Näe maailma. Ja siis muuda see paremaks.

Ma olen 94-aastane. Mul on olnud erakordne elu. Alles nüüd saan tõeliselt aru, kui erakordne.
Noore mehena tundus mulle, et rändan metsikus looduses ja kogen selle puutumatust, aga see kõik oli illusioon. Praegune tragöödia on saatnud meid väga pikka aega ja igapäevaelus me vaevu märkame seda – meie planeedi metsiku looduse ja selle liigirohkuse kadumist.

Olen seda allakäiku oma silmaga näinud. „Üks elu, üks planeet” on minu isiklik kogemus ja tulevikunägemus. Kuidas me nii suure eksimuseni oleme jõudnud – ja kuidas seda on kohe tegutsedes veel võimalik parandada.

Meil on üks, viimane võimalus luua endale täiuslik kodu ja taastada see imeline maailm, mille oleme päranduseks saanud.
Tahe seda teha on kõik, mida vajame.

• eesti keele sõnaraamat, kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2026
• aitab kasutajal teha teadliku sõnavaliku vastavalt suhtlusolukorrale
• esitab eeskätt valimiku neutraalse keele infot
• sisaldab umbes 60 000 märksõna, sh kõik Eesti ametlikud asulanimed

Viimatine sellesisuline sõnaraamat, "Väike eesteetika leksikon" ilmus aastal 1965 tõlkena vene keelest ning annab selge arusaama nõukogude sotsialistliku realismi kunstikontseptsioonist. Nüüd on populaarse "Kunstiraamatu" autor, kunstiajaloo magister ja kultuuripsühholoogia doktor Linnar Priimägi kirjutanud esimese eestikeelse algupärase teatmiku "Esteetika", kus saavad pädeva vastuse rahvusvahelises vestlusringis kergitatud küsimused, nagu: "Kuidas hinnata abstraktset kunstiteost?", "Kuidas tekib autorsus?", "Kas illustratsioon saab olla kunst?", "Kas kunsti investeerida on mõtet?", "Kas tehiskunst ohustab päriskunsti?" kokku ligi 300 lühiartiklit. Raamat on varustatud märksõnastikuga ja näiteks toodud autorite ning teoste registriga. Teatmikuna võib "Esteetika. Vastused kunstist" pakkuda aluslikke arusaamu kõigile kunstihuvilistele ning annab ka erialainimestele võimaluse süvendada oma kunstiteoreetilist kompetentsust terminoloogiliselt segasel post-postmodernismi ajastul.
Raamat sobib suurepäraselt täiendama hiljuti müügil olnud "Kunstiraamatut". Esikaane illustratsiooni autor on Anni-Liisi Hanni.

Pennsylvania ülikooli Whartoni ärikooli professor Ethan Mollicki asjatundlik käsiraamat tööst, õppimisest ja elust tehisaruajastul.

2022. aasta novembris liitus meie maailmaga uus tegija – esimene üldotstarbeline tehisaru, mis suutis mõjuda inimesena ning teha loovaid ja innovaatilisi töid, mis olid varem jõukohased üksnes inimestele. Whartoni ärikooli professor Ethan Mollick mõistis kohe, mida ChatGPT tähendab: miljoneid aastaid üksinda tegutsenud inimesed olid välja arendanud kaasaru, mis võib täiendada või isegi asendada inimmõtlemist. Mollick on sel teemal kirjutanud, kõnelenud ja õpetust jaganud, ning kujunenud üheks väljapaistvamaks tehisaru käsitlejaks. Tema lähenemine on praktiline ja keskendub sellele, kuidas uudne mõtlemist toetav tööriist võib muuta meie maailma.

„Kaasarus” innustab Mollick meid kaasama tehisaru töökaaslasena, õpetajana ja treenerina. Ta annab hinnangu põhjapanevale mõjule, mis tehisarul on ärile ja haridusele, ning toob näiteid tehisaru tegevuse kohta. Autor näitab, mida tähendab mõtlemine ja töötamine koos nutikate masinatega ning selgitab, miks selle oskuse omandamine on ülioluline.
Mollick kutsub meid üles kasutama tehisaru vägevat potentsiaali, ilma et kaotaksime oma identiteedi, õppima masinalt, ilma et laseksime end eksiteele juhtida, ja rakendama tehisaru andeid inimkonna parema tuleviku loomiseks. Laia haardega, mõtlemapanev, optimistlik ja valgustav „Kaasaru” toob esile uue ajastu võimalused ja mõjujõu.

Meie keskendumisvõime on kadumas. Lakkamatud nutiteavitused ja pidev info üleküllus killustavad tähelepanu ning meil on üha keerulisem sügavalt keskenduda. Iga like, kommentaar või uus jälgija annab meile pisikese dopamiinilaksu, justkui neurokeemilise patsutuse õlale, pannes meid seda tunnet üha uuesti otsima. See on kurikaval tsükkel ja lõks, mis sellegipoolest jätab hinge tühja tunde.

Käitumisteadlane Zelana Montminy näitab, kuidas võtta kontroll oma tähelepanu üle tagasi ning keskenduda sellele, mis on elus tegelikult oluline. Raamat ühendab teaduspõhise lähenemise praktiliste harjutustega, aidates lugejal murda tähelepanu hajumise harjumusi ning suurendada nii produktiivsust kui ka sisemist rahu.

Raamatust õpid:

• tuvastama oma keskendumise kaaperdajad – digitaalseid ja mentaalseid segajaid, mis röövivad sinu aega ja tähelepanu. Saad teada, kuidas kontrollida sotsiaalmeedia kasutamist ja taltsutada alati kohal viibivat sisemist kriitikut;
• koostama personaalse keskendumisplaani, mis aitab sul selgelt määratleda kõige olulisemad tegevused ning panna ülesanded tähtsuse järjekorda. Nii saad suunata oma aja ja energia sinna, kus see loob kõige rohkem väärtust;
• olema rohkem kohal – autor räägib, kuidas kasutada aju loomulikke keskendumistsükleid, jõuda vooseisundisse ja saavutada maksimaalne produktiivsus. Õpid märkama hetki, mil su tähelepanu ja mõtlemine on kõige teravamad, ning kasutama neid süvenemist nõudvateks ülesanneteks.
• ütlema „ei“ ja seadma piire, et planeerida oma aega ja säästa energiavarusid. Autor jagab praktilisi nõuandeid, kuidas öelda viisakalt kuid kindlalt „ei“, nii et sul jääks rohkem aega ja energiat tõeliselt olulisteks tegevusteks.
• navigeerima digimaailmas – autor pakub praktilisi viise, kuidas tulla toime pidevate teavituste, sõnumite ja infovooluga. Juttu tuleb nii produktiivsust toetavate rakenduste kasutamisest kui ka harjumustest, mis aitavad vähendada digitaalseid segajaid;
• suurendama sisemist rahu ja teadlikkust, et tulla paremini toime pideva mõtete ja kohustuste virvarriga. Autor tutvustab lihtsaid võtteid, mis aitavad aeglustada tempot, märgata oma mõtteid ja suunata tähelepanu teadlikumalt.

Sõltuvus on lihtsalt öeldes millegi endast väljaspool oleva kasutamist oma tunnete muutmiseks. Kas tabad end enne magamaminekut TikTokki kerimas, et stress sind kasvõi mõne tunni ei morjendaks? Kas oled jätnud seltskondlikule üritusele minemata, sest tahtsid lõpetada videomängu ja tunda, et oled midagi saavutanud? Kas sa jood suhtlusärevuse leevendamiseks, aga olukord läheb alati käest ära? Tahad niisuguste olukordade üle ehk natuke mõtiskleda – raamat annab juhiseid, kuidas seda teha.

Meie aju ei ole veel 21. sajandiga kohanenud. Nii oleme haavatavad täielikuks stimulatsioonirünnakuks, mida soodustavad nt ravimid, nutitelefonid või kaloririkas toit, mis on nüüdseks kaaperdanud miljonite aastate jooksul ajus välja kujunenud ühendused, innustades meid sööma, magama ja seksima. Seetõttu tekib ajus nende stiimulite järele nälg ja ta sunnib meid neid üha uuesti otsima.

Millal sa viimati vaikselt, ilma taustamürata istusid või jalutasid? Olla ainult iseendaga tundub nii mõnelegi inimesele üsna võõras. Nõnda tuleb pöörata tähelepanu mõtetele või tunnetele, see aga tähendab, et nendega on vaja silmitsi seista. Märksa lihtsam on raadiot kuulata, taskuhääling mängima lülitada või endale klaasike valada.
Pidev tähelepanu eemale juhtimine oma mõtetelt tähendab, et me ei saa üles leida haavu endas ega neile tähelepanu pöörata: muredele, negatiivsetele uskumustele iseenda kohta, endas kantavale ja perekonnas edasi antavale häbile. Kuid sõltuvuskäitumine on ainult plaaster.

Raamatus „Konksu otsas“ käsitletakse eri tüüpi sõltuvusi:

• armastus ja suhted (armastus, kaassõltuvus, seks, pornograafia, masturbeerimine);
• mõnuained (alkohol, uimastid, nikotiin, retseptiravimid);
• kulutamine (võlad, ostlemine, internetikaubandus, hasartmängud);
• toit (kofeiin, suhkur, piiramine, liigsöömine, söömasööstud, mao tühjendamine);
• tehnoloogia (videomängud, sotsiaalmeedia, telefon, uudised, veebis surfamine, televisioon);
• välimus (plastiline kirurgia, päevitamine, moonutatud kehataju, füüsiline koormus, augustamine, tätoveeringud);
• töö (töönarkomaania);
• muud (kogumine/varumine, muusika, lugemine jne).

Mis on õigupoolest gaasikeeramine ehk sohutamine? Eestikeelne termin pole veel ehk nii levinud kui selle ingliskeelne vaste gaslighting, mis viitab psühholoogilisele manipulatsioonile ja emotsionaalsele kuritarvitamisele. Kõlab juba tuttavamalt?

Kas olete kuulnud kedagi endale ütlevat:

Ma pole seda kunagi väitnud, ilmselt mäletad midagi valesti.
Sa oled lihtsalt liiga tundlik, muud midagi.
Ära reageeri üle.
Kust sa seda kõike võtad? Sa mõtled asju välja.

Kui jah, tuleks kaaluda, kas tegemist võib olla varjatud emotsionaalse vägivallaga. Gaasikeeramise puhul üritab usaldatud kaaslane teis põhjustada kõhklusi, õhutada ebakindlust ja tekitada segadust. Inimese reaalsustajuga manipuleerimisel võivad olla tõsisemadki tagajärjed kui füüsilisel vägivallal.

Dr Robin Stern on nähtust uurinud juba kolm aastakümmet, näidates sohutamise mõju sellest puudutatud inimeste eludele. Ebatervetes suhetes tekitab gaasikeeramine palju valu ja segadust; isegi kui manipuleeritu saab aru, millega tegu, on tihtipeale raske leida õigeid tööriistu olukorrast väljumiseks. „Maatasa manipuleeritud“ on teie suunajuht sellel teel. Autor seletab põhjalikult lahti psühholoogilised põhjused, miks üleüldse gaasikeeramisega kaasa minnakse, aitab paika panna konkreetse tegevusplaani, harjutada enesekaastunnet ja leida tegevusi, mis toetaks keha ja vaimu eest hoolitsemist pärast gaasi kinnikeeramist. Raamatus esitatakse küsimusi, mille üle reflekteerida, et tunda ära ohumärgid ja gaasikeeraja tüübid oma isiklikes suhetes, samuti on toodud harjutused vaidlustest eemaldumiseks ja eneseanalüüsiks. Emotsionaalne vägivald ei ole paratamatus; leidke taas oma prioriteedid ja määrake ise rada, mida mööda astute.

Kas oled mõnes lähedases ära tundnud nartsissisti? Näiteks võib tal olla mõni järgmistest omadustest (aga mitte ainult):

• pideva positiivse tähelepanu ja tagasiside vajadus
• enesekesksus ja omakasupüüdlikkus
• sügavalt juurdunud ebakindlus, mida kompenseeritakse üleoleku, alavääristamise või teiste arvustamisega
• ärevus
• tunne või usk, et ollakse eriline
• siira empaatia puudumine
• eksimuste eest vastutuse võtmise vältimine
• ülepakutud enesetähtsustamine
• suutmatus sõlmida ja hoida pikaajalisi ja tähendusrikkaid suhteid
• sõltuvused ja probleemid liialdamisega
• manipuleerimine suhetes
• vaenulik või agressiivne käitumine, probleemid viha ja raevu kontrollimisega

Kui jah, siis tea: nartsissist ei ole vaimselt terve. See ei ole sinu süü, et ta seda ei ole, ja – see on oluline! – tema ravimine ei ole sinu vastutus. Sina ei ole tema hulluarst. Nartsissismile lihtsalt ei ole ravi. Nartsissistlikust väärkohtlemisest ja kaassõltuvusest on siiski võimalik taastuda ja selleks on olemas vahendid ning sinu taastumine ja areng on sinu vastutus.

Raamat küll tutvustab nartsissismi, aga ei keskendu nartsissistile, vaid nihutab tähelepanu tagasi sinule ja su taastumisele. Psühholoog ja traumaterapeut dr Sarah Davies on taastumisteekonna ise läbi teinud ja oskab sind varustada tehnikatega, mille abil nartsissisti võluväe alt pääseda, saada selgeks, kuidas end kaitsta ja edaspidi nartsissistliku väärkohtlemise negatiivset mõju vältida. Taastumine algab siis, kui suunad tähelepanu tagasi endale: õpi, kuidas endaga armastav, toetav, kaastundlik ja leebe suhe luua.

Õppetöö ja elumuutustega toimetuleku käsiraamat.

Raamat aitab õpetajatel, psühholoogidel ja vanematel toime tulla probleemidega, mis tekivad lastel ja noortel, kes kannatavad aktiivsus- ja tähelepanuhäire all. Taolistel inimestel on tihti raskusi kohanemisega, organiseerumisega, stabiilsete sõprussuhete loomisega, õppeedukuse, käitumise või enesehinnanguga ning kui probleemidega ei tegeleta, võib see tõsiselt kahjustada laste võimet elada iseseisvat ja täisväärtuslikku elu.

See lõbus ja interaktiivne raamat annab läbiproovitud nõu ja juhiseid, võimaldab kopeerida töölehti ja arendada nii õpetajaid kui vanemaid, et nad saaks toetada raskustes lapsi. Iga peatükk keskendub erinevale võtmeteemale ning pakub konkreetseid ja arusaadavaid lahendusi koos tulemuste mõõtmise viisidega.

Ülemaailmse uuringufirma Gallupi andmetel ei tee 77 protsenti kogu maailma töötajaskonnast tööd hinge ja pühendumusega. Töö juures tuntava igavuse või tülpimuse eest ei maksa inimesed lõivu mitte ainult oma heaolu ja õnnega, vaid see läheb maailmamajandusele maksma üüratuid summasid.

Rahvusvaheliselt tunnustatud tööõnne ekspert Stella Grizont õpetab, kuidas tööst rohkem rõõmu tunda ning kuidas võtta ohjad töisel teekonnal enda kätte. Läbi kaheksa konkreetse sammu saad teada näiteks seda, kuidas edukalt juhtida oma mõtteid, meeleolu ja aega, kuidas pidada keerulisi vestlusi ning toime tulla hirmu ja ebakindlusega.

***

Võime end õnnitleda, et raamat „Tööõnne meetod“ on emakeeles ilmunud. Stella Grizont ei õpeta lugejat muutlikul ajal üksnes tööl õnnelik olema, vaid suunab leebelt elu ohjad enda kätte haarama; väliste edumärkide asemel tuleb otsida vastuseid ja kooskõla enda seest: „Rahulolematus, igavus, õnnetu olek või lihtsalt entusiasmipuudus ei ole ainult teie süü, aga teie asi on sellega midagi ette võtta.“

Tiina Saar-Veelmaa
psühholoog ja tööõnne uurija

MISSUGUNE KOER SINA OLED? Lebotamist armastav hagijas või sportlik whippet? Kohmakavõitu mops või väle spanjel? Koera ja tema omaniku vaheline side on tihedam kui karvane kasukas – pole siis ime, et meie iseloomus leidub meie kutsudega sarnaseid omadusi ning me näeme isegi nende moodi välja!

Karbis on 50 lõbusat kaarti inimeste ja nendega äärmiselt sarnaste koerte fotodega. Samuti tõsieluline infovoldik, kus kirjeldatakse fotodel olevaid inimesi ja nende lemmikuid. Mängi mälumängu, leides võimalikult palju kaardipaare omaniku ja tema karvase sõbraga.

Inimkonna põhiliseks tooteks on rämps. Aeg-ajalt võime kuulda, et praht on väärtuslik tooraine. See ei ole nii! Praktiliselt ühtegi toodet ei saa samaväärseteks lähteaineteks tagasi keerata. Mõnd materjali saab küll taaskasutada, kuid tulemus on alati algsest kehvem ning tavaliselt kulutab taaskasutus kordades rohkem energiat, tööjõudu ja puhast vett kui uue kaevandamine/kasvatamine. Väga paljusid tooteid ei saa aga üldse taaskasutada ning ainsaks võimaluseks on põletamine või ladestamine. Kantud teksapükstest ei saa iialgi uusi ega tühjakssaanud hakklihapakist jälle samasugust. Kuid et mitte prügisse uppuda, tuleb siiski püüda rämpsust midagi kasulikku teha. Raamatu autori viimase kümnendi teadustöö kuulub just sellesse valdkonda.

„Ringmajanduse ringmäng“on mõeldud laiale teadmishuvilisele auditooriumile, erialakaugem lugeja võib tehnoloogiatesse süvenevad lõigud lihtsalt vahele jätta. Kuid oluline on mõista põhilist: ringmajandus kuulub mütoloogia valdkonda ja inimrassi ainsaks võimaluseks oleks tarbimist oluliselt vähendada. Seda aga vabatahtlikult ei juhtu.

***

„Jüri Liivi raamat näitab, et tänapäevaste plastmaterjalide loomiseks – ja nende stabiilsuse suurendamiseks – on kulutatud kolossaalseid summasid. Seetõttu ei ole võimalik luua lihtsalt nipsust ka nende efektiivse ümbertöötlemise tehnoloogiaid, eriti selle tegevuse ideaalses ehk „ringmajandusena“ tuntud variandis.“

- Jaak Järv, akadeemik, Tartu Ülikooli orgaanilise keemia professor

Avastage sammalde maagiline maailm!

Nende jaoks, kes samblaid juba armastavad, esindavad nad aja kulgemist, kestvust, pehmust ja looduse rahustavat rohelust. Kuid teisedki ei peaks sammalt tõrjuma, selle taimerühma esindajaid tasub hoopis imetleda ja oma aeda tahta.
Raamat jagab teadmisi kõigile, kes soovivad sellest põnevast taimerühmast rohkem teada.

Ulrica Nordström kirjeldab levinumaid samblaliike, nende kasvukohti ja eluviisi ning selgitab sambla traditsioonilisti kasutusvõimalusi käsitöös ja hoonete soojustusena.
Autor õpetab ka seda, kuidas sammal oma aeda tuua ja seal kasvama saada.
Need, kellel oma aeda pole, saavad samblamaastikke luua anumaisse või siis teha kokedama – samblakrooniga taimepalli.

Imelised fotod aitavad tutvustada Jaapani, Suurbritannia ja USA ilusamaid samblaaedu ja nende loojaid. Valikus on näiteks Murin-an, Saiho-ji Kyotos, Heisen-ji Hakusani looduskaitsealal, Windy Hall Suurbritannias Windermere'is jt.
Eriti armastatakse sammalt ja samblaaedu Jaapanis, sealne niiske kliima sobib rohkem kui 2500 samblaliigile.

Raamatu autor on rootslanna ja esmalt ilmus see 2018. aastal Rootsis, 2019. aastal tõlgiti teos ka soome ja inglise keelde. See näitab, et sambla võlu on mujal juba märgatud ning sellest ei taheta enam sugugi lahti saada.

Vihikus on kõige olulisemad näpunäited üheaastaste köögiviljade ja ka mõne maitsetaime kasvatamise kohta: millal külvata, kuidas hooldada, millal saak koristada.
Kiirel aiahooajal on ju sageli ruttu vaja vastuseid kõige lihtsamatele küsimustele, sest kõik ei püsi täpselt meeles. Vastus käes, saab tööga edasi minna ega pea hakkama seda internetist otsima.

Argikomöödia „Tööpäev” jutustab haarava loo Hõbekuuse puukoolist ja inimestest, kelle jaoks töö ei ole kutsumus, vaid paratamatus. Lugeja satub tööpäeva rütmi, kus aeg venib ja kaob korraga ning kus üksteisega sarnanevates päevades kuhjuvad väikesed pinged, vaiksed kokkulepped ja varjatud lootused.

Masinad, puud, pausid ja lõunatunnid moodustavad maailma, milles väsimus ja vaimukus käivad käsikäes, ning värvikad karakterid annavad argipäevale ootamatult koomilise varjundi.

Tõnu Õnnepalu tähelepanelik pilk jälgib töö rutiini aeglast kordumist, märgates selles nii absurdi kui ka seletamatut ligitõmmet, millest ei taheta ega osata lahti lasta.

Raamatuga tähistame Varraku 35. sünnipäeva.

Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlus 2025, Tallinna linna auhind

Raul Revel ärkab kinniseotuna mahajäetud majas ega tea, miks ta seal on. Kõrvaltoas kärgatavad lasud – kaks laipa. Oma naha päästmiseks peab Raul põgenema nii võimude kui tegeliku mõrvari eest ja paljastama vandenõu, mis ohustab terve riigi julgeolekut.

Kuid esmalt tuleb üles leida inimene, kes ta sellesse lõksu meelitas. Oli see vana sõber Anto, kes töötab küberkaitses ja kelle auto Raul eelmisel päeval Pärnust Tallinnasse viis? Või hoopis salapärane hääletaja Anna, kes temalt bensujaamas küüti palus? Nad mõlemad jätsid midagi olulist rääkimata.

Algab pöörane kassi-hiire mäng mööda Tallinna tänavaid ja tagahoove, kus vähimgi eksimus võib olla surmav. Panused kasvavad iga sammuga, kuid ellujäämiseks ei piisa vaid kiiretest jalgadest. Raulil tuleb asuda rünnakule ja otsustada, kui kaugele üle piiri on ta valmis minema.

Martin Hook on põline pealinlane, kes tegutseb igapäevaselt kinnisvara ja ehituskunsti valdkonnas. Tema käsikirja „Sitt päev“ pärjati Eesti Kirjanike Liidu 2025. aasta Romaanivõistlusel Tallinna linna auhinnaga. Oma debüütromaanis viib ta lugeja tempokale retkele läbi kodulinna märgiliste paikade, kus peategelaste kannul seigeldakse nii agulis kui võimukoridorides. Romaanivõistluse žürii võrdles seda raamatut Lee Child’i menukitega, autor ise peab oma eeskujudeks John Grishami intelligentset põnevust ja Ernest Hemingway ajatut stiili.

Ove on 59-aastane mees. Ta sõidab Saabiga. Inimesed peavad teda kurjaks, sest ta ei käi kogu aeg ringi, suu kõrvuni, tal on raudsed põhimõtted ja ta sekkub alati, kui näeb kusagil korralagedust. Paraku näebki ta oma hommikusel ringkäigul kodukvartalis alati korralagedust: valesti pargitud autosid ja jalgrattaid, valesti sorteeritud jäätmeid ja muud säärast. Toriseva pedandi okkalise koore all peitub sügav kurbus ja elutüdimus. Ove valmistub eluga lõpparvet tegema, aga iroonilisel saatusel on teised plaanid. Ühel päeval kolib vastasmajja uus tüütu ja saamatu perekond, kes lõhub autoga tagurdades Ove postkasti. Nii saab alguse naljakas ja südamlik lugu, mis räägib muu hulgas kvaliteetsete tööriistade väärtusest, erakordselt visast kassist, ootamatust sõprusest, eluaegsest armastusest ja haagisega tagurdamise peenest kunstist.

Fredrik Backmanist (snd 1981) on pärast tema esikteose ilmumist 2012. aastal saanud rahvusvaheline fenomen. Kuus raamatut on jõudnud New York Timesi bestsellerite hulka, neid on tõlgitud rohkem kui 40 keelde ning esimese raamatu „Mees nimega Ove” põhjal tehtud film nomineeriti Oscarile.

Samanimelise filmi peaosades Sydney Sweeney ja Amanda Seyfreid.

„Tere tulemast perekonda,“ ütleb Nina Winchester, kui ma ta elegantset maniküüritud kätt surun. Naeratan marmoriga kaetud hallis ringi vaadates viisakalt. See töökoht on mu viimane võimalus puhtalt lehelt alustamiseks.
Löön iga päev Winchesterite ilusa maja katusest keldrini läikima. Hoian vahel nende tütart. Valmistan enne oma tillukesse pööningukambrisse minekut ja seal üksinduses einestamist tervele perele hõrgu toidu. Aitan seda ideaalset perekonda nii palju, kui vähegi suudan.
Ent aja möödudes saab mulle üha selgemaks, et asi on ideaalist kaugel. Näen, kuidas Nina abikaasa Andrew on iga mööduva päevaga üha murtuma moega. Panen tähele, et nende tütar meenutab pigem jubedat viktoriaanlikku nukku kui rõõmsameelset koolilast.
Nende juures töötamine muutub üha raskemaks ja närvesöövamaks. Ja äkki on õigus nägusal aednikul, kes kohe mu saabudes sosistas mulle ainult ühe sõna: hädaoht?

Kuid Winchesteritel võivad küll olla oma saladused, ent neil pole aimugi, kes mina tegelikult olen.
Nad ei kujuta ette, milleks ma vajadusel võimeline olen …

Värske Rõhk on noore kirjanduse ajakiri, mis ilmub alates 2005. aastast. Värske Rõhu eesmärk on tutvustada laiemale publikule uuemat noort kirjandust, vahendades nii luulet, proosat, tõlkeid, kriitikat kui esseistikat.

Jooksvaid uudiseid ajakirja tegemiste kohta saab meie Facebooki lehelt, Instagramist ja Kultuurilehe uudiskirjast.