Juhend on koostatud eesmärgiga olla abiks ehitiste seisukorra uuringuteks, ehitustellijatele tööde kavandamiseks, projekteerijatele, ekspertidele, ehitajatele, järelevalveinseneridele, halduritele. Sobib ka õppematerjaliks kutse- ja kõrgkoolidele.
Sisaldab rikkalikult asjakohaseid fotosid, jooniseid ja tabeleid.
Ohutuse ja pikaajalise kestvuse tagamiseks vajavad vanemad konstruktsioonid ja rajatised üldjuhul hooldamist, sageli ka betooni ja terassarruse parandustöid. Tegelik kogemus osutab muu hulgas kohatistele puudustele normides, projekteerimises, materjalide kvaliteedis, ehitustöödes, rääkimata õigeaegsete hooldustööde või remontide tegemata jätmisest.
Tugevusomaduste parendamine ja deformatsioonide, sealhulgas pragude avanemise vähendamine, on aktuaalsed teemad materjalide väsimise, aga ka koormuste suurenemise tõttu – eriti taristurajatistel, ent samuti hoonete juurde- ja/või ümberehituse korral.
Juhendi töörühm tutvus mitmete Euroopa riikide sarnaste juhenditega. Teiste hulgast paistsid erilise süsteemsuse ja põhjalikkusega silma Saksamaa Liitvabariigi erinevad vastavasisulised dokumendid, mis olid suureks abiks ja eeskujuks antud juhendi koostamisel.

Raamatu sisukord:

1. Sissejuhatus
2. EN 1504 paranduspõhimõtted ja -meetodid
3. Betoon
4. Sarrusteras
5. Sünteetilised materjalid
6. Parandussegud
7. Betoontarindite seisukorra hindamine
8. Pragude ja tühemike täitmine
9. Ettevalmistustööd betoontarindi parandamiseks
10. Betoontarindi parandamine
11. Betooni pinnakaitse
12. Jootemördid ja -betoonid
13. Pritsbetoon
14. Polümeermodifitseeritud pritsmört ja -betoon
15. Konstruktsioonile liimitavad tugevused
16. Tööohutuse ja keskkonnakaitse meetmed

       Terminid

Schiften nach der Flächenmethode ist eine einzigatige Einführung in die Königsdisziplin des Zimmerhandwerks, das Schiften. Mit der Broschüre haben der angehende Zimmerer und auch die überbetrieblichen Ausbildungsstätten eine Anleitung an der Hand, in der der Ausbildungsstoff in ausführlicher und verständlicher Weise aufbereitet ist. Auch in Holzbaubetrieben, in denen sich junge Zimmerer auf eine erfolgreiche berufliche Zukunft vorbereiten und von ihren erfahrenden Kollegen lernen, sollte das Werk nicht fehlen. 
Bereits im Jahr 1998 erschien die erste Auflage der Schrift, damals auf Initiative des ehemaligen stellvertretenden Bundesvorsitzenden des Verbands, Zimmer-meister Heinz Hellmuth. In der nun vorliegenden zweiten Auflage sind die typischen Aufgaben um ausführliche Erklärungen erweitert worden. Hinzu kommt die stringent einheitliche und erweiterte Gestaltung der zeichnerischen Darstellungen. Mit Schiften nach der Flächenmethode haben die Autoren 14 der wichtigsten Schiftaufgaben für den Zimmerer zusammengestellt. Die Lösungswege sind detailliert dokumentiert und verständlich erklärt. Dreidimensionale Modelle, Explosionszeichnungen und die Darstellung der sich schneidenden Ebenen machen dieses Werk zu einer unverzichtbaren Übungshilfe für den Zimmerer. Dies gilt gleichermaßen für den Anfänger wie auch für den Könner. Und selbst Ingenieure, die in der Arbeitsvorbereitung im Holzbau tätig sind, sollten sich die Broschüre vornehmen. Denn auch wenn zukünftig zunehmend maschinell abgebunden wird, die Geometrie bleibt gleich. Das gilt auch in der digitalen Welt.

Sõsarväljaanne täiendab 2001 aasta raamdokumenti, mille põhimõtted endiselt kehtivad.

„Euroopa keeleõppe raamdokument: õpetamine, õppimine ja hindamine“1 on üks tuntuim ja kasutatavaim Euroopa Nõukogu trükis. Euroopa kultuurikonventsioonis on 50 Euroopa riiki kokku leppinud, et nad „õhutavad oma riigi kodanikke õppima teiste osalisriikide keeli, ajalugu ja kultuuri“. Raamdokumendil on olnud ja on ka edaspidi oluline roll selle eesmärgi täitmisel.
2001. aastal avaldamisest alates on raamdokument ja sellel põhinev õppijatele mõeldud Euroopa keelemapp (ingl European Language Portfolio, ELP2) olnud kesksel kohal Euroopa Nõukogu valitsustevahelises haridusprogrammis. Nii aitab raamdokument täita eesmärki tagada kõigile ligipääs kvaliteetsele haridusele. Keeleõpe panustab Euroopa Nõukogu eesmärki saavutada oma liikmete vahel suurem ühtsus. Keeleõppel on oluline osa selles, et elanikele tagataks õigus haridusele, muud isikute inimõigused ja vähemuste õigused ning laiemalt arendataks ja hoitaks alal demokraatiat.
Raamdokument edendab kvaliteetset mitmekeelset haridust, sotsiaalset mobiilsust, keelespetsialistide refleksiooni ja dialoogi õppekavade ja õpetajakoolituse arendamiseks. Lisaks pakub raamdokument metakeele, mille toel arutada kõigi mitmekeelse ja kultuuridevahelise Euroopa inimeste keeleoskuse keerukust ning paika seada sidusad ja läbipaistvad õpiväljundid ja -tulemused. Raamdokumenti ei loodud vaid keeleoskuse hindamise vahendina.
Euroopa Nõukogu loodab, et sõsarväljaandes kirjeldatud vahendamise, mitmekeelsuse ja -kultuurilisuse ning viipekeele pädevus aitavad kaasa kõigile kättesaadava kvaliteetse hariduse arendamisele ning edendavad mitmekeelsust ja -kultuurilisust.

Snežana Samardžić-Marković
Euroopa Nõukogu demokraatia peadirektor

Merilen Mentaal jõudis aiadisaini juurde pärast eluetappe poliitikas, turismis ja üritusturunduses ning seda tänu rooside kasvatamise hobile. Oma osa mängis ka õnnelik juhus, mis viis ta 2005. aastal Chelsea aianäitusele Londonis. Ta on lõpetanud Oxfordi Aiadisaini Kolledži ja on Suurbritannia Aiadisainerite Ühingu liige. Lisaks aedade kujundamisele kirjutab Merilen aianduse teemadel erinevatele väljaannetele nii Eestis kui välismaal, tegeleb fotograafiaga, annab loenguid ning on hingega Eesti aianduse arendamise juures. Aia kujundamine mõtetes ja praktikas on tema esimene raamat.

Aia kujundamine mõtetes ja praktikas on autori nägemus sellest, kuidas kujundada koduaeda, millest aed koosneb ning millele on tarvis mõelda. Raamat on jaotatud kolmeks osaks, millest esimene räägib vajalikest plaanidest ja eeltöödest ehk kujundamise tegemisest paberil. Teine osa kajastab praktilisi teemasid, nagu teed, terrassid, veesilmad, aiamööbel jms. Inspireeriv kolmas osa on taimedega kujundamisest, andes ideid ja teadmisi selle kohta, kuidas taimi omavahel sobitada ja kuidas neid istutada.

Täiendatud kordustrükk. 

Kodu&Aia praktiline aiavihik 72

Aedfloksid on tänuväärsed püsililled, sest nad õitsevad pikalt kogu suve teise poole ja neid on lihtne kasvatada. Vihik tutvustab värvide kaupa parimaid sorte, et oleks lihtsam leida meelepärase värviga õisi. Lisaks on antud näpunäiteid kasvatamiseks ning ülevaade sordiaretusest Eestis ja mujal maailmas. Sorte on mainitud kokku paarsada, põhjalikum kirjeldus on ligi sajal.

Hea, kui aed tekitab harmoonilise tunde, kus iga taim kasvab õigel kohal, sobitub nii teiste kui ümbritsevaga ja pääseb mõjule, aga nii mõnelgi juhul võib kujuneda aiast paras padrik. Kui ei suuda end ohjata, võib liiga hoogu minna, osta kokku taimi ja mugulaid, nii et lõpuks mulda saades ning endale kasvuruumi nõutades nad üksteist vaid lämmatavad. Keegi ei pääse esile. Eriti väikeses aias, kus on vaja oskuslikult piiri pidada. Aga kui kirju lapitekiga sarnanev aed peaks meeldima ja sobima, siis miks mitte seda endale lubada? Tähtis on ju rõõm ja rahulolu. Ja muidugi tuleb lisaks õhinapõhisele hoole kasuks vajalik aiatarkus, mis säästab nii aega kui raha. Seda käesolev väljaanne neile, kes asjatundjate aianõu vajavad, loodetavasti pakubki.

Doktoriväitekirjas „Eestlaste endeemilistest haigustest“ (1814) uurib üks oma aja silmapaistvamaid loodus- ja arstiteadlasi, 19. sajandi bioloogia suurkuju Karl Ernst von Baer eestlaste haiguste põhjuseid, andes ülevaate siinsest geograafiast ja kliimast ning maarahva kommetest, eluasemetest, riietusest, söögist, joogist, kehaehitusest ja vaimulaadist.

Baer heidab meie pärisorjadest esivanematele ette laiskust ja mustust, joomapahet ja aplust, piiratud loodusetundmist, eelarvamusi ja ebausku, madalat vaimset kultuuri ja nõmedust paljude asjade kasutamisel, alandlikkust vägevamate ees ja julmust alamate vastu.

Samas jagub Baeril etteheiteid ka mõisaisandatele. Ta pilkab autoreid, kes on püüdnud eestlastele „külge luuletada kõiki vigu, mis inimesel üldse võivad olla“, seletab paljusid eesti talurahva füüsilisi ja kõlbelisi puudusi vaesuse ja ebasoodsate loodustingimustega ning peab tähtsaks kogu jõu pühendamist tema elujärje ja seeläbi ka tervisliku olukorra parandamisele.

ICOMOS Eesti auliikme Fredi Tompsi mälestused kirjutas üles ja kohendas Eesti Kunstiakadeemia dotsent ja ICOMOSi asepresident Riin Alatalu.

Kas oled kohanud inimesi, kes on tarmukad, loomingulised, kartmatud, skeptilised, paindlikud, isepäised ja initsiatiivikad? Inimesi, kes mõtlevad sageli loovalt ja paistavad iga tagasilöögiga hõlpsasti toime tulevat? Võib-olla oled ka sina selline? Sind võib üllatada asjaolu, et säärased positiivsed jooned on omased just ATH-ga inimesele! Oleme ju seda tähelepanuväärset diagnoosi pikalt vaid probleemide allikaks pidanud.

Praegu usutakse, et just nood osaliselt pärilikud loomuomadused aitasid meie esivanematel ellu jääda. Kui sa ei suutnud savannis saaki tabada või süvitsi keskenduda, siis surid nälga või langesid ise metsloomade küüsi. Teatud omadused olid tol ajal suureks eeliseks, täna käsitleme neid aga diagnoosina. Me teame ka, et vähemal või rohkemal määral peitub meis kõigis ATH jooni. Samuti paikneme kõik skaalal – mõned ühes, teised kaugel teises otsas.

Saa teada, kuidas diagnoos enda kasuks tööle panna, puudutab see siis sind ennast või sinu last, ja kuidas tulla toime ka puudustega. Me kõik oleme erinevad ja nii ka meie isiksuseomadused, ning selles peitub nii mõndagi positiivset. Erinevus rikastab meid – nii kodus kui tööl!

Täiuslikku lapsepõlve pole olemas. Me kõik kanname endas lapseeas kaasa saadud käitumismustreid, mis kammitsevad ja võivad haiget teha. Kuid see ei pea nii olema. Vienna Pharaoni sõnul on õigete vahendite toel võimalik mineviku suhtemustritest vabaneda.

Vienna Pharaon on litsentseeritud terapeut ja populaarne suhteekspert (@mindfulmft). Tema praktiline raamat õpetab mõistma ja ravima päritoluperes saadud haavu, mis mõjutavad meie suhteid teiste inimestega, iseendaga ja maailmaga meie ümber. Selles raamatus kirjeldab Pharaon tervendamispraktikat, mis aitab meil mõista oma päritoluperet – peret, mille keskmes me üles kasvasime – ja hinnata selle peresüsteemi toimimist. Päritoluperega seotud ravimata traumad (ehk päritoluhaavad) võivad täiskasvanueas mõjutada meie käitumist üllatavalt paljudes olukordades, alates katsumustest tööl kuni suhtlusraskusteni eraelus. Kuid hea uudis on see, et teades oma minevikku, saame muuta oma ajus tekkivaid seoseid ning tunduvalt parandada oma suhteid ja elu – nüüd ja kohe, aga ka tulevikus.

Võib-olla oled käinud juba aastaid teraapias, võib-olla pole sa seda kunagi proovinud. Sinu lapsepõlv võis olla hea või lausa kohutav. Kuidas see ka polnud, saad sa teha oma elus muutusi ja ravida kammitsevaid minevikuhaavu.

See raamat sisaldab juhitud enesekaemusi, autori isiklikke ja tema klientide lugusid, raskete vestluste pidamise juhiseid ning harjutusi, mis aitavad sul vabaneda oma elu ja suhteid kammitsevatest peremustritest.

Rahvusvaheliselt tunnustatud autori, Fredrike Banninki raamat sobib igale inimesele, kes töötab traumast mõjutatud inimestega või kes soovib mõista võimalusi iseennast aidata. Lihtne, konkreetne, selge, mõistmist hõlbustavate näidetega käsitlus põhineb turvalisust toetaval lahenduskesksel lühiteraapial ja positiivsel psühholoogial.

Eestikeelsele väljaandele lisab väärtust Tiina Naarits-Linna põhjalik toimetamine, mille tulemusel on lisatud mitmeid allmärkusi, et oleks lihtne mõista erialaväljendeid ja tehnikaid või ajaloolist tausta, originaalraamatus neid ei ole.

Raamat ei eelda mingit muusikaalast ettevalmistust, annab tähtsamate heliloojate lühielulood ja parimad tööd, seletab lahti ooperisõnavara, zhanre, esitleb diivasid ja maestroid, harutab lahti keerukad tegevustikud.

Parim raamat, kust saada lühikese ajaga ülevaade ooperiilmast ning õppida, mis teeb ooperi kuulamise nauditavaks.

Raamatusse valitud loengutest moodustub tervik, milles korduvateks märksõnadeks on kaduvik, igavik, tõde ja vabadus, aga ka kordumine ise – ajalugu loov paradoks: inimese kustumatu janu uue järele ning vähemasti sama kirglik kadunud kuldaja igatsus. Nendes ettearvatavalt ettearvamatutes voogudes on kindel vaid üks: me kõik sureme. Kuidas pühitseda meile kingitud aega? Kas kaduviku kaudu on võimalik, kasvõi vilksamisi, näha meis endis peituvat igavikku? Selle kõige üle juurdleb Tõnu Õnnepalu oma Ööülikooli loengutes – ja teeb seda hästi! Nende mõtete inimlikul piiratusel on mõnus hällitada omaenese jumalikku piiritust.

Raamat algab Joonas Hellerma mahuka intervjuuga, kus Õnnepalu avab oma teoste, elu ja ideede tausta. See raamat annab lugejale võimaluse leida rahulik hetk iseendaga.

Kirjastus SE&JS alustas 2023. aasta alguses Paul-Eerik Rummo suurkogu „Kogutud mänge” koostamisega, et see „poeetiline ja teatritundlik draamalooming” (Luule Epner. Looming, 1/2023) oleks lugejatele ja teatritele kättesaadav.

„Kogutud mänge” (pealkiri autorilt) sisaldab pea täieliku valiku Rummo seitsmeteistkümnest näidendist, lisaks vabaõhunäitemängu, lastele kirjutatud näidendi, kuuldemängu ja filmistsenaariumi. Käsikirja panid kokku Sirje Endre ja Ivar Tröner koostöös autoriga.

Paul-Eerik Rummo esimene näidend „Võõrad inimesed” on kirjutatud 1962. aastal. Seni viimane näidend „L-hunt. Pildikesi kohalikult taevakehalt” on aastast 2022.

Valikkogu lõpus Paul-Eerik Rummo näidendite, dramatiseeringute, kuuldemängude ja filmistsenaariumide loend.

Raamatu tegemisel lähtus kirjastus sarnasuse mõttes 2005. aastal ilmunud köitest „Paul-Eerik Rummo. Kogutud luule” (kirjastus SE&JS).

Ain Küti Sagadi paruni mõrvalugude sarja viies raamat „Kadunud sõrmuse mõistatus“ viib lugeja 1830. aastasse, kui Flensborgi linna justiitskolleegiumi ruumest näpatakse Taani Aafrika koloonia asevalitseja testament.

Sagadi mõisahärra Paul Alexander Eduard von Fock satub sündmuste keerisesse, kui tema abi palub Maa-Viru distrikti meeskohtunik Karl von Rosenbach, kes jäi jänni uurides Avanduse mõisas asuvas vaimuhaiglas toimunud surmajuhtumit. Peatselt leiab aset veel üks kahtlane surm ning mida edasi, seda rohkem tunneb Fock, et keset hullumaja veidrat õhustikku ei suuda ta enam eristada, mis on tõelisus, mis kujutelm ja mis mängu keegi temaga mängib. Tal tuleb paljastada kurikaval salasepitsus, mille tagant paistab Sagadi paruni vana vaenlase kuri käsi. Muidugi ei unusta Fock tähtsaimat – leida üles oma südamedaam Maria Juliana von Nottbeck.

Ado Luuk töötab 1905. aastal urjadniku ehk tollase politseiametnikuna Lõuna-Eestis. Lasterohke perekonna pea on enda arvates elus näinud kõike, kuid pärast Verist Pühapäeva määratakse talle abiliseks hoopis uute kommete ning meetoditega Max Rawell, kes toob endaga kaasa isegi jäljekoera. Koos peavad nad lahendama salapärast Härjasoo hingevarga juhtumit, kui Abja ning Mõisaküla kandis hakkab keegi tittesid näppama.

Iiri kirjaniku James Joyce’i romaan „Ulysses” on modernistliku kirjanduse tähtteos. 1922. aastal Pariisis ilmunud raamat pandi ingliskeelsetes riikides kümmekonnaks aastaks keelu alla – peamiselt roppuste, aga ka jumalateotuse ettekäändel. „Ulysses” kujutab ühte päeva, 16. juunit 1904 kolme dublinlase elus. Boheemliku noorkirjaniku Stephen Dedaluse teed ristuvad romaani peategelase, (pool)juudist reklaamiagendi, „väikese inimese” ja igamehe Leopold Bloomiga. Raamat lõpeb Bloomi truudusetu naise Molly elujaatava monoloogiga. Lisaks neile kolmele kohtume raamatus kümnete kõrvaltegelastega. Moodsaid elutriviaalsusi ja -vaateid, füsioloogiat ja aateid peegeldavad stseenid on asetatud Homerose „Odüsseia” raamistikule, mis annab kogu tervikule ajatu ja üldinimliku mõõtme. Raamatu peatükid varieerivad väga eriilmelisi stiile lüürilisest sümbolismist unenäolise farsini, bulvariromaanist katekismuseni, teaduslikust objektiivsusest teadvuse vooluni. See esitab tõlkijale määratu väljakutse. Hoolimata mitmekihilisusest, mida asjatundjad on sajandi vältel tuhandeid kordi tõlgendanud, analüüsinud ja kommenteerinud, peaks "Ulysses" romaan olema ligipääsetav igale eelarvamusvabale tavalugejale.

James Joyce (1882–1941) on saanud sõltumatu, ainult omaenda seadusi järgiva kunstniku võrdkujuks. Ta sündis Dublinis, omandas hariduse jesuiidi koolides ning sai hiilgava õpilasena stipendiumi edasiõppimiseks Pariisis. Joyce ütles lahti nii kirikust kui ka isamaast, et pühenduda ainult kirjandusele. (Noorena oli ta ka paljulubav laulja.) 1904. aasta sügisel lahkus ta koos oma elukaaslase Nora Barnacle’iga Iirimaalt ning tema viimane lühike reis kodumaale jäi 1912. aastasse. Joyce’id elasid mitmel pool Mandri-Euroopas: Zürichis, Triestes, Roomas, Pariisis. Asjatundjate seas juba kõrgelt hinnatud autori laiem kuulsus saabus romaaniga „Ulysses”. Pimedaks jäänud kirjaniku viimane romaan „Finnegans Wake” ilmus 1939. Eesti keeles on ilmunud veel Joyce’i novellikogu „Dublinlased” (lõpetatud 1906, esmatrükk 1914, eesti keeles 1969, 2003), näidend „Pagulased” (1915, eesti keeles 2003), kujunemisromaan „Kunstniku noorpõlveportree” (1916, eesti keeles 2003) – kõik Jaak Rähesoo tõlkes.

Anne Frank oli täiesti tavaline tüdruk, kes sündis 1929. aastal Frankfurdis. Kui Saksamaal tuli võimule Hitler, evakueerus Frankide pere Hollandisse. Saksamaa okupeeris Hollandi 1940. aastal ning Anne Franki võrdlemisi muretu lapsepõlv sai läbi ja pere oli sunnitud surmahirmus peituma. Anne Frank pidas päevikut 1942. aasta 12. juunist 1944. aasta 1. augustini.

Päevik ilmus raamatuna 1947. aastal ning praeguseks on see tõlgitud vähemalt 60 keelde ja on üks maailma tuntumaid päevikuid. “Anne Franki päevik” on liigutav kirjeldus ühest mõtlemapanevast ajastust, ajaloo rataste vahele sattunud tavalise perekonna kroonika. Ning lugu katkenud lapsepõlvest. Käesolev väljaanne on esimest korda eesti keeles täielik, ilma päeviku algsete ja hilisemate avaldajate väljajäteteta.

Mis siis saab, kui oled sündinud madalal, kus inimese elutee peaks justkui mingi vääramatu seaduse käsul kulgema mööda ühtesid ja samu viletsuserööpaid, aga sinu hing ihkab midagi hoopis muud? See teistsugune maailm, kuhu sa tead end kuuluvat, on ju ometi kusagil olemas. On olemas inimesed, kelle jaoks see maailm on enesestmõistetav ja loomulik, kes on üles kasvanud teistsugustes majades, teistsuguste asjade ja ideede keskel, kelle kehadki on juba teistsugused. Kuidas nendeni jõuda? Kuidas murda välja oma paratamatusest, kui su ümbrus sind kõigest jõust sinna tagasi surub? Kuid alati, nagu selgub ka Édouard Louis’ kaasakiskuvast autobiograafilisest jutustusest, leidub selles ümbruses mõni inimene, kes arvab teisiti. Keegi, kes tuleb sulle appi, kes saab aru sinu metsikust soovist muutuda. Sa muutudki. Sinust saab keegi teine, kui oleks pidanud. Aga see on valus tee, sest eks tähenda muutumine mõnede arvates ka reetmist. Teiste jaoks saab su tunnistus oma muutumisest aga julgustuseks – muutuda ise, murda välja...

Édouard Louis (snd 1992) maandus prantsuse kirjandusse 21-aastaselt suurt tähelepanu äratanud romaaniga „En finir avec Eddy Bellegueule” („Aitab Eddy Bellegueule’ist”) – niisugune oli nimelt tema sünninimi. „Muutuda: meetod” (2021) on tema autobiograafiliste ja perekonnalooliste teoste sarjast seni viimane ja omamoodi nende kõigi süntees. Édouard Louis’ raamatuid on tõlgitud paljudesse keeltesse ja nende dramatiseeringuid toodud lavale mitme maa teatrites.

„Kas kirjandus suudab tänapäeval muuta inimese elu? Noor prantsuse kirjanik Édouard Louis on tõestuseks, et see on veel võimalik. Autobiograafiline jutustus „Muutuda: meetod” on kriipiv lugu lapsepõlve ahistavast maailmast, kust autoril õnnestus pääseda tänu kirjandusele, tänu raamatutele. See teos on ühtaegu nii sügavalt isiklik tunnistus kui ka terav sotsiaalne kriitika, ent samuti kõige tänapäevasem, kõige moodsam kirjandus, mida Prantsusmaal on pakkuda.” – Marek Tamm

Aasta Raamat 2023 finalist

Kas Alvar Aalto taburet kõigub?

Hinnatud soome nüüdiskirjaniku Jari Järvelä provotseeriv ja mänguline elulooromaan Aino Aaltost, naisest ikoonilise arhitekti Alvar Aalto kõrval ja varjus.

Aino ja Alvar Aalto loomingulisest koostööst on räägitud palju, ent märksa vähem kõneldakse naisest, kes talus vankumatult abikaasa edevust, kõrvalhüppeid ja taktituid prohmakaid. Elati meeste ajastul ja arhitektikutset ei peetud naisele jõukohaseks. Kes teab, kui mitu Aino projekteeritud hoonet – legendaarsetest Arteki mööbliesemetest rääkimata – kirjutatakse veel tänapäevalgi Alvari kontosse?

Jari Järvelä sukeldub teemasse Aino vaatepunktist. „Aino A.“ on tragikoomiline, kuid ennekõike hämmastavalt eluline kummardus kuulsa arhitekti varju jäänud tagasihoidlikule ja erakordselt andekale naisele.

„Nuga tulle“ on kaasahaarav ajalooline romaan tööst ja armastusest, tugevast ühtekuuluvusest ja vabast erootikast, vastuoludest üksikisiku ja ametivõimude vahel.

On aasta 1859. Brita Caisa Seipajærvi paneb suusad alla ja läbib koos kahe pojaga pika tee Soomest Norrasse. Brita Caisa on abielumehega vahekorras olemise eest saanud kirikus häbistada. Ta suudab ravida loomi ja inimesi. Tema rännaku sihtpunkt on Bugøynes, kus meri pidavat tursast keema.

Triloogia „Laulud Põhja-Jäämere äärest“ räägib Soomest Norrasse tulnud kveenidest ja neist aladest, kus nad elavad. Brita Caisa oli Ingeborg Arvola vanavanavanaema. Arvola kirjutab nii, et on tunda põhjapõtrade vere lõhna, rabamurakate maitset, lume jäisust ja lõkke soojust.

Ingeborg Arvola (snd 1974) on Norra tunnustatud romaani-, laste- ja näitekirjanik. Tema romaan „Nuga tulle“ on esimene raamat triloogiast „Laulud Põhja-Jäämere äärest“. Teose tõlkeõigused on müüdud 11 riiki, romaan on pälvinud Brage auhinna ja oli nomineeritud 2023. aasta Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinnale.

Kaks naist. Kaks elu. Üks päev, mis muudab kõike…

Nisha Cantor elab ülijõukate maailmakodanike elu kuni hetkeni, mil ta abikaasa teatab lahutusest ja jätab ta kõigest ilma. Nisha on kindlalt otsustanud oma glamuurse eluviisi juurde naasta. Aga see pole kerge, sest ta on ilma jäänud isegi oma kingadest.
Seda sellepärast, et oma elu madalpunkti jõudnud Sam Kemp võttis spordiklubist kogemata kaasa Nisha koti. Kuid Samil pole aega kadunud spordikoti pärast muretseda – ta on hõivatud iseenda ja oma pere vee peal hoidmisega. Nisha kõrge kontsaga Christian Louboutini kingi jalga proovides valdab teda ootamatu enesekindlus, mis viib ta arusaamisele, et midagi peab muutuma – ja see miski on tema ise.
See arusaamatustest, segadustest ja uutest võimalustest pajatav lugu on rahvusvaheliste menukite „Mina enne sind” ja „Tähtede jagaja” autori Jojo Moyesi uus romaan. Moyesile omasest huumorist ja südamlikkusest pakatav „Kellegi teise kingades” jutustab sellest, kuidas üks pisike asi võib ühtäkki kõike muuta.

„See hõrgult humoorikas lugu on ood naistele ja nendevahelisele sõprusele.” – People

„Väga vähestel autoritel on oskus lugeja ühel leheküljel naerma ja juba järgmisel nutma ajada. Moyes on üks neist.” – The New York Times

„Tore äraspidine tuhkatriinulugu kahest naisest, teineteise täielikest vastanditest, kelle saatuse ebameeldivad käigud ootamatult kokku viivad. Keegi ei kirjuta naistest nii, nagu seda teeb Jojo Moyes – tema tegelaskujud on äratuntavalt realistlikud, keerukad, naljakad ja oma vigadega.” Jodi Picoult

„Vaimustav romaan naiste sõpruse väest.” – Kirkus Reviews

„Ma suren kolme kuu pärast. Tule, jutusta minu lugu.“

Eraklik krimiautor Sebastian Trapp kutsub mõrvalugude eksperdi Nicky Hunteri oma jalustrabavasse San Francisco häärberisse, et too kirjutaks tema eluloo. Trapp avab noorele võõrale oma maja ja tutvustab talle perekonda (või vähemalt neid, kes veel alles on): kaunis teine abikaasa Diana, veidi pöörane vennapoeg Freddy ja tolle ema Simone, ning muidugi ta tütar Madeleine. Kuid Nickil mõlgub mõttes rohkemat, kui vaid oma lemmikkirjaniku elulugu …

„Meie sinuga võiksime ehk isegi lahendada vana mõistatuse või paar.“

Kakskümmend aasta tagasi, 1999. aasta uusaastaööl, kadusid salapärastel asjaoludel Sebastiani naine ja teismeline poeg ‒ ühel ja samal ajal, aga erinevatest kohtadest. Neid ei nähtud enam kunagi. Politsei ei jõudnud kuhugi. Kas geniaalne krimiautor sooritas täiusliku mõrva? Ja miks otsustas ta nüüd, aastakümneid hiljem, eraldatusest välja tulla ning kutsuda võhivõõra oma elus kaevama? Nicky, kes on pandud elama kadunud poja pööningutuppa, avastab ootamatult midagi …

„Elu on raske. Lõpuks tapab see su ära.“

Samal ajal, kui Nicky kuulab Sebastiani ‒ ja kõigi teiste ‒ lugusid ning püüab tema elulõimi raamatuks vormida, saab vana saladuse lahendamisest tema kinnisidee. Madeleine samal ajal saab ootamatult sõnumi inimeselt, keda oli kaua surnuks pidanud. Ja kui järgmisel hommikul pärast suurt pidu leitakse aiast koitiigist surnukeha, on kõigile selge ‒ minevik ei ole möödas. See kõigest ootab.

Cotswoldsi põliselanikud on muidugi harjunud, et sügiseti kisub ilm tusaseks, kuid uusasukatel, kes on siin lootnud mängida külaelu à la Agatha Christie koos selle juurde kuuluvate kellaviieteede ja heategevusüritustega, tuleb mõru pill alla neelata. Kõik on jube alates ilmast ja veidratest naabritest.
Ja see pole veel sugugi kõik: ühelt eriti vastikult õhtusöögilt koju sõites märkab Molly, Sumpton Harcourti uue vikaari Rory abikaasa, välgust pihtasaanud nõiapuu oksa küljes rippuvat elutut keha.
Erinevalt Mollyst ja Roryst Agatha Raisin rõõmustab: laip on teretulnud vaheldus kadunud kasside otsimisele ja truudusetute abikaasade paljastamisele.
Aga kui esimesele järgneb veel kaks mõrva, hakkab Agatha kahtlema, kas talle on ikka antud üheksa elu nagu kassidele. See, et külas tegutsevad nõiad, kes Agatha sihikule võtavad, ei tee tema enesetunnet sugugi paremaks.

M. C. Beaton on üks tänapäeva populaarsemaid šoti krimikirjanikke. Selle raamatusarja peategelane on Kesk-Inglismaa idüllilisse maapiirkonda kolinud endine suhtekorraldaja Agatha Raisin.

On aasta 1846 Iirimaal. Nell on saanud köögitüdruku töökoha mõisa, mida nimetatakse Suureks Majaks. Peagi on ta oma pere ainus toitja, sest kogu Iirimaa kartulisaak läheb hukka. Rikkaid see ei puuduta, kuid vaestel on valida näljasurma ja maalt lahkumise vahel.
Nellil on vedanud, ta töötab mõisa köögis. Saab mõnele mündile lisaks paar kartulit või kõrbenud singikamara, samal ajal kui nälgijad söövad hädaga toorest adru, mõisa koeri aga söödetakse lihaga.
Nell jääb silma mõisa noorhärrale. Kas see aitab ta perel näljahädas ellu jääda?

Sarah Crossan on mitme auhinnatud noorteromaani autor. Tema Siiami kaksikutest rääkiv romaan „Üks” võitis 2016. aastal maailma ühe olulisema laste- ja noortekirjanduse preemia Carnegie medali. Eesti keeles on temalt ilmunud ka „Õun ja vihm”, „Kuutõus” ja „Iiris”. Crossani raamatuid on tõlgitud rohkem kui kahekümne viide keelde ning Eesti Lastekaitse Liit ja Lastekirjanduse Keskus on kõiki eestikeelseid tõlkeid tunnustanud hea noorteraamatu tiitliga.

Lily elu ei ole kunagi kerge olnud, aga see pole teda iial takistanud unistuste poole pürgimast. Ta on saavutanud päris palju: kolinud lapsepõlvekodust, Maine’i väikelinnast, Bostonisse, õppinud ülikoolis ja avanud endanimelise lillepoe. Kui tema ja võluva neurokirurgi Ryle Kincaidi vahel säde lahvatab, tundub kõik korraga liiga hea, et tõsi olla. Ryle on enesekindel ja kangekaelne, vahest isegi veidi ülbe. Ta on romantiline ja särav ning kahtlemata Lilyst sisse võetud, aga tõsisemale suhtele on ta kategooriliselt vastu.

Lilyt vaevavad ühtaegu nii uue suhtega seonduvad küsimused kui ka mõtted Atlas Corriganist. Atlas oli tema esimene armastus, ühtlasi side seljataha jäänud minevikuga. Atlas oli tema hingesugulane ja kaitsja. Ning kui too ootamatult välja ilmub, satub ohtu kõik, mille Lily ja Ryle on rajanud.

Colleen Hoover on New York Timesi läbi aegade menukaim kirjanik ja „Ei iial enam“ tema seni loetuim raamat, mis ilmus esmatrükis 2016. aastal, kuid peadpööritav menu saabus aastaid hiljem, mil romaanist sai fenomen TikToki platvormil. Nüüdseks on seda julget ja sügavalt isiklikku teost müüdud ligi 5 miljonit eksemplari ning viimaks jõudnud see unustamatu armastuslugu fännide rõõmuks ka kinolinale.

1.    EVS-EN 50110-1:2023
ELEKTRIPAIGALDISTE KÄIT
Osa 1: Üldnõuded

2.    EVS-EN 50525-1:2011+A1:2022
JUHTMED JA KAABLID
Madalpingelised tugevvoolujuhtmed ja –kaablid nimipingega kuni 450/750 V (U0/U)
Osa 1: Üldnõuded

3.    EVS-HD 60364-4-43:2023
MADALPINGELISED ELEKTRIPAIGALDISED
Osa 4-43: Kaitseviisid
Liigvoolukaitse

4.    EVS-HD 60364-5-54:2011+A11+A1:2022
MADALPINGELISED ELEKTRIPAIGALDISED
Osa 5-454: Elektriseadmete valik ja paigaldamine
Maandamine ja kaitsejuhid

5.    EVS-EN 60529:2001+A2:2014
ÜMBRISTEGA TAGATAVAD KAITSEASTMED (IP-KOOD)