Kes oleks seda arvanud? Vanaajal olid ajalehed, lööklaulud ja kuurordid, noorte tantsukoolid ja loomaaiad. Poodides käimine oli juba tollal armastatud vaba aja veetmise vorm ning massiüritused lausa meelelahutuse sünonüüm. Areenil jälgiti staariseisuses gladiaatorite võitlusi, tsirkuses veeti kihla võiduajamise võitja peale. Hiljem astuti läbi kõrtsist, et rüübata lonks veini, või lähimast kiirtoidukohast, et osta kaasa kuum vorst. Ja järgmisel hommikul ootas enamikku inimesi taas raske töö. Väga palju polegi muutunud. Või siiski? 
Karl-Wilhelm Weeber, üks Saksamaa tuntumaid Rooma kultuuriajaloo uurijaid ja populariseerijaid, on kirjutanud suurepärase raamatu Vana-Rooma argielust ja olustikust erinevate valdkondade kaupa. Autor tutvustab roomlaste sööke ja jooke, rõivastust ja rõivamoode, erinevaid töid ja elukutseid, meelelahutusi, eri tüüpi hooneid, reisimist, transpordivahendeid, igapäevaseid ja pidulikke kombeid, perekonnaelu ja seksuaalsust, religiooni ja maagiat, hügieeni, kauplemist, hindu ja sissetulekuid, koduloomade pidamist, õigust ja kohtupidamist, haridust ja kasvatust. Raamat on üles ehitatud leksikonina, st artiklid koos piltide ja allikakatketega on esitatud tähestiku järjekorras. Paljud illustreerivad kirjandusteoste katked ilmuvad eesti keeles esmakordselt.
Raamat on mõeldud kõige laiemale lugejaskonnale, kes huvitub ajaloost. Seda on võimalik kasutada koolis referaatide koostamiseks ja õppevahendina ülikoolis. Kindlasti tasub seda lugeda kõigil, kes armastavad reisida Vahemere-maades ja külastada roomlastega seotud paiku. Raamatule lisavad väärtust arvukad fotod ja illustratsioonid. „Vana-Rooma argielu entsüklopeedia“ on ühtaegu nii köitev lugemisvara kui ka asjatundlik teatmeteos.

Selle raamatu aluseks on aastatel 2017–2021 Vikerraadios eetris olnud suvesari „Hommikumaa vägevad“, mis kõneles Aasia võimuperekondadest, kroonitud ja kroonimata keisritest ja kuningatest. Neist, kes juba surnud või võimu kaotanud, ning teistest, kes endiselt troonil. Ja ka mõnest diktaatorite ning poliitikute perekonnast, kes ise võimuredelit mööda kõrgele roninud. Nüüd saab igaüks, kes on nautinud Martti Kalda raadiosaateid, lisaks nende järelekuulamisele Vikerraadio kodulehelt või Eesti Rahvusringhäälingu arhiivist lugeda juurde ka selle raamatu peatükke. Nõndamoodi ei lähe kaduma keerulised idamaised nimed ja aastaarvud, mis kuulates ehk kõrvust mööda libisenud või valesti meeles. Autor loodab, et kirjapandu täiendab ja toetab, silitab silma, samas kui saated paitavad kõrva. 
Loomulikult võib sedasinast raamatut lugeda ilma saateid kuulamata. Seda enam, et raamat pakub uskumatul hulgal kõnekaid illustratsioone sündmuse või persooniloo paremaks mõistmiseks. Lihtsalt silmaringi laiendamiseks või siis teadmiste ammutamiseks. Hoolimata Martti Kalda akadeemilisest taustast, pole käesolev teos liiga akadeemiline. Laiema lugejaskonna huvides on siit välja jäetud liigdetailsed viited, ning ülevaatlikuse huvides on tehtud üldistusi. Vaid iga peatüki lõpus olev lugemissoovituste nimistu, mis on ühtlasi osaliselt kasutatud kirjanduse nimekiri, lubab aimata, et tekstide ja saadete aluseks on põhjalik uurimistöö. Sel kombel võiks see raamat olla sobilik lugemiseks ka gümnaasiumiõpilastele ja ülikoolitudengeile, näiteks 20. sajandi maailma ajaloo või politoloogia kursuse lisamaterjalina. Ehk leiavad koguni õpetajad-õppejõud siit midagi huvipakkuvat. Või nood, kes lihtsalt oma silmaringi laiendada soovivad. Ehk needki, kes mõnda vaatluse all olevasse Aasia riiki reisinud või alles sinna sihti seavad.

Sisukord

1. Etioopia: Kägistatud keiser
2. Maroko: Araablased Aafrikas
3. Liibüa: „Marutõbine Messias“ Muammar Gaddafi
4. Jordaania: Pistriku pilgu all
5. Süüria: „Damaskuse Tarakan“ al-Assad
6. Iraan: Šahhivõimu viimsed päevad
7. Omaan: Keskajast tulevikku
8. Afganistan: Suurriikide surnuaed
9. Pakistan: Kindralid ja kaos
10. Nepal: Tapatalgud kuningakojas
11. Bhutan: Kaarnakrooniga draakon
12. Kambodža: Sõge monarh
13. Põhja-Korea: Kolm Kimi
14. Jaapan: Keisrid Krüsanteemitroonil

Mida igatseb ja kardab, mida väldib ja vajab laps? Kuidas rääkida noore inimesega nii, et ta saaks päriselt ära kuulatud, tema sügavam sisetunne saaks vastupeegeldust ja hing turvatunnet juurde? Milliseid laste küsimusi ei tohiks jätta tähelepanuta? Kuidas rääkida laste ja noortega elust ja surmast, suhetest ja seksuaalsusest, vaimsusest ja elu mõttest?

See lihtsasti loetav kogupereraamat võtab kokku kirjanik Ly Seppel-Ehini kahekümneaastase töö gestaltpsühhoterapeudina. Need tõsielulised dialoogid tiivustavad elama elusat ja mõtestatud elu ning julgustavad vajadusel küsima abi.

Kristiina Ehin, toimetaja

Kogu inimkonna teadmised ja kõik su sõbrad on ainult ühe nupulevajutuse kaugusel. Sul on olemas digitaalsed tööriistad, ekraanividinad, mis koos sinu imelise ajuga võiksid valla päästa enneolematu loova jõu. Aga kindlasti tunned sa kedagi, kellel on na-atukene raske ekraanidest eemale hoida ja kes vahib alati kõige muu mõistliku ja lõbusa tegemise asemel hoopis seda. Mida tundide kaupa ekraani taga passimist selle inimese ajuga tegelikult teeb?

Bestselleri „Ekraaniaju“ noorteversioonis annavad Anders Hansen ja Mats Wänblad nõu, kuidas aidata oma sõpradel ekraanividinad kontrolli alla saada, et need ei juhiks kogu nende elu. Sest ... ega ju ometi sina lase ekraanil enda üle natuke liiga tihti valitseda?

Õhuke trükis pole raamat tavalises tähenduses, vaid see on täiuslik ja optimeeritud kursusekonspekt, mille tekst on põimitud kõiki toiminguid kirjeldavate piltidega nii, et õppimine oleks võimalikult mugav. Vajaduspõhine teemadevalik on tehtud kursustel õpetatu järgi:

• MS Office’i versioonid ja soovitused tarkvara ostuks lk. 5-9;
• levinud vead teksti paigutamisel ja nende vältimine lk. 10-13;
• tabelpaigutused lk. 19-25;
• veebipõhine tasuta MS Office lk. 28-34;
• töö kiirendamine, kiirklahvid lk. 37-40;
• kopeerimistoimingud, puhta (vorminguta) teksti tähendus lk. 41-44;
• pika kirjatöö vormistamine, töö laadidega lk. 46-62;
• joonised, pildid, fotod tekstis lk. 63-69;
• läbivaatuse ja kommenteerimise vahendid lk. 70-73;
• viitamine lk. 74-76;
• dokumendipõhjad – MS Wordi mallid lk. 78-82;
• piltide paigutamine, tekstikast, veerud, jaotised lk. 86-90.

Käsiraamat on koostatud neile, kes arvutiekraani ette istudes teavad, mida nad tahavad ning kes soovivad ilma pikemata teada saada, milliste nuppude ja klahvikombinatsioonidega arvutile just neid huvitavaid käske ja korraldusi anda. Põhjalikult tutvustatakse nutika tekstitöötlemise nippe, jagatakse veebis surfamise tarkusi ning kirjeldatakse ka kümmekonda laiema kasutusega programmi, nt sääraseid: Word, Spotify, Skype, Netflix, Google Drive, Digar, Zoom.

„Sadhguru on hetkel üks võimsamaid elus olevaid valgustunud õpetajaid, kelle praktikad ja live’s jagamised on aidanud juba miljoneid inimesi vaimse tervenemise suunas! Olen tema suur austaja ja fänn, olles saanud tema õpetustest palju abi, väge ja vaimset tasakaalu. Käesolev raamat on suur privileeg ja kingitus Eesti rahvale, see peaks kuuluma kohustusliku kirjanduse hulka.“ Tiit Trofimov, enesearengu teejuht ja joogaõpetaja.

„Sadhguru puhul ei ole tegemist traditsioonilise guruga, keda kinnisilmi järgida. Sadhguru õpetab inimesi märkama iseennast, oma käitumismustreid ja neist järeldusi tegema. Sadhguru suunab omal karismaatilisel moel inimesi teadlikkusele ja see ongi see, mida tänapäevane inimene vajab. See raamat võib vabalt olla sinu esimeseks „uhuu“ raamatuks – võid endale kinnitada, et loed elulooraamatut või romaani, uskumata ütegi sõna, mis selles kirjas on, aga see raamat tuleb sulle kasuks igal juhul.“ Margus Sarmet, insener, joogi ja tantrapraktik

„Ma loodan, et selle raamatu abil saab rõõmust sinu alaline kaaslane. Kuid selle saavutamiseks ei paku ma mitte jutlusi, vaid teadust; mitte õpetusi, vaid tehnoloogiat; mitte juhtnööre, vaid teekonda.“ Sadhguru

Eestlased on väga töökad ja valmis pingutama, et saada oma aias head tulemust. Kahjuks jääb paljudel veel puudu mõningatest olulistest teadmistest, et saavutada püsivalt ilus ja vähe hoolt nõudev aed.
Siit raamatust leiad seitsmest osast koosneva mudeli, mis otseselt mõjutab seda, kui palju või vähe hoolt aed vajab ja kuidas see välja näeb. Neid etappe järgides ei jää edu tulemata, see on toimiv ja sadu kordi läbi proovitud viis rajada ilus ja vähem hoolt nõudev aed.

