljateist-aastasest Billiest ja tema perekonnast. Billie, kelle nimi on tegelikult Erzsébet, elab oma südamliku ning mängulise ema Marikaga kasinalt ühes korrusmajas. Siis saabub neile soovimatu külaline, emapoolne vanaema Ungarist, ning kõigi elud pööratakse pea peale. „Paradiisaed“ on lugu emadest, tütardest ja vanaemadest, identiteedist, kaotusest ja suureks kasvamisest.

Elena Fischer (snd 1987) on õppinud kirjandust ja filmi ning elab Saksamaal Mainzis. „Paradiisiaed“ on tema esimene romaan ning see pälvis kiirelt palju tähelepanu, nomineeriti väärikale Deutscher Buchpreisi auhinnale, jõudis müügiedetabelite tippu mitmetes riikides ja on tõlkimisel paljudesse keeltesse.

Triloogia viimases osas „Suur raha” jõuame sõjajärgsesse Ameerikasse, mis elab läbi 1920. aastate majandusbuumi. Jõudsalt arenevad uued tehnoloogiad, luuakse suurte tulevikuperspektiividega idufirmasid, aktsiabörs kasvab tormiliselt ja levib massimeelelahutus. Wall Streetist Hollywoodini ja armusuhetest äritehinguteni võtavad inimsaatused üha kiiremaid viraaže, mis viivad vääramatu krahhi poole. Saades osa nupuka lennundusinseneri, noore lavatalendi, pühendunud töölisliikumise tegelase ja paljude teiste fiktiivsete või ajalooliste karakterite pürgimustest ja kimbatustest, võime paljuski ära tunda meie eluolu ka nüüd, sada aastat hiljem.
Teosele on lisatud E. L. Doctorow’ saatesõna.

1986. Adrien, Étienne ja Nina on kümneaastased. Nad tutvuvad koolis, saavad ruttu lahutamatuteks sõpradeks ning tõotavad üksteisele, et jäävad kokku isegi siis, kui kunagi tulevikus kodusest väikelinnast Pariisi elama kolivad.
2017. Järvepõhjast leitakse auto, milles on paarkümmend aastat tagasi kaheksateistaastaselt kadunud tüdruku surnukeha. Juhtumit asub kajastama ajakirjanik Virginie, paljastades sammhaaval seosed sünge leiu ja kunagi ebaharilikult lähedase, kuid nüüdseks suhted katkestanud kolmiku vahel.

„Kolm“ on ühelt poolt kujunemisromaan, teisalt aga ootamatute pööretega põnevuslugu inimsuhetest, saatuslikest valikutest ja paljastustest, mis ulatuvad läbi kolme aastakümne. Valérie Perrin on üks viimaste aastate enim müüdud ja tõlgitud prantsuse kirjanikke, kellelt on eesti keeles ilmunud romaanid „Lilledele värsket vett“ (2022) ja „Pühapäeva rüppe unustatud“ (2023).

Nobeli preemiaga pärjatud Briti kirjaniku Kazuo Ishiguro 2021. aastal ilmunud romaani „Klara ja Päike” tegevus toimub ilmselt mitte eriti kauges tulevikus, tõenäoliselt Ameerika Ühendriikides. 
Raamatu peategelane ja minajutustaja on robot, TS ehk tehissõber Klara, kes on kavandatud teismeliste seltsiliseks. Paremates perekondades on nimelt kombeks lapsi geneetiliselt töödelda ehk „kõrgendada”, et neil oleks võimalik elus paremini läbi lüüa. Sellega kaasnevad terviseriskid ja habras immuunsüsteem sunnib lapsed koduõppele tahvelarvutite taha.
Juba poeaknal paistab Klara oma kaaslaste seast silma teravama tähelepanuvõime ja eelkõige suure huviga välismaailma vastu. Pikapeale täitub ka tema igatsus ning ta saab endale „lapse” – ostetakse ära ning viiakse koju, kus elavad Josie, tema ema ja majapidajanna Melania. Josie on tihti liiga haige, et isegi tahvelarvuti kaudu õppetöös osaleda, ja siis pakub Klara talle tuge. Josiel on ka sõber, naabripoiss Rick, kellega nad ühist tulevikku plaanivad, kuigi Rick pole „kõrgendatud” ning seega pole tema tulevikuväljavaated Josie omadega võrreldavad. Ent mitmesuguseid tulevikuplaane teevad ka Josie ema ja Ricki ema preili Helen, ning nagu peagi selgub, on Klaral endalgi Josie aitamiseks oma salaplaan.

Nobeli kirjandusauhinnaga pärjatud jaapani päritolu briti kirjaniku Kazuo Ishiguro viies romaan „Kui me olime orvud” paiskab detektiiv Christopher Banksi keset Teise maailmasõja eelõhtul Jaapani vägedest okupeeritud Shanghai karmi reaalsust. Shanghai on ühtlasi Christopher Banksi lapsepõlvelinn, kus jäid kadunuks tema mõlemad vanemad: ema, kes avameelselt kritiseeris brittide laastavat oopiumiäri Hiinas, ja ka isa, kes töötaski muuhulgas just oopiumiäriga tegelevas suurfirmas.

1937. aastal naaseb detektiiv Shanghaisse, et alustada kadunud vanemate otsinguid. Nagu Ishiguro puhul tihtipeale, märkab lugeja üsna pea, et Banks pole kuigi usaldusväärne jutustaja – piirid tema sisemaailmas valitseva kaose ja ümbritseva segaduse vahel kipuvad hajuma. Valusa lõpplahenduseni jõuab peategelane Shanghai põlevates vaestekvartalites, mis sarnanevad pigem painajaliku unenäoga. Ishiguro loomingu üheks läbivaks teemaks on elust välja lõigatud või sügavale maetud saladused, mille toob päevavalgele juhuslik, kuid ometi vältimatu kokkupuude mõne teise elu valupunktidega. Õhustikult meenutab romaan kõigiti turvalist klassikalist kriminaalromaani, lastes samas aimata pinna all varitsevat irooniat ja kõhedust.

Kui ema jätab India ja Louis’ oma perele kuuluva veinimõisa väravasse ja ise minema sõidab, pole lastel veel aimugi, mis neid ees ootab: uhke Bordeaux’ dünastia keeruline, võõraste tavadega maailm, mis on tulvil saladusi, reetmisi ja vihavaene ning kus iga värvikas pereliige mängib mingit mängu, et oma positsiooni parandada. Lastel, keda uus keskkond tervitab vastumeelsuse ja umbusuga, on vastu seada vaid oma siirus, süütus ja jonnakus.

Romaani „Pruudil olid jalas kollased saapad“ teine raamat viib lugeja tagasi Berléaci veinimõisasse, kuhu perest võõrandunud Muriel jättis ootamatult oma lapsed India ja Louis’ ning kus jätkuvad eri põlvkondade vahelised draamad, varjamised ja rivaliteet. Teeseldakse rõõmu, söögiisu, isegi kergemeelsust, ent tegelikult osalevad kõik valemängus, kus panuseks pole ei rohkem ega vähem kui veinimõisa edasine saatus.
Prantsusmaal nii „Downton Abbey“ kui ka „Successioniga“ võrreldud romaan „Pruudil olid jalas kollased saapad“ on paeluva süžeega perekonnasaaga ja sissevaade ühe Bordeaux’ veinimõisa salamaailma.

Katherine Pancol (snd 1954) on üks tänapäeva olulisemaid prantsuse kirjanikke, kes on seni avaldanud 20 romaani ja kelle teoseid on tõlgitud enam kui 30 keelde.

Marianne on noor, jõukas ja intelligentne autsaider. Connell on poiss, kes vaatamata oma pere vaesusele ja halvale mainele kõigile meeldib. Kooliõest ja -vennast saavad ootamatult sõbrad, hiljem armastajad, ent kui väikelinnaelu asendub Dublini tudengimeluga, paistab minevik seljataha jäävat. Mis juhtub, kui pöörasest kiindumusest kujuneb võimu, ühiskondliku klassi ja enesepettuse lahingutander?

„Normaalsed inimesed” on romaaniga „Vestlused sõpradega” (e.k 2019) maailmaareenile tõusnud iiri kirjaniku Sally Rooney (snd 1991) teine teos. Pealtnäha lihtsakoeline lugu kahe esmapilgul vastandliku noore keerulistest suhetest ja eneseleidmisest kätkeb endas midagi universaalset: uurimust, kuidas üks inimene võib teist igavesti vormima ja mõjutama jääda. Nüüdisaja üheks tundlikumaks ja terasemaks vaatlejaks nimetatud Rooney „Normaalsete inimeste” põhjal on valminud menukas BBC seriaal.

„Vandemurdja“ on painav lugu tavalisest inimesest, kes satub saatusliku eksituse tõttu keset julma arveteklaarimist ja avastab, et temast on saanud kuritegeliku jõugu sihtmärk.
Kõrvalises maanurgas asuva looduskaitseala valvur Aino leiab oma valdustest vaevu hingitseva poolsurnud mehe. Äsja Itaaliast Soome naasnud Tomas on otse lennujaamast autosse kupatatud, uimastatud ja ihualasti üksildasse metsajärve visatud.
Kui Tomas vähehaaval toibub, hakkab ta koos oma päästjaga uurima, kes on tapmiskatse taga. Korraga avastab mees, et talle haub kättemaksu verejanuline motobande, aga seekord pole võimalik abi saada ka parimalt sõbralt, kellel näib skeemis olevat oma osa. Nii ei teagi ta enam, keda usaldada…
„Vandemurdja“ jutustab kahest süütust inimesest, kes leiavad end ootamatult elukutseliste kurjategijate kättemaksutandrilt. See on lugu sõprusest, hülgamisest ja reetmisest. Kas on üldse võimalik pääseda jõhkrast mängust elu ja surma peale, kuhu sind on vägisi tiritud ja kus vahendeid ei valita? Kas viimaks on tulnud aeg murda aastaid tagasi antud vandetõotust?

LEENA LEHTOLAINEN (snd 1964) on soome kirjanik, kirjandusteadlane ja -kriitik. Ta on kirjutanud arvukalt romaane ja lühilugusid, eesti keeles on enim teada tema Maria Kallio sari.

„Uneskõndija“ on Lars Kepleri kümnes raamat, mille peategelane on Joona Linna.

Keset ööd saabub häirekeskusesse teade, et Stockholmi lähistel asuvale Bredängi kämpingualale murtakse sisse.
Lähim politseipatrull vastab kutsungile ja sõidab kohale. Muidu pimedal alal põleb ühe haagiselamu aknas valgus ja kui politseinikud ukse lahti teevad, avaneb nende ees õõvastav vaatepilt: verd on täis nii põrand, seinad kui ka mööbel. Veresauna keskel vedeleb kirvega tapetud ja jõhkralt tükeldatud ohver.
Haagiselamu ühe toa põrandal magab noor mees, otsast raiutud käsi padjaks. Ta võetakse kinni ja viiakse Kronobergi arestikambrisse. Selgub, et tegu on seitsmeteistaastase Hugo Sandi, tuntud kirjaniku pojaga.
Tuleb välja, et Hugo põeb haruldast somnambulismi, mille käivitavad õudusunenäod. Ta võib olla kas kurjategija või pealtnägija, aga ta ise väidab, et ei mäleta sellest ööst midagi.
Joona Linna, kes juhtumiga tegelema pannakse, võtab ühendust oma vana sõbra Erik Maria Barkiga, et proovida hüpnoosi abil välja uurida, mis vagunelamus juhtus. Nii algab jaht elajalikule sarimõrvarile, kes on just äärmiselt aktiivses faasis.

Pseudonüümi Lars Kepler taga on tegelikult kaks kirjanikku, abielupaar Alexander Ahndoril (1967) ja Alexandra Coelho Ahndoril (1966). Nende ühise pseudonüümi esimene pool viitab Stieg Larssonile ja teine pool Saksa teadlasele Johannes Keplerile.