Aia väljanägemist ja hooldusvajadust mõjutavad otseselt ja kaudselt järgmised osad:

• Kujundusplaan ehk millise kujuga on istutuste serv.
• Taimede valik ehk kui palju hoolt taimed vajavad.
• Istutusplaan ehk kuidas täpselt on taimed istutusel jaotatud.
• Pinnase ettevalmistus ehk mida tehakse pinnasega enne istutamist.
• Töövõtted ehk kuidas peenart rajatakse ja hooldatakse.
• Perfektsus ehk millele tööde puhul tähelepanu pööratakse.
• Tööriistad ehk milliste tööriistadega tehakse rajamis- ja hooldustöid.

Põhiliste osade kõrvale olen toonud elulisi lugusid ja näiteid klientide aedadest, nende tegevuse tulemustest. Teksti ilmestavad fotod ja joonised, mis näitavad tööde eri etappe ning sedagi, mis lõpuks välja võib tulla. Fotode juurde olen märkinud võimalikult paljude taimede nimetusi, et saaksid soovi korral ka ise taimedega oma aias katsetada. Raamatust leiad allikaid, kust võid alla laadida lisamaterjale või end aia teemal arendada.

Olen veendunud, et Eestil on väga suur potentsiaal tõusta juhtivate aiandusriikide kõrvale, seepärast otsustasin panna kokku raamatu, mis annab aiaomanikele täpse süsteemi, kuidas luua ilus ja hiljem vähem hoolt vajav aed.

Maria Palusalu
aiakujundaja, raamatu autor

Aiateemalise väljaande fookuses on olulised aiatööd, et saavutada kaunis ilu- ja tarbeaed ning hoida see kahjuritest ja haigustest vaba. See on järg Kodu & Aed erinumbritele „Kevad ja suvi aias“ ning „Kevad, suvi ja sügis aias“.

Väljaande lehekülgedelt saab aiapidaja palju ideid ja kasulikke nippe. Anname nõu, kuidas hoolitseda rooside, viljapuude, pojengide, sibullillede, puuviljade, köögiviljade eest nii looduslike kui ka mittelooduslike vahenditega. Terve aia saavutamiseks on oluline taimede eest õigesti hoolitseda. Seetõttu on oluline osa pühendatud ka väetamisele.

Elin Toona Gottschalk on sündinud 1937. aastal Tallinnas ning kasvanud üles Haapsalus, peamiselt vanaema Ella Enno ja tädi hoole all. Ta on luuletaja Ernst Enno lapselaps. Tema ema Liki Toona ja isa Enn Toona olid näitlejad. Saatus viis Elin Toona pikkadeks aastateks Ameerikasse Floridasse, kus ta elas ja kirjutas. Nüüd on ta tagasi kodumaal. Ta on avaldanud raamatuid nii inglise kui ka eesti keeles, nii paguluses kui ka Eestis. Elin Toona on pälvinud mitmeid auhindu, nt romaani „Puuingel” eest sai ta 1966. aastal Henrik Visnapuu Fondi kirjandusauhinna ning 2022. aastal tunnustati teda elutöö eest Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ) taasasutatud Henrik Visnapuu nimelise kirjandusauhinnaga. Ta on Valgetähe V klassi teenetemärgi omanik.

Nii nagu paljudest eestlastest, said ka Liki ja Elin Toonast ning Ella Ennost 1944. aastal paadipõgenikud. Mälestusteraamatus „Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust” räägib Elin Toona oma lapsepõlvest Haapsalus, teekonnast üle mere, jõudmisest Saksamaale, sõja viimasest hirmsast aastast Saksamaal kesk pommitamisi ja ohte ning hilisemast pagulaselust Inglismaal, tehes ränka tööd ning võideldes vaesusega. Niisamuti on juttu ka Elini ema südikusest perekonna juhtimisel läbi sõjakeerise ja vanaema vankumatust armastusest ja hoolest, mis rängas lapsepõlves Elinile alati toeks oli. See on karm ja aus, samas südamlik ja liigutav lugu neist rasketest aastatest, teise põlvkonna pagulaste probleemidest võõrsil ja lõpuks põgusamalt ka koju tagasijõudmisest hulk aastaid hiljem, vabas Eestis.

Ajakiri The Economist valis teose 2013. aasta parimate mälestusteraamatute sekka.

„Mällu sööbiv, vastupandamatu, vapustav.“ The Times

„Salajane ajalugu“ jutustab Hampdeni kolledži klassikalise filoloogia üliõpilastest, kes metsas salajast rituaali taaselustades kogemata inimese tapavad. Kuigi peategelane Richard Pappen selles kahetsusväärses sündmuses ei osale, loodavad sõbrad, et just tema saab aidata neil õnnetusest tõusnud probleeme lahendada. 20. sajandi üks olulisemaid romaane on kirjutatud noorte inimeste sõprusest ja selle proovile panemisest.
Hampdeni kolledž, Hampden, Vermont. Isegi sel nimel oli range inglispärane kõla, vähemalt minu kõrva jaoks, mis tundis ängistavat igatsust Inglismaa järele ja jäi kurdiks väikeste misjonilinnade tumemagusale rütmile. Imetlesin kaua pilti hoonest, mida nimetati üldhooneks. Seda täitis nõrk akadeemiline valgus – see erines Planost, erines kõigest, mida ma teadsin –, valgus, mis viis mu mõtted tundidepikkusele istumisele tolmustes raamatukogudes ja vanadele raamatutele ja vaikusele.

Donna Tartt on üks vähestest 20. sajandil alustanud kirjanikest, kes on vaid ühe romaaniga – „Salajane ajalugu“ (1992) ‒ arvatud kirjandusajaloo panteonile klassikute sekka. 21. sajandil on ta avaldanud veel kaks romaani – „Väike sõber“ (2002) ja „Ohakalind“ (2013), mis on tema positsiooni meie aja olulisima kirjanikuna vaid põlistanud.
Donna Tartt on sündinud 1962. aastal Greenwoodis Mississippis ja kasvas üles Grenada linnakeses. Ta alustas ülikooliõpinguid Mississippi ülikoolis, kust läks peagi edasi Benningtoni kolledžisse. Juba enne raamatu ilmumist ennustati sellele suurt menu, ja kui see 1992. aastal avaldati, ületas see kõigi ootused. Romaan on tõlgitud 30 keelde.

„Jõuline, tark ja laitmatult kontrollitud… võimas romaan.“ The New York Times

„Geniaalne.“ Sunday Times

"Üks Ameerika kirjanduse tähtteoseid.“  Süddeutsche Zeitung

„See on nii täiuslik, et mul jääb hing kinni.“ Ruth Rendell

„Imeliselt kirjutatud romaan, mida ei saa käest panna.” John Grisham

Juunioride meistritiitel jäähokis ei tähenda keskmisele inimesele suurt midagi, kuid Karulinna elanikele tähendab see kõike. Selline suurvõit tõmbaks tähelepanu tööpuuduse ja eraldatuse all kannatavale linnale, meelitades kohale investeeringuid ja andekaid sportlasi. Selline suurvõit tähendaks absoluutselt kõike Amatile, kõhnukesele teismelisele, keda koheldakse kui rämpsu igal pool peale jää, niisamuti Kevinile, staarmängijale, kes kindlustab endale kuldset tulevikku NHL-is, ning Peterile, klubi pühendunud spordijuhile, kelle enda professionaalne hokikarjäär lõppes traagiliselt.
Algul tundub, et meeskonnal õnnestubki linna unistus ellu viia. Kuid ühel õhtul, tähistades olulist võitu, juhtub midagi Kevini ja spordijuhi tütre vahel - ning järgmisel päeval pole miski enam endine. Õhus on süüdistused, mis ei jäta ühtki Karulinna elanikku ükskõikseks. Meeskonna edu laineharjal hägustub piir ustavuse ja reetmise vahel. Lõpuks võtab üks noor mees julguse kokku ja toob lagedale tõe, mida keegi õieti kuulda ei taha.

Fredrik Backman teab, et suurel määral kujundavad meid kohad, mida me nimetame koduks. „Karulinna“ emotsionaalselt võimsas ja tundlikus loos uurib ta, mis võib juhtuda, kui me kanname oma õlul teiste inimeste unistuste rasket koormat.

Jaan Martinson soovitab: “Raamatul „Karulinn” on sedavõrd palju palgeid, et liigitamisega jääb hätta. Pisut spordiromaan, pisut krimiromaan, pereromaan, noorteromaan, kogukonnaromaan, eluõpetusromaan… Ehk siis kild siit ja kild sealt annavad kokku vägeva terviku.
Depressiivne väikelinn Rootsis, asub tupikus ja on maha käimas. Kaamos ühesõnaga. Aga pilvede vahelt piilub valguskiir. Karulinnal on võimas jäähoki juunioride meeskond, jõudnud poolfinaali ja kui kuningriigi tšempionaadi võidaks, siis… Ent enne finaalmängu vahistatakse „Karude” superstaar Kevin süüdistatuna vägistamises. Sel hetkel põkkuvad kaks maailma, suur ja väike. Üks ütleb, et hoki on tähtsam kui kõik muu, teise arvates ei saa üks mäng olla üle inimlikest väärtustest.”

17-aastane Birgit tunneb, et ta pole enam seesama inimene, kes varem. Püüdes toetada oma vähki põdevat ema ja hoolitseda väikese õe eest, on neiu liitunud väga vale seltskonnaga, mis teda järjest tugevamalt oma võrku mässib. Iga järgneva hetkega näib väljapääs järjest võimatum. Pärast traagilist sündmust ühel üsna tavalisel „koolipeol“ tuleb Birgitil teha keeruline valik: kas rääkida ja seada ohtu veel kellegi – võib-olla iseenda – elu või vaikida kogu ülejäänud elu.

Evelin Alliksaare ja Silja Kerge kriminaalne noorteromaan „Rääkimine hõbe, vaikimine kuld“ märgiti ära kirjastuse Tänapäev krimiromaanide konkursil.

Mitte midagi olulist pole olemas. Milleks üldse midagi teha, kui ühelgi asjal pole mõtet, tähtsust ega tähendust?

Klassikaaslased ei suuda kuidagi nõustuda poisiga, kes just nõnda väites keeldub tegemast seda, mida pere, kool ja kogukond temalt ootavad. Nad võtavad eesmärgiks Pierre Anthonile tõestada, et elus on palju olulisi asju. Täiskasvanute eest varjatud omamoodi põneva mänguna alanud ühine tähenduseotsimine viib nad üha suuremate ja julmemate panusteni.

Raamatu ilmumise järel kaaluti autori Janne Telleri kodumaal Taanis lausa selle keelamist, sedavõrd šokeeris ühiskonda inimloomuse halastamatu lahkamine. Kakskümmend aastat hiljem kuulub „Mitte midagi“ Taani koolides kohustusliku kirjanduse hulka.

Romaani dramatiseering on Vanemuise teatri mängukavas. Etendustele järgnevad sageli vestlusringid nähtut lahti mõtestamiseks ja analüüsimiseks, kas sellised identiteedi, väärtuste ja suureks kasvamisega seotud küsimused ja murekohad on aktuaalsed ka praeguste noorte elus.

Berliin, 1942: Kui Bruno ühel päeval koolist koju tuleb, avastab ta, et tema asju pakitakse kastidesse. Tema isa on saanud ametikõrgendust ja pere peab kolima kaugele-kaugele uude majja, kus pole kellegagi mängida ega midagi teha. Maja taga kõrguv tara ulatub nii kaugele kui silm ulatub ja hoiab eemal selle tagant paistvad võõrad inimesed.

Kuid Bruno ihkab olla maadeavastaja ja otsustab, et selles kõledas uues kohas peab olema rohkem, kui esmapilgul paistab. Oma uut elukohta uurides kohtab ta teist poissi, kelle elu ja olud on tema omast väga erinevad … Neist saavad head sõbrad, kuid nende sõprusel on ränk hind …

15-aastane Anna Elisabeth on täiesti tavaline tüdruk – nagu mõni su sõber, pinginaaber või sina ise. Miskipärast on ta aga sattunud kahe klassiõe pilkealuseks. Kas tõesti on asi selles, et tal pole olnud veel ühtegi suhet?

Oma lemmik on Annal poiste hulgas küll ja tal poleks midagi selle vastu, et temaga välja minna, aga … siis hakkab temaga käima hoopis Anna söömishäiretega võitlev sõbranna. Tüdrukute omavahelised suhted lähevad seetõttu aina keerulisemaks, kuni lõpuks saabub ootamatu lahendus.

Kui palju kahju võib teha või milliste tagajärgedeni viia üksainus salaja tehtud piinlik foto, kui see valede inimeste kätte satub? Milleni võib viia netikiusamine ja mida on ohver ‒ ja tema sõbrad ‒ valmis tegema, et sellele vastu seista?

Haarav debüüt, mis hoiab põnevust viimase leheküljeni! – Jennifer L. Armentrout

Keegi ei taha, et ma räägiksin teile Sloane Sullivani kadumisest.
Ei advokaadid ega võmmid. Ei tema sõbrad ega perekond. Isegi mitte poiss, kes teda armastas. Ja kindlasti mitte Ameerika föderaalse kohtuteenistuse agentuur. Teate ju küll, need inimesed, kes tegelevad tunnistajakaitseprogrammiga? Jah, tunnistajakaitseagendid ei taha kohe kindlasti, et ma teile sellest räägin.
Aga mind ei huvita – ma pean seda kellegagi jagama.
Kui ma seda ei tee, ei saa te kunagi teada, kui valesti võivad asjad minna. Et üksainus otsus võib kõike muuta. Et te ei või kedagi usaldada, kui aeg on ükskord käes. Isegi mitte ennast. Peate mõistma selleks, et teiega sama ei juhtuks. Sest te ei või iial teada, kas teie kõrval istuv inimene on ikka see, keda väidab end olevat… Ja kokkuvõttes on hullemaidki asju kui kadumine.

Cribbs hiilgab keeruliste suhete ja haavatavate tegelaste kujutamisega. Suurepärane raamat, mis on täis armukolmnurki ja kõrgeid panuseid. – Kirkus

„Sloane Sullivani kadumine” on sõit Ameerika mägedel, mis ei aeglustu enne viimaseid lehekülgi. See raamat sisaldab kõike, mida põnevusromaanilt ootan. – Paula Stokes

Peenelt loodud põnevik… Kui tundub, et lahendus juba paistab, tuleb aina uusi üllatusi, mis viivad hoogsa, rahuldust pakkuva finaalini. – Publishers Weekly

Noortepõnevike lugejaile puhas nauding. – Booklist

Sellest kaardipakist leiad 100 pingelist situatsiooni tööelust, millele pead leidma üksi või seltskonnaga õige valiku edasiliikumiseks ilma ennast ja teisi inimesi kahjustamata. Vastuskaartidel on ka lühike nõuanne või selgitus, kuidas ja miks tööstressi olukordades toimida.

Selles kaardipakis on 50 rabavat illusiooni. Vaata ka kaartide taha - sealt leiad illusioonide saladused. Põnevat uurimist!

KUI MA OLEKSIN! on üks üdini vahva, siiras, naljakas, heatahtlik ja inspireeriv kaardimäng, mis avardab fantaasiamaailma, päästab valla loovuse ning aitab sul seeläbi nii ennast kui teisi paremini tundma õppida.

Mis sõnadega sa ennast kirjeldaksid ja miks just need sõnad? Kui sarnased või erinevad on sinu ja su kaaslaste vastused?

„Kui ma oleksin KÜPSIS, siis ma …“
„Kui ma oleksin TUNNE, siis ma ...“
„Kui ma oleksin AUTO, siis ma ...“
„Kui ma oleksin VÕLUR, siis ma ...“

Käesolevad kaardid on tore töövahend ka koolitajale, coachile, nõustajale, noorsootöötajale, õpetajale, terapeudile. Metafoorikaardid!

Liitsõnamängud on üks mõistatuste allvorme. Küsimuse vastuses on alati see sõna või sõnaosa, mida küsimuses kuuled. Igal kaardil on üks küsimus ja vastus (trükitähtedes). Nuputa ise või korralda võistlus! Võidab see, kes pakub õige või vaimukaima vastuse.

Toode on valminud koostöös Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ja folkloristika osakonnaga. Kaardipakis on liitsõnamõistatusi üle 200. Kaarte koos saatesõnaga kokku 111. Mängu saavad mängida ka eelkooliealised, sest tekstid on trükitähtedega!

Kui me ei usu enam inimesi, kes meid juhivad, keda siis üldse usaldada?

Valitsused, ärisektor, pangad ja meedia – mitte kunagi varem ei ole institutsioonide usaldusväärsus olnud nii madal kui praegu. Siiski ei ela me usaldamatuse ajastul, kaugel sellest.
Maailmakuulsa usalduseuurija Rachel Botsmani arvates on kätte jõudnud üks inimkonna ajaloo suuremaid sotsiaalseid murranguid, mis mõjutab meid kõiki. Selles uues maailmakorras on inimesed kaotanud usu institutsioonidesse ja juhtidesse, kuid samas üürivad oma kodu võõrastele välja, vahetavad digivaluutasid või usaldavad tarkvararoboteid. Elame nn hajutatud usalduse ajastul. Seda paradigma muutust dikteerib uuenduslik tehnoloogia, mis kirjutab ümber senise liiga inimkeskse suhtlemise reegleid. Kui tahame sellest radikaalsest muutusest kasu lõigata, peame peensusteni mõistma, kuidas digitaalajastul usaldust luuakse, juhitakse, kaotatakse ja taastatakse. 

Oma raamatus, mis on esimene seda uut maailmakorda kirjeldav teos, pakub autor välja täpse kaardi sellel senitundmatul territooriumil orienteerumiseks ja seletab, mis inimkonda ees ootab.

Üksikust telgist Oslo haljasalal leitakse rinnuni maasse kaevatud naise laip. Ta on kividega surnuks loobitud, tema seljal on piitsaarmid ja tema käsi on maha raiutud.
Ajakirjanik Henning Juul on kaks aastat töölt eemal olnud. Vaevalt tööle naasnud, saab ta ülesandeks seda räiget lugu kajastada. Õige pea leiab politsei kahtlusaluse, ent Juul saab kiiresti aimu, et kogu asi on palju keerulisem. Vastuseid jahtides satub ta julmade jõudude tähelepanu alla. Kui aset leiab uus mõrv, on Juulile selge, et ta peab tõe jälile jõudma enne, kui hävitatakse veel enam elusid. Tema enda oma kaasa arvatud.

Thomas Enger (snd 1973) töötas varem ajakirjanikuna. „Varjusurm” on tema debüütromaan, mis ilmus 2010. aastal ning sai kohe palju tähelepanu nii Norras kui välismaal. „Varjusurmaga” alanud Henning Juuli sarja on tõlgitud 30 keelde. Eesti keeles on Engerilt varem ilmunud teise kuulsa Norra krimikirjaniku Jørn Lier Horstiga kahasse kirjutatud „Nullpunkt”, „Suitsukate” ja „Kreenis”. Lisaks raamatute kirjutamisele loob Thomas Enger ka muusikat. Ta elab Oslos Grünerlökkal, linnajaos, mida kohtame ka tema romaanides.

Yrsa Sigurdardóttiri teises kriminaalromaanis seikleb taas advokaat Thóra Gudmundsdóttir. Seekord läheb Thóra appi hotellipidajast kliendile Jónas Júliussonile, kes väidab, et tema ostetud kinnisvaral esineb „varjatud viga”: nimelt seal kummitab. Ühtlasi aga mõrvatakse lähedasel rannal hotelliga seotud noor arhitekt Birna Halldórsdóttir ning Jónas osutub kuriteos peamiseks kahtlusaluseks. Uurimine, mille Thóra seepeale omal käel ette võtab, paljastab Teise maailmasõja aastatel aset leidnud õõvastavad sündmused, millel on seosed nii Birna surma kui ka Islandi mõjuvõimsate poliitikaringkondadega.

Jaak Urmet (snd 1979) portreteerib vanemate põlvkondade kirjanikke – Ralf Parve, Enn Vetemaa, Andres Ehin, Sass Suuman, Johnny B. Isotamm jt – ning keskseid kujusid eakaaslaste hulgast – Jürgen Rooste, Contra. Eraldi püüab ta sõnadesse tabada õppejõu, luuletaja ja kirjandusteadlase Toomas Liivi isiksust. Tallinna noorte kirjanike ja Peda eesti filoloogia üliõpilaste tegemistest aastatel 1998–1999 annab aimu autori tollal peetud päevaraamat, millest on ära toodud mahukas valik katkendeid.
--
„Kirjanikud omavahel“ on raamatusari, milles kümme eesti kirjanikku kirjeldavad olnud ja olevat kirjanduselu loojate omavaheliste suhete kaudu. See on sari andekatest ja omanäolistest Eesti inimestest. Huvitavad isiksused, kes on aegade jooksul omavahel põrkunud, armastanud, vihanud ja leppinud. Erakud ja suhtlejad, riigimehed ja katlakütjad, loojad ja nende muusad, kostitajad ja külalised, aga kõik ka kirjanikud, kelle sõna kõlab luules ja proosas.

Veiko Märka (snd 1964) raamat käsitleb tema kokkupuuteid eesti kirjanikega alates 1971. aastast. Esimesed kohtumised sündisid raamatute kaudu, hilisemad on isiklikud. Üldistavad vahelugemised puudutavad kirjanike ja elunähtuste vahekordi: kirjanikud ja ajakirjandus, kirjanikud ja kõnekunst, kirjanikud ja alkohol, kirjanikud ja vägivald, kirjanikud ja huumor jne. Humoristliku lähenemisega kirjutatud teosest ei ole välja jäänud ka tõsisemat laadi ja isegi traagilised mälestused.
--
„Kirjanikud omavahel“ on raamatusari, milles kümme eesti kirjanikku kirjeldavad olnud ja olevat kirjanduselu loojate omavaheliste suhete kaudu. See on sari andekatest ja omanäolistest Eesti inimestest. Huvitavad isiksused, kes on aegade jooksul omavahel põrkunud, armastanud, vihanud ja leppinud. Erakud ja suhtlejad, riigimehed ja katlakütjad, loojad ja nende muusad, kostitajad ja külalised, aga kõik ka kirjanikud, kelle sõna kõlab luules ja proosas.

«Hetk« on mõtlemapanev romaan meie ajast ja meie kohast, tagasivaadetega lähiminevikku. Autorit iseloomustab võime tabada ajas olulist ning seda usutavalt ja hingeminevalt kirja panna.
Nagu Jan Kausi eelmises populaarses romaanis «Tema« on ka selle raamatu keskseteks teemadeks lähisuhted, usalduse võimalikkus inimeste vahel, armastus ja ükskõiksus.

Kui tuli Kellamäng, siis linnud surid. Kui surid linnud, surid sõnad. Kui surid sõnad, siis suri mälu. 
Kujuta ette Londonit, mida valitseb hiiglaslik pill, mis hävitab mälu. Iga ese loob oma lookleva meloodia ja laul heliseb igas õhusõõmus, kuid iga päev tundub samasugune kui eelmine ja minevik on mõistatus. 
Teismeline orb Simon saabub maalt linna, kaasas vaid üks viisijupp ja üks nimi, ning näriv tunne, et ta peab midagi tegema. Ta kohtub Lucieniga, kes paistab teadvat tema minevikus peituvast ohust rohkem kui Simon ise. Ühel neist on mäletamise, teisel kuulmise anne, mis teeb nad Kellamängu loojatele ohtlikeks vastasteks. 

See on lugu võimust, mis kuulutab Ainutõde ja võtab enda kätte kontrolli inimeste elude üle. Ja inimestest, kes usuvad oma õigusesse olla ebatäiuslik.

Norra kirjanduse klassiku Sigrid Undseti (1882-1949) keskaja-ainelise romaanidioloogia Olav Audunipoeg II osa, mille tegevus toimub XIII sajandi lõpukümnenditel. Pärast naise surma pinna jalge alt kaotanud nimitegelane sõidab unustust otsima Inglismaale, kus ta hingehaavad veel rohkem lahti kistakse.
Koju tagasi pöördunud, kujunevad suhted lastega – tütre ja võõraspojaga – keerulisteks. Üksteise mittemõistmine varjutab kolme peategelase elu kuni romaani traagilise lõpuni. Ainult võõraspoeg ja tema naine, kes julgevad trotsida ühiskonnas valitsevaid tavasid, heidavad säravaid värve raamatu viimasele osale ja lasevad Olav Audunipoja saatusel reljeefselt esile tõusta.

Ivan Denissovitš Šuhhov on mõistetud kümneks aastaks Gulagi vangilaagrisse. Raamat kirjeldab ühte päeva tema elus, milles kokku on selliseid päevi kolm tuhat kuussada viiskümmend kolm. Päevi täidab lakkamatu võitlus nälja ja Siberi karmi pakasega. Iga päev tähendab enda kehtestamist sunnitööliste väljakujunenud hierarhias ja nõuab laagritarkust, et vangivalvurite kiusust pääseda. Igal päeval on ainult üks eesmärk – ellu jääda. 
Ivan Denissovitš on lihtne töömees, keda pikad vangla-aastad pole ometi palju muutnud. Mida aeg edasi, seda enam hoiab ta kinni põhimõtetest, mis on tema inimlikkuse mõõdupuuks. Nii ei ole Ivan Denissovitši õppinud sööma, müts peas, kuigi tükk leiba on vangidele vabadusestki kallim.

See raamat näitab jahmatava selgusega, mida tähendas elu okastraataia taga, ja paljastab stalinistliku režiimi kogu selle julmuses.

• Energiatõhususe probleem
• Valgustusahela seadmete dimensioneerimise ja valimise juhend
• Lihtsad valgusjuhtimise lahendused valgustusahelatele

Raamatu tõlkis Tallinna Ehituskooli III kursuse õpilane Markus Tuum.

Selles juhendis on esitatud praktilisi juhiseid puithoonete heliisolatsiooni projekteerimiseks ja näitlikustada puitkonstruktsiooniga tarindiosade akustilist toimivust. Käsitletud on tänapäeval kasutatavaid puithoonete ehitussüsteeme nii sõrestik- kui ka täispuitkonstruktsioonide vaatenurgast.

Raamat on abivahend arhitektidele ning konstruktsioonide ja tehnosüsteemide projekteerijatele, et tagada õiged projekteerimislahendused juba eelprojekti staadiumis. See vähendab ümberprojekteerimise vajadust hilisematel etappidel ja aitab vältida ehitusvigu. Juhend sobib hästi ka haridusasutuste õppematerjaliks.

Käesolev eestikeelne juhend sündis tänu heale koostööle mitmete Soome ja Eesti arhitektuuriakustika spetsialistidega.

Käesolev soovitus on Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu poolt välja töötatud dokumendi TS1 / 2007 täiendatud ja korrigeeritud versioon. Soovituse täiustamisel on aluseks võetud uuenenud seadusandlust, täiustunud tehnoloogilist valmisolekut ning valdkonnas juba levinud parimaid praktikaid.
Uues versioonis on täpsustatud ühenduste tüüpskeeme ning toodud sisse soovitused oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele. Samuti on rohkem tähelepanu pööratud juhtimiskeskustele ja andmevahetuse korraldamisele.
Esmakordselt tuuakse eraldi peatükina välja alternatiivsete energiaallikate soojusvõrguga ühendamise põhimõtted, et saavutada terviksüsteemide võimalikult energia- ja kulutõhus toimimine. Samuti kirjeldatakse järjest rohkem populaarsust koguvate kaugjahutussõlmede projekteerimise üldpõhimõtteid.

Dokument on otstarbekas aluseks võtta soojussõlmede tellimisel ja toomisel ning selle koostamisel on lähtutud järgmistest õigusaktidest: EL direktiiv 2014/68/EL, „Seadme ohutuse seadus“, „Toote nõuetele vastavuse seadus“, “Mõõteseadus”, “Kaugkütteseadus”, „Ehitusseadustik“, “Töötervishoiu ja tööohutuse seadus” jne.
Kuna töörühma kuulusid nii soojussõlmede projekteerijad, tootjad, paigaldajad kui ka kasutajad, on arvata, et see soovitus kujuneb aktsepteeritud ja laialdaselt kasutatavaks dokumendiks ning on abiks vastava ala spetsialistidele nende igapäevases töös.

Elame ajal, mil kõrged energiahinnad ja intressikulud on muutnud kodu omamise märksa kulukamaks ja energiatõhususe senisest aktuaalsemaks. Selle asemel, et maksta iga kuu märgatav osa sissetulekust hiigelkasumeid teenivatele energiatootjatele ning lisaväärtus- ja aktsiisimaksudena riigile, tasub kulutada see summa oma kodu energiatõhususe tõstmiseks ja võib kindel olla, et sellise investeeringu tasuvusaeg ei ole meie kliimas sugugi pikk. Lisaks võib mitmel juhul arvestada ka rohepöörde kulude katmiseks loodud energiatoetustega, mida pea iga majapidamine võib taotleda.

Käesolev eriväljaanne aitab teha õigeid valikuid ning on nõuandjaks kütesüsteemi valikul, kulude arvestamisel, küttekulude minimeerimisel, päikeseenergia tasuvuse hindamisel ning paneelide ja salvestusseadmete koos paigaldamise mõttekuse hindamisel. Näitame ka, kuidas muuta kodu suvel jahedamaks, räägime soojustamisest, sealhulgas seesmisest soojustamisest, ahiküttest, boileritest, radiaatoritest, termopildist, LED-valgustitest, elektrijuhtmetest, ventilatsioonist ja veel mitmel energiasäästuteemal.

Kuinka maaleja käytetään?

• Esteettisiä elämyksiä ja historiaa
• Temperamaalien suurperhe
• Miksi tempera?
• Temperan kemiaa
• Valmistusohjeet ja pigmentit
• Siveltimet
• Pohjustus
• Patinointi
• Kuullotus eli laseeraus

Harjutuskogumik „Valmistu eesti keele riigieksamiks“ sobib nii koolitundidesse kui ka iseseisvaks harjutamiseks. Selles on ortograafiat kordavad harjutused, levinumaid stiilivigu käsitlevad harjutused ja kirjutamisülesanded ning valik kolme viimase aasta eksamivariantidest ja riigieksami hindamisjuhendid. Ortograafia osas on enne iga uut teemat lühike ülevaade peamistest keelereeglitest ja kogumiku lõpust leiab ortograafiaülesannete vastused.

• Kordamiseks enne riigieksamit.
• Sisaldab valikut eelmiste aastate eksamivariantidest.

• Sobib harjutamiseks ja kordamiseks nii enne riigieksamit kui ka enne B2-taseme eksamit.
• Koondab lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisülesandeid, mis lähtuvad igapäevaelust.
• Annab selge ülevaate peamistest keelereeglitest.
• Katab kõiki tähtsamaid eesti keele valdkondi, kus eesti keelt teise keelena kasutajad võivad libastuda.
• Sisaldab valikut eelmiste aastate eksamivariantidest.

Õppevahend on mõeldud 12. klassi lõpetajale, kes sooritab matemaatika riigieksami. Selles raamatus ei ole nn raskeid ülesandeid, mida võib leida igast ülesannetekogust. Autor seadis eesmärgiks panna raamatusse ülesanded, mis on esmapilgul lihtsad, kuid võivad eksamil tõsist peavalu valmistada. Keerulist ülesannet ei saa lahendada, kui eksitakse juba kõige lihtsamate teisenduste juures. Seetõttu pööratakse raamatus tähelepanu just detailidele.

• Selgitused ja käsikirjalised näidisülesanded koos lahendustega.
• Sisaldab nii kitsa kui ka laia kursuse ülesandeid.
• Lühikokkuvõte iga teema juures nõutavatest teadmistest ja oskustest.
• Sisaldab viimaste kuue aasta eksamitöid (nii kitsas kui ka lai kursus) koos vastustega.
• Eksamiülesandeid uuendatakse igas kordustrükis.
• Ülesannete vastused eraldi peatükina tööraamatu lõpus.
• Sisekaantel kõik vajalikud valemid.

Tööraamat ruumiülesannetega igale vanusele!

Tööraamatu ülesanded on raskusastmete järgi ja iga ülesannet võib omakorda lahendada vastavalt oma oskustele, teadmistele ja kogemustele. Ülesannete kogu sobib kasutamiseks kõigile ruumihuvilistele – lasteaiast vanavanemateni ja koolinoortest eluülikooli liikmeteni. Ülesannete lahendamisel on rõhk loovusel: ülesanded on mängulised ja mittehierarhilised, siin ei ole ‘‘õigeid‘‘ ja ‘‘valesid‘‘ vastuseid. Ülesannete lahendamiseks piisab kodustest vahenditest ja materjalidest - pliiatsid, käärid, teip, paber, liim jms. Mõnel juhul ka hambatikud, taskulamp või harilikud kodused tarbeesemed - ei midagi võimatut! Iga ülesande juures on väike juhis ja abistav illustratsioon. Head ruumiuurimist!

See siduskogumik tähistab saja aasta möödumist Ameerika Ühendriikide ja Eesti ametlike diplomaatiliste suhete sõlmimisest 1922. aastal. USA de jure tunnustusel Eesti iseseisvusele, mis jäi kestma ka 1940. aasta järel, on olnud tähtis roll Eesti riikliku järjepidevuse püsimisel. Ka pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist 1991. aastal on Ameerika Ühendriikidel olnud olulisi teeneid Eesti iseseisvuse kindlustamisel. USA roll Eesti ajaloos on ühtlasi olnud seotud Ameerika Ühendriikide globaalse mõjuga, mille võib võtta kokku mõistega „Ameerika sajand“. Raamatus vaadeldakse, kuidas USA tõus suurriigiks Esimeses maailmasõjas, üliriigiks Teises maailmasõjas ning riigi kujunemine „hüpervõimuks“ 1990. aastatel mõjutasid Eestit ja Läänemere piirkonda laiemalt.

Raamat on valminud koostöös Eesti välisministeeriumiga ja selles tuuakse esmakordselt teaduskäibesse 1990.–2000. aastate diplomaatilisi dokumente, mis heidavad valgust Eesti diplomaatide tööle Washingtonis, Tallinnas ja mujal. See on ühtlasi esimene omalaadne ülevaade USA-Eesti diplomaatiliste suhete esimesest sajast aastast.

Raamatu kinkis koolile USA saatkond.

Trükise on koostanud Mariette Aavik ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti spetsialistid ning see tutvustab vahetult Teise maailmasõja järgsel ajal vallandunud ning alates 1963. aastast vaibunud massilise individuaalelamute ehitamise buumi ajal kerkinud maju. Kuna sel ajal oli ise endale maja ehitamine tihti ainus elamispinna saamise võimalus, siis kajastub individuaalelamutes nii eestlasliku koduideaali kujunemine, arhitektide väljendusvabadus kui ka normeeriva riigivõimu kontroll.

Ajaloolise tausta avamiseks antakse ülevaade tolleaegsest rajooni planeerimisest, krundi taotlemisega seotud asjaajamisest, krundi planeerimisest ja elamu projekteerimisest. Käsitletakse sedagi, kust ja kuidas hangiti materjale ning kuidas korraldati ehitamine. Lisaks individuaalmajade tüüpidele tuuakse välja põnevamaid eriprojekte ja eraldi alapeatükis ka arhitektide endi elamuid rikkalike illustratiivsete fotodega. Samuti käsitletakse siseplaneeringut ja interjööre, juttu on ka maja ümbritseva aia kujundamise traditsioonidest ja korrashoiust. Praktilise väärtuse majaomanikele lisavad trükisele hoone osade ja detailide kaupa esitatud näpunäited säästvaks uuendamiseks.

„Ränduri taimeraamat” on esimene eestikeelne teos, mis mõeldud abistama soojema kliimaga aladel rändavaid ja puhkavaid taimehuvilisi. Raamat tutvustab nii pildis kui sõnas tähtsamaid ja silmahakkavamaid taimi Kanaaride, Madeira, Egiptuse, India, Tai, Florida ja Vahemeremaade parkides, aedades ja tänavahaljastuses. Valik on seepärast niisugune, et neis piirkondades käivad eestlased väga sageli. Tutvustatavad taimeperekonnad on raamatus nende eestikeelses tähestikulises järjekorras. Igas peatükis on perekonna või liigi lühikirjeldus, liikide arv perekonnas, tähtsamad sugulasliigid ja huvitavad andmed taime kasutusvõimaluste kohta. Raamatu kasutamist hõlbustavad tingmärgid.
Raamatu autor Urmas Laansoo loodab, et see teos aitab lugejail leida võõrastest maadest palju uusi rohelisi sõpru. 

Botaanik Urmas Laansoo on alates 1985. aastast töötanud Tallinna Botaanikaaias. Ta on ennast täiendanud Rootsis Göteborgi botaanikaaias ja Suurbritannias Greenwichi ülikoolis.
Botaanikast ja taimede kasvatamisest on ta väga palju kirjutanud ajakirjanduses. „Ränduri taimeraamat“ on tal juba 15. raamat autori või kaasautorina.

Te ei taha enam kevadel aiapoest seemepakke osta, vaid olete nõuks võtnud ise seemneid kasvatada? See polegi väga keeruline, koduaias võiks alustada näiteks saialille, õisoa jt taimedega, kelle seemet on lihtsam koguda.

Kuidas see töö täpsemalt käib? Kirglik aednik Heidi Lorey õpetab selles raamatus köögiviljade ja suvelillede seemneid kasvatama, seejuures toob ta ära ka külvi- ja koristuskalendri, eri kultuuride seemnete säilivusajad ning selgitab taimede paljunemise ja tolmlemise põhitõdesid.

Aiavihik toataimedest aitab meie roheliste kaaslastega paremini tuttavaks saada. Siit leiab ülevaate kasvunõuetest ning rohkelt nõuandeid ja nippe väetamiseks, kastmiseks ja muudeks hooldustöödeks. Juttu tuleb kevadtöödest lillelaual ja talvistest ohtudest, kahjuritest ja nende tõrjest.

Viinapuud on saanud meie aedades tavaliseks marjakultuuriks ning üha enam tehakse viinamarjadest kodus ka veini. Aiavihik annab näpunäiteid, kuidas kasvatada ilusat saaki andvad viinapuud ja viinamarjadest sobiva tehnoloogia abil valmistada punast, roosat, valget või hoopis oranži veini. Juttu on ka veini säilitamisest ja serveerimisest.

Käesolev väljaanne, mis põhineb oma ala parimate asjatundjate teadmistel, on praktiline ja nõuandeline „Tark mees taskus“ neile, kel pole endal sahtlis aednikudiplomit ega pikaaegset kogemust, kuidas viljapuu- või marjaaeda rajada ja hooldada. Isegi kui koduaias on aastaid askeldatud, tekib ikka küsimusi, kuidas või mida teha-valida, sest lisandunud on aina uusi puuvilja- ja marjakultuure ning sorte.

Nii saabki ajakirja vajadusel kaasa võtta, kui on vaja järjekordset istikut või sorti osta, et saaks otsustada kõige sobilikuma ja parema kasuks. Pealegi on koduses aias askeldades ja puid-põõsaid hooldades hea teada, kuidas seda täpselt teha, et eeldatud kasuga kahju ei kaasneks, viljapuud ja marjapõõsad rikkalikult kannaksid ning kaua kestaksid.

Tomateid ja paprikad pole raske ise kasvatada, kui järgid kasvunõudeid ja valid sobivad sordid. Harri Poom, pikajaliste kogemustega aednik, jagab näpunäiteid taimede ettekasvatamiseks ja kasvuajal hooldamiseks. Ülevaate saab liikidest ja sortidest, sh uudsest kompakttomatite sordirühmast ja Eestis veel vähe tuntud särtsakast karvasest paprikast.

Brošüüris antakse ülevaade moesuundadest aianduses ning moodsatest aiakujundusvõtetest.

Graatsilised ilukõrrelised ja selge vormiga värvikad ilulaugud on moodsa aiakujunduse lemmikud, sest nendega saab kujundada trendikaid istutusalasid. Vihiku autor, Helga taimeaia perenaine Ülli-Riina Sildnik on mõlema taimerühmaga tegelenud pikki aastaid ning tutvustab oma kogemustele toetudes liike ja sorte, mida tasub koduaias kasvatada.

Eesti roosiaretajad on loonud hulgaliselt põnevaid sorte, mis ei jää sugugi alla välismaistele. Tuntud roosikasvataja ja -aretaja Mart Ojasalu tutvustabki kohalikke silmapaistvamaid sorte, looduses kasvavaid kibuvitsu ja meie roosiaedu. Aiavihikust leiab ka näpunäiteid rooside kasvatamiseks koduaias.

Raamat on mõeldud eeskätt neile, kelle tööelu on jõudnud küsimuste, kahtluste või abstraktse igatsuse faasi, pakkudes võimalust mõelda teemadele, millega need, kes soovivad oma tööelu muuta plaani kavandamisest kuni selle elluviimiseni kokku puutuvad. Raamat aitab lugejal oma isikliku karjääri kulgu paremini mõista, inspireerib mõtteharjutuste, analüüside ja kliendilugude kaudu oma igapäevast töist reaalsust ja soove eri perspektiividest ja ehk ootamatuteski kontekstides vaatlema ning küsimusi esitama. Nii et hetkelisest sundseisust saaksid uued inspireerivad algused, võimaluste virvarrist settiksid välja konkreetsed tegevused ja hirm tundmatu ees muutuks uudishimuks peagi tuttavaks saava vastu.

Monika Larini on karjäärinõustaja ja -coach, kelle nõustajakäekiri on kujunenud erialase akadeemilise hariduse, isikliku karjääripöördekogemuse ja valdavalt loomingulistes keskkondades töötamise koosmõjus.

Tiina Saar-Veelmaa tutvustab oma raamatu teist, oluliselt täiendatud trükki nii: „Igal inimesel on õigus oma tööst, õpingutest ja eneseteostusest rõõmu tunda. Olenemata sellest, millises punktis me parasjagu oma elukaarel oleme, kas elame maal või linnas, tegutseme ettevõtjana või mõnel töökohal. Teadlased ennustavad, et eluea pikenedes teeme kuni 11 eneseteostust ja karjääri.
Kuna veedame suurema osa oma ärkveloleku ajast õppides või töötades, siis mida õnnelikumad oleme selles keskkonnas, seda õitsvamad oleme oma elus tervikuna. Töö, mis ei vasta inimeste ootustele, kahandab rahulolu ja võtab ära elurõõmu.
Tööõnne raamatu oluliselt täiendatud teisest trükist leiad olulisi mõtteid ja harjutusi, kuidas disainida õnnelikuks tegevat eneseteostust. Saad lugeda ning imetleda, kui palju vägevaid avastusi, õnnestumisi, kogemusi ja üllatusi on mahtunud juba eelmisest raamatust tuttavate kangelaste ellu viimase kuue aasta jooksul. Lisandus ka kaks uut kogemuslugu.
Inspireerivaid hetki ja mahedat tuult tiibadesse unistuste elluviimisel!“

Tiina on Eestis laiemale avalikkusele tuntud kui kirglik tööõnne uurija, koolitaja, lektor, konsultant, nõustaja. Tema peamised uurimisteemad on tööõnn, tasakaalus elu ja terviklik töökultuur.

Ligikaudu miljard aastat tagasi juhtus tollaste algeliste elusolendite maailmas midagi, mis andis nende järeltulijatele tohutu eelise, aidates kaasa tänase hämmastava elurikkuse kujunemisele. See midagi oli sugulise sigimise tekkimine ja sugupoolteks eristumine. Kuid hea asjaga kaasnes ka hind. Seda hinda võib võrrelda iidse needusega, mis tollest kaugest ajast peale enamiku liikide, ka inimese eri sugupooltel lasub ja mis muudab need oma väljanägemiselt ja käitumiselt erinevaiks ning samal ajal üksteisest lahutamatuiks.
Raamat räägibki suuresti sellest, miks ja kuidas selle needuse pitser tänapäevastegi elusolendite ning sügava alateadvuse kaudu ka meie, inimeste, igapäevast käitumist ja otsustusi mõjutab ja konflikte põhjustab. Seda tõsist teemat käsitleb autor värvikas, kaasakiskuvas ja kõigile arusaadavas vormis.

Raamatu autor on Tartu ülikooli professor, rahvusvaheliselt tuntud loodusteadlane, kes kogu elu on uurinud loomariigi sigimiskäitumist ja õpetanud üliõpilastele elusolendite, sealhulgas ka inimeste käitumise bioloogilisi aluseid.

Kuidas näha tundemärke ning terveneda pärast varjatud emotsionaalset ja psühholoogilist ärakasutamist.

Enamikule inimestest seostub nartsissist inimtüübiga, kes on suurejooneline, ilmselgelt enesekeskne, näeb ennast teistest paremana ega suuda talitseda raevu, kui ta oma tahtmist ei saa. Aga mis siis, kui nartsissist on üks kõige kenamaid inimesi, keda olete iial kohanud? Mis siis, kui ta on hea kuulaja, näib teistest hoolivat ja on kohaliku kogukonna tugisammas? Mis siis, kui tegemist on koolis vabatahtlikuks käiva emaga, abikaasaga, kellest kõik teie sõbrad unistavad, ülemusega, kellega teil kolleegide arvates tõeliselt vedanud on? Varjatud nartsissistidest lapsevanemad, abikaasad, partnerid, ülemused ja sõbrad näivad kõige kenamad inimesed maailmas.
Varjatud nartsissistil on samad tunnused kui hästituntud varjamata tüübi esindajal. Erinevus seisneb selles, millal nad teisi kontrollivad ja nendega manipuleerivad, samuti selles, et teid häbistades ja teie väärtust pisendades teevad nad seda nii varjatult, et te isegi ei märka seda.
Varjatud nartsissism on kõige suuremat kahju tegev nartsissismi vorm, sest väärkohtlemine on väga varjatud ja reetlik. Võite olla suhtes varjatud nartsissistiga aastakümneid ja ikka mitte mõista, et teid kontrollitakse, teiega manipuleeritakse ja teid väärkoheldakse psühholoogiliselt. Niisugusest väärkohtlemisest ei jää nähtavaid arme ja te olete tavaliselt ainuke, kes sellise inimese hävitavat ja psühholoogiliselt kurnavat käitumist kogeb.
Elu varjatud nartsissistiga kurnab teie vaimu ja paneb teid kahtlema omaenda mõistuses. Teile on aastaid valetatud ning lõpuks on kätte jõudnud aeg ometi tõeliselt näha seda, mida olete pidanud läbi elama, kes te päriselt olete ning kui väga väärite armastust ja õnne.

Tänapäeva elu on täis stressi. Kui maadleme töö-, suhte- või rahateemadega on meil raske iseenda jaoks aega leida. Satume halbade harjumuste küüsi ja muretseme liialt. Raamatus „Kuidas olla iseenda terapeut“ õpetab Owen O’Kane nutikaid ja lihtsaid tehnikaid, mille abil vabaneda kahjulikest mõttemustritest ja vaadata asju rahulikumast vaatenurgast. Kasutades kognitiivse käitumisteraapia, teadveloleku ja interpersonaalse psühhoteraapia teaduspõhiseid vahendeid ja uusi tehnikaid pakub autor häid lahendusi, mis aitavad meid välja neist ummikutest, kuhu oleme kinni jäänud. Raamat sisaldab teraapia alustalasid ja õpetust nende kasutamiseks, samuti sihipäraseid ülesandeid, millele kulub vaid 10 minutit päevast. Tegemist on praktilise käsiraamatuga kõigile, kes soovivad oma elust maksimumi võtta ning tulla rasketel aegadel paremini toime.

Owen O’Kane’il on nii meditsiini- kui ka psühhoteraapiaalane haridus ning ta on NHSi vaimse tervise valdkonna endine kliiniline juht. Tal on ainulaadne oskus mõista, kuidas vaigistada ärevust ja tulla toime stressiga, ning teadmine sellest, mis toob inimeste ellu õnne ja rahu. Tema sulest on eesti keeles varem ilmunud raamat „10 minuti zen“, millest kujunes Sunday Times’i menuk.

Vaimne manipuleerimine hirmutab, aga tekitab samas ka uudishimu. Puutume selle ilmingutega ju igapäevaelus sageli kokku: emotsionaalne väljapressimine perekonnas, võimumängud töö juures, ühe elukaaslase domineerimine teise üle, sõbra survestamine… Leidub ohtlikke ja destruktiivseid inimesi, kelle eesmärk on läbi sajandite olnud üks: rahuldada oma vajadusi teiste arvel. Nende lihtsad ja ühtaegu komplekssed võtted on hirmutavalt tõhusad. Nii elavadki paljud meist enese teadmata kontrollivas või ahistavas suhtes. Nad on rusutud, stressis ja segaduses, sest nende lähikonnas olev manipulaator imeb nad nagu vampiir energiast tühjaks. Selle raamatu kirjutas Christel Petitcollin just nendele igapäevase kontrollimise ja manipuleerimise ohvritele.

Christel Petitcollin on inimsuhete ja personaalse arengu uurimisele pühendunud koolitaja, lektor ja kirjanik. Töötanud selles valdkonnas juba ligi kolmkümmend aastat, peab ta maailma eri paigus loenguid. Ta on transaktsionaalse analüüsi, neurolingvistilise programmeerimise, Eriksoni hüpnoosi ja Frank Farrelly provokatiivse teraapia koolitusega spetsialist, kes on lähemalt uurinud manipuleerimise mehhanisme ja vaimset üliefektiivsust. Tema raamatuid on tõlgitud paljudesse keeltesse. Eesti keeles on temalt varem ilmunud raamat „Ma mõtlen liiga palju“.

Miks on selle raamatu pealkiri „Kuldne kroon”?
Sellepärast, et Andres Ehin ütles: „Kui kuuekümnendates aastates üldse midagi kuldset oli, siis oli see kroon põlatud poeedi peas.” Põlatud poeedi all pidas ta silmas muidugi mõista Artur Alliksaart.

Kas raamatus on varem ilmunud tekste?
Ükski lugu pole sel kujul varem ilmunud. Enamik on täiesti uued.

Mis žanr see on?
Portreemaal. Maagiline realism.

Kas autorit võib usaldada? Kas modellid on tõepäraselt kujutatud?
Kes tahab täpsust, see usaldagu entsüklopeediaid ja rahvastikuregistrit. Inimesed, keda siin on kujutatud, on olnud osalised minu elus. Mina olen neid kogenud nii ja mitte teisti. Teistel on nendest inimestest omaenese pilt ja omaenese kogemus.

Miks siin on kujutatud ainult lahkunuid, mitte elavaid inimesi?
Sest elavate lood on veel pooleli.

Mida see raamat tahab öelda?
Et ükski elu pole omaette ega eraldi. Iga elu mõjutab ja muudab mõnd teist elu. Kõik elud on ühe suurema mustri lõngad.

„Kadunud tütre” peategelane on keskealine lahutatud naine Leda, ülikooli õppejõud, kes pärast pikki aastaid lastele pühendumist leiab end üksi ja vabana, sest täiskasvanud tütred on kolinud isa juurde Kanadasse. Ta otsustab minna mere äärde puhkama. Esimest korda ei ole tal mitte kellegi ees mingeid kohustusi, ta ei pea kellegi teise eest vastutama ega hoolt kandma.
Romaan kirjeldab värvikalt suvist rannamelu ja inimesi. Peagi jääb Ledale silma noor ema Nina, kes mängib andunult oma väikese tütrega. Naiste vahel tekib sümpaatia ja mõistmine, kuid see lööb kõikuma, kui Nina laps kaotab rannas oma lemmiknuku ega suuda sellest kuidagi üle saada.
Nagu paljudes teistes Ferrante romaanides, lahatakse ka siin iseäranis emade ja tütarde vahelisi rohkem või vähem sassis suhteid.

Elena Ferrante sai ülemaailmselt tuntuks oma Napoli-ainelise tetraloogiaga, mille alusel valmis suurepärane teleseriaal. Ka käesolevast raamatust on tehtud juba palju kiitust pälvinud film, sedapuhku mitte itaallaste, vaid brittide poolt, peaosas Olivia Colman.

ŠOTI KRIMINULLIDE SARI

Keegi Lochdubhis ei oota, et konstaabel Dorothy McIver siia kõledale Šoti mägismaale pidama jääks. Lõppude lõpuks on ta siinseks eluks täiesti sobimatu, arvab külarahvas. Vähe sellest, et Dorothy on läbi ja lõhki linnatüdruk, näeb ta oma mustade läikivate juuste, säravate sinisilmade ja täiusliku naeratusega ka täiesti jalustrabav välja.
Ja kuigi külarahvas ta otsemaid saatuslikuks naiseks kuulutab, ei kulu Dorothyl kaua, et kohalikud enda poole võita. Veel vähem kulub tal aega, et Hamishi süda kiiremini põksuma panna, kuni seersant Macbeth ühele põlvele laskub ja…
Kas Hamish on lõpuks leidnud oma elu armastuse või lähevad täide selgeltnägija Angus Mcdonaldi sõnad: „Sa oled sattunud kadeduse ja valede võrku. Sina oled selle keskel, Macbeth. Kurjus käib sinu jälgedes, nagu poeg käib musta südamega isa kannul…“

See on juba 35. eesti keeles ilmunud raamat, kus Põhja-Šoti mägismaal lahendab kuritegusid pisut omapärane konstaabel Hamish Macbeth.

Ajaloolistest naabritest pole lihtne kirjutada. Eriti siis, kui selleks naabriks on mõni suurriik, nagu seda on Venemaa meie kõrval sajandeid olnud.
Et oma naabrit mõista, võiks tunda tema ajalugu. Erilisi võimalusi selleks pole olnud tänini, sest eesti keeles põhjalikumad kaasaegsed käsitlused lihtsalt puuduvad.

Raamat on välja antud Eesti Vabariigi Riigikontrolli 100. aastapäeva puhul.
Raamatu esimene pool annab põhjaliku ülevaate Toompea ajaloost ja aadlipaleede kujunemisest.
Lisad annavad ülevaate Riigikontrolli hoone restaureerimisest ning varasematest asukohtadest.

1. jaanuaril 2011 sai Eesti raha- ja majanduspoliitikas läbi üks arenguetapp. Eestist sai eurosüsteemi liige ning riigis hakkas seadusliku maksevahendina käibima euro. Seda sündmust valmistati ette pikka aega. Euro kasutuselevõtt oli Eesti Panga strateegiline eesmärk juba 2003 aastast, kui Eesti rahvas kiitis referendumil heaks otsuse ühineda Euroopa Liiduga.

Käesolevasse raamatusse on koondatud väike pildivalik Eestis eurole üleminekule eelnenud ja vahetult järgnenud sündmustest – nii tippametnike esinemistest, väitlustest ja koolitustest kui ka tavainimeste tegemistest maakohtades. Loodame, et need aitavad meenutada üht suurt ja olulist protsessi.

SISUKORD

• Autor iseendast
• Põhja Eesti asustus XIII sajandi alguses
• Aolinnad Eestis
• Liiklusteed muistses Tartus
• Tartu kindlused
• Tartu 1704
• Kindlustatud Narva
• Toompea linnus ja loss
• Imperaator Peeter Suure merekindlus
• Bibliograafia

Mati Õuna raamat jutustab julgete meeste laskumistest merede ja ookeanide sügavusse ning mitte vähem ohtlikest ja põnevatest tõusudest kõrgele maa kohale ajal, kui kosmoselennud õhuta ruumis olid tollal veel alles ulmevaldkond. Juttu tuleb ka suurte õhulaevade lendudest maismaa ja ookeanide kohal. 

Süvameresukeldumiste kui stratosfääritõusude ja õhulaevalendudega oli seotud ka hulk eestlasi ja muid Eestimaalt pärit mehi.

Mati Õuna raamat tutvustab maailma erinevate riikide XX sajandi teisel poolel peetud Külma sõja aegseid tanke. Lisaks suurriikidele konstrueerisid ja ehitasid oma tanke tol ajal ka väiksemad riigid.

NSV Liidu II maailmasõja eelset ideed kõikemurdva tankiarmaada toel Euroopa südamesse ja läänerandadele jõudmisest ei maetud maha 1980. aastate keskpaigani, kuigi tolleks ajaks massiliseks muutunud tuumarelv tegi ettevõtmise mõttetuks.
Aga tanke, suurtükke, lennukeid, rakette jms ehitati sisseharjunud tava kohaselt kümnete tuhandete kaupa edasi ja 1990. aastaks oli maailma suurima riigi peaaegu kogu vara kogunenud ta relvadesse; mujale seda ei jätkunud. Ja nagu teame, see mõttetu impeerium kukkus kokku. Siinne raamat käsitleb valdavat osa tankiehitusmaadest Euroopas, Ameerikas ja Aasias 20. sajandi teisel poolel, minnes ajaliselt ka üle külma sõja piiride. Siinkäsitletud tankidel jäi ära osavõtt III maailmasõjast, kuid neil tuli osaleda kümnetes lokaalsetes sõdades, mida tekib meie maailmas ikka ja jälle.

Kokku ehitati maailmas külma sõja 45 aastaga ligi 221 000 tanki, millistest ligi 121 000 langeb meidki okupeerinud Nõukogude Liidule. See koorem oli üks põhjustest, miks meid painanud idaimpeerium kokku kukkus ja suur osa Ida–Euroopast sellest painest vabanes.

«Vaateid merekindlustele Tallinna lähiümbruses» on 20. sajandi militaarehitistest – rannapatareidest ja nende suurtükkidest, betoonpunkritest. Näeme, et suur osa sellest militaarpärandist mahub Viimsi valla maadele.

Raamat annab ülevaate sõjalise hariduse andmisest Eesti Vabariigis aastail 1919-1940. Käsitletakse erinevate sõjakoolide ja ohvitseride kursuste tegevust, samuti mereväehariduse andmist. Juttu tuleb Lennukoolist, Sõjaväe Tehnikakoolist, samuti Sõjaväe ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste tegevusest ning Kindralstaabi Kursustest ja Kõrgemast Sõjakoolist.

Ühe merereisi lugu rullub raamatus lahti koostaja vanaema onu Harald Adolf Männiku elukäiku mööda, kes oli põgenikelaev “Sarabande” kapteniks reisil üle Atlandi ookeani 1949.aastal. Raamatus on fotod kapten Männiku lapsepõlvest ja mõned peatused tema meremeheteel. Põgenikupõlvest jutustavad mõned fotod Rootsist. Meresõbrale pakuvad ehk enam huvi ülesvõtted, mis on tehtud ookeanil. Et lugu saaks täielikum on raamatus ka hulk fotosid uuest elust Kanadas, millesarnaseid võib leida nii mõnegi väliseestlase fotoalbumist ning mis sobivad iseloomustama tublide eestlaste elu uuel kodumaal. Mõistagi ei kujuta üks fotoraamat kellegi elu täielikult, vaid fotoraamatu sirvija näeb vaid fragmente ühe Käsmu kaptenikülast sirgunud meremehe eluteest.

Siinses raamatus on valik Eesti ohvitseride elulugused mitmest generatsioonist - ohvitsere I maailmasõjast ja Vabadussõja lahinguist; ohvitsere II maailmasõjast ja sellega kaasnenud meeleheitlikust võitlusest Eesti Vabariigi säilitamise eest; ohvitsere vabast Kanadast ja uue Eesti piirivalvest. neile lisaks ka üks Naiskodukaitse tegelane, kaks sõjakirjanikku ja mõned aatemehed, kes eesti militaarias suuri ja silmapaistvaid asju korda on saatnud. Mehed, kes vastandina meie nn eliidile teevad tööd mitte kullakoormate eest, vaid taevavägedelt antud sisetundest, et teisiti nad ei saa.

See raamat on järg aastail 1998, 2002 ja 2003 ilmunud samanimelistele raamatutele.

2. augustil 1996. aastal kirjutati Eesti Rahvusraamatukogus alla Eduard Viiralti graafikakogu kinkelepingule. Venezuelas elanud eesti ettevõtja ja kunstikoguja Harry Männil ning Rootsis elanud ärimees Henry Radevall kinkisid 62 Wiiralti graafilist lehte Tallinna linnale tingimusel, et Rahvusraamatukogus avatakse Eduard Viiralti galerii.

 With 46 plates in colour 23 one-colour half-tones and 16 illustrations in text.

Austria romaani- ja näitekirjanik Elfriede Jelinek on sündinud 20. oktoobril 1946. aastal tšehhi-juudi perekonnas. Tema hariduslikku tausta kuuluvad klaveri-, oreli-, kitarri-, vioola- ja plokkflöödiõpingud Viini konservatooriumis ja ajaloo- ning näitekirjanduse kursus Viini Ülikoolis. Ühiskonnakriitilise meelega Jelineki tuntuim teos on 1983. aastal ilmunud biograafiliste sugemetega romaan «Klaveriõpetaja».
Tõlkija Liina Mittermayr on lõpetanud Tartu ülikooli saksa keele ja kirjanduse erialal ning hiljem Salzburgi ülikooli germanistika ja slavistika erialal ning elab praegu Austrias.
Põhiteemad Jelineki loomingus on naise seksuaalsus, selle kuritarvitamine ja üleüldine sugudevaheline võitlus. Autori sõnutsi on võim ning agressiivsus tihtilugu juhtivad jõud inimsuhetes. Romaani omapära seisneb julmuse, tooruse ja võimumängude emotsioonidevabas kirjelduses ja just eelkõige see vastuolu mõjubki siin šokeerivalt.
2001. aastal valmis selle põhjal Prantsuse-Austria-Poola mängufilm, mis on jooksnud ka Eesti kinodes ja pälvinud palju auhindu.
2004. aastal pälvis Jelinek Nobeli kirjanduspreemia «häälte ja vastuhäälte musikaalse tulva eest oma romaanides, mis paljastavad erakordse keelelise väega ühiskondlike stereotüüpide ja nende orjastava võimu absurdsust».

Peeter Sauter (snd 1962) kirjutab raamatus „Põrsa paremad päevad“ kohtumistest vägagi erinevate tekstitegijatega. Korüfeedega kõrvuti vilksatavad algajad ja literaadid väljastpoolt Eestit. Läbivad teemad on – mida annab autorile kohtumine teiste kirjanikega ning kirjanikkond kui suur imaginaarne pseudopere. Peeter Sauter on omanäolisemaid eesti kirjanikke, kelle täpsed ja teinekord halastamatult selged kirjeldused inimestest neid otsekui röntgeniga läbi valgustavad.

Teos kuulub sarja „Kirjanikud omavahel“, milles kümme eesti kirjanikku kirjeldavad olnud ja olevat kirjanduselu loojate omavaheliste suhete kaudu. See on sari andekatest ja omanäolistest Eesti inimestest. Huvitavad isiksused, kes on aegade jooksul omavahel põrkunud, armastanud, vihanud ja leppinud. Erakud ja suhtlejad, riigimehed ja katlakütjad, loojad ja nende muusad, kostitajad ja külalised, aga kõik ka kirjanikud, kelle sõna kõlab luules ja proosas.

Raamat „Meie hingede võlad“ koosneb kahest eraldiseisvast osast. Esimeses on juttu mitmetest kirjanikest, kellega autor kokku on puutunud, kuigi kaugeltki mitte kõigist. Räägitakse soome, saksa, vene ja eesti literaatidest.

Raamatu teine osa peatub pikemalt sellel ühel, kellega elu raamatu autori mitmeks aastaks lähemalt ühte viis. See ei ole ainult meenutus, see on ka purunenud armastuse lugu.

„Kirjanikud omavahel“ on raamatusari, milles kümme eesti kirjanikku kirjeldavad olnud ja olevat kirjanduselu loojate omavaheliste suhete kaudu. See on sari andekatest ja omanäolistest Eesti inimestest. Huvitavad isiksused, kes on aegade jooksul omavahel põrkunud, armastanud, vihanud ja leppinud. Erakud ja suhtlejad, riigimehed ja katlakütjad, loojad ja nende muusad, kostitajad ja külalised, aga kõik ka kirjanikud, kelle sõna kõlab luules ja proosas."

Jan Kaus (snd 1971) on öelnud, et kirjandus on talle alati tundunud suure vabaduse territooriumina. Kirjanduses on võimalik liikuda aegadesse ja kohtadesse, kuhu kehal pole lihtsalt võimalik ulatuda. Kirjutades või lugedes saab ta olla inimene, kes ta kunagi pole olnud, või inimene, kelleks ta kunagi ei saa. Oma raamatus räägib ta kaasahaaravalt nii kirjanikest kui ka lugejatest, kes teda enim on mõjutanud: Juku-Kalle Raid, Hasso Krull, Doris Kareva, Kalev Kesküla, Timo Lappalainen, Jürgen Rooste, Indrek Koff, Urmas Vadi, Märt-Matis Lill, Triinu Tamm jt.

"Kirjanikud omavahel“ on raamatusari, milles kümme eesti kirjanikku kirjeldavad olnud ja olevat kirjanduselu loojate omavaheliste suhete kaudu. See on sari andekatest ja omanäolistest Eesti inimestest. Huvitavad isiksused, kes on aegade jooksul omavahel põrkunud, armastanud, vihanud ja leppinud. Erakud ja suhtlejad, riigimehed ja katlakütjad, loojad ja nende muusad, kostitajad ja külalised, aga kõik ka kirjanikud, kelle sõna kõlab luules ja proosas.

MAALEHE KRIMISARI

Mossmarken on udust ümbritsetud, silmapiirini laiuv raba, kus kasvavad kidurad männid ja varitsevad sügavad laukad. Ammustel aegadel maeti rabasse ohvriande jumalatele ja räägitakse, et ka tänapäeval kaovad inimesed siin jäljetult. Noor bioloog Nathalie tuleb siia oma märgalasid käsitleva doktoritöö jaoks katseid tegema. Peagi selgub aga, et tema tegelik eesmärk on isiklikumat laadi. Kui rabast leitakse surnukeha, on see niihästi Nathalie kui ka politsei jaoks hirmutav põhjus alustada uurimist, mis siin minevikus juhtus. Nathalie tee ristub rahvusvaheliselt tuntud fotokunstniku Maya Linde omaga, kes töötab uurimise juures politseifotograafina. Mõlemad liiguvad läbi mälu ja pinnase sügavate kihtide šokeerivate avastuste ja kaua varjatud tõe poole.

«Ohvriraba» on köitev lugu märgaladest, bioloogiast, lapsepõlvest ja surmast – ja sellest, mis tegelikult on tõeline ning praegu.

MAALEHE KRIMISARI

Ühest Kesk-Soome jõest leitakse teismelise tüdruku surnukeha. Tema surma põhjust ei õnnestugi välja selgitada. Räägitakse küll õnnetusest, küll enesetapust, aga jutud liiguvad ja leidub ka neid, kes ei usu kumbagi seletust.
Kolmkümmend aastat hiljem huvitub loost äsja töö kaotanud netiajakirjanik Saana ja väikelinna rahu on rikutud. Ka Saana ise tunneb, et linna vaikse pealispinna all luurab midagi tumedat. Ja keegi hoiab tal silma peal.
Samal ajal leitakse Helsingist kroonikujulise põletusmärgiga surnukeha ja juhtumi uurimine tehakse ülesandeks kriminaalkomissar Jan Leino töörühmale. Jani elus on rasked ajad, aga oma tööd ta tunneb. Sellest hoolimata tammub uurimine paigal ja Jan pelgab, et krooniga laipu tuleb juurde.
Kuidas on omavahel seotud too ammune surmajuhtum ja värske mõrv? Kas Saana ja Jani uurimisteed ristuvad? Kes on salapärased kuningad? Pinev teekond vastusteni on Elina Backmani debüütromaani selgrooks, taustameeleolu loovad suvise Soome maastikud, vana mõis jõe kaldal ja paljulubavad inimsuhted.

MAALEHE KRIMISARI

Kui Harry Svensson pärast luhtaläinud seiklust öises Malmös tagasi oma hotellituppa jõuab, märkab ta naabertoa irvakil ukse vahelt seal magavat tuntud artisti. Muusiku kõrval lamab aga surnud naine. Ehkki Harry on äsja ajakirjanikutööga lõpparve teinud ja plaanib käivitada hoopis restoraniäri, ei suuda ta sülle kukkunud võimalusest loobuda ja otsustab sellest loo kirjutada. Pärast uudise avalikuks tulemist jätkab ta tundmatu mõrvaohvri tausta uurimist ja intervjueerib comeback\´i üritavat artisti. Peagi ähvardab ka Harryt oht rambivalgusesse sattuda.
Mõni kuu hiljem toimub Göteborgis peaaegu samasugune mõrv. Seekord on ohvriks toosama naine, kelle seltsis Harry Malmös ebaõnnestunult aega veetis. Nende kohting oli olnud täiesti tavaline, kui jätta kõrvale asjaolu, et nad olid kavatsenud piitsutamisega tegeleda. Nii satub Harry sarimõrstuka tagaajamisse, kusjuures tema seisukohalt on väga soovitav, et päevavalgele tuleks vaid osa tõest.

Mats Olsson on ajakirjanik, kes on rohkem kui viie aastakümne jooksul kirjutanud lugusid muusikast, filmist, spordist, toidust ja veel paljust muust. Ta on avaldanud romaani «De ensamma pojkarna» ( e.k «Üksildased poisid»). «Karista ja lase surra» on tema debüüt krimikirjanikuna.

MAALEHE KRIMISARI

Ligi kaks aastat on möödunud ajast, mil Rebecka Martinsson klaaris arveid meestega, kes mõrvasid tema noorpõlvesõbra Viktor Strandgårdi. Nüüd on Rebecka haiguslehel ja tal on väga raske tollaseid sündmusi meenutada. Töö tõttu satub ta taas Kirunasse, kus äsja lapsepuhkuselt naasnud politseiinspektor Anna-Maria Mella on asunud uurima preester Mildred Nilssoni mõrva.
Kuriteo jäljed on küll jahtunud, ent tõde hõõgub külas nagu tuli tuha all. Mõrvatud preester Mildred Nilsson oli feminist ja mässaja, kes oli pinnuks silmas nii oma ülemusele ja kolleegidele kui ka paljudele meessoost külaelanikele. Mildredi tulek pööras kõik senised võimusuhted pea peale, ta rajas naisvõrgustiku ja lõi kiriku maadele rännanud emahundi kaitseks sihtasutuse. Tänu Rebeckale jõuavad politsei kätte Mildredile saadetud ähvarduskirjad ja üks võigas joonistus. Ehkki Rebecka hoidub seekord sündmustesse sekkumast, lõppeb asi tema jaoks siiski veriselt.

Eesti keeles on Larssonilt ilmunud ka Ingela Korselliga kahasse kirjutatud lasteraamatute sari «Pax».

Inimeste kujutamine on lõbus tegevus nii joonistajale kui ka portreteeritavale. Käesolev laia haardega joonistamiskäsiraamat võimaldab omandada seda oskust lihtsalt ja kiiresti.

Lühikeses sissejuhatuses saate teada, milliseid töövahendeid selleks vaja läheb. Raamat jagab juhtnööre portreteeritava uurimise ja erinevate varjutamistehnikate kohta. Saate teada, kuidas töötada abijoontega ning õpite tundma kompositsioonireegleid.
Ulatuslikus harjutuste osas puutute kokku laste, meeste, naiste ja vanemate inimeste põnevate ja mitmekesiste portreedega, aga ka anatoomial põhinevate joonistuste, liikuvate inimeste kujutamise, huvitavate aktijoonistuste ja praktiliste nõuannetega selliste detailide nagu nina, suu, silmad, juuksed jms joonistamiseks.
Ja sellega me ei piirdu! Igaüks, kes seab eesmärgiks oskuslikult inimesi joonistada, soovib edasi areneda, edasijõudnutele mõeldud keerulisemaid motiive ning ebaharilikumaid joonistustehnikaid omandada. Mangad, karikatuurid, naljapildid ja fantaasiamaailm pakuvad uusi põnevaid võimalusi oskuste harjutamiseks ja lihvimiseks.

Kergelt jälgitav 240-leheküljeline raamat on tulvil põhiteadmisi, praktilisi suuniseid ning abistavaid nõuandeid. See on vajalik õppevahend, aga ka rikkalik ideede allikas nii algajatele kui ka edasijõudnud entusiastidele.

„Kõige ägedama manga õpiku” abiga õpid looma, visandama, tindiga joonistama ning värvima ehedaid mangastiilis tegelasi ja nende hämmastavaid lugusid! Tee kaasa tunnustatud Jaapani mangakunstniku, rahvusvaheliselt tuntud õpetaja ja armastatud sarja „Wedding Peach” illustreerija Nao Yazawa loodud lõbus mangaseiklus.

• ALUSTA MANGASEIKLUSEGA. Siit saad ülevaate kõigist sammudest alates ideede kogumisest, sündmustiku kavandamisest ja tegelaste kujundamisest ning lõpetades visandamise, tindiga joonistamine ja värvimisega, lisaks haarava lühiülevaate manga ajaloost.
• NÄOD JA ILMED. Õpid joonistama nägusid nii ees-, külg- kui ka kolmveerandvaates ja ka eri nurkade alt, nii lokkis kui ka voogavaid juukseid, eri vanuses tegelaskujusid ja elavaid näoilmeid.
• FIGUURID. Õpid tundma keha ülesehitust erinevas vaates ja eri nurkade alt, lisaks erinevaid kehatüüpe, joonistama mitut tegelaskuju korraga, nende poose ja riietust.
• TAUST. Saad teadmisi sellest, kuidas kujutada perspektiivi, pagupunkte, kiirusejooni, eriefekte, jutumulle ja muudki.
• KOMPOSITSIOON. Õpid nii loo kavandamise kui ka muude tehnikate üksikasju, mille abil jõulist visuaalset lugu luua.

Tere tulemast villaste sokkide maailma, reisile ümber maailma koos uute kaunite villaste sokkide mustritega. Siit raamatust leiad 20 maailma paikadest ja linnadest inspireeritud sokimustrit. Meeleolu on leitud vanadest müütidest, muljet avaldavatest vaatamisväärsustest ja reiside armsatest mälestustest. Villaste sokkide maailmas ei ole piire ja see ulatub kõikjale, kattes maakera mineviku, oleviku ja tuleviku. Soojade sokkidega reisides ei ole vahet maal ja linnal – sokid toovad sulle uued paigad ja paeluvad kultuurid kodudiivanile kätte.

Eesti kudumine on seotud töövõtete, kaunistamise ja piirkondlikkusega. Aleks Byrdi raamat „Tagasi traditsioonide juurde – moodsad Eesti kudumid“ on sissejuhatus tänapäevasesse Eesti kudumisse. Raamat sisaldab 19 juhendit labakinnastest kampsuniteni, mis sulanduvad sujuvalt moodsate kudumisstiilidega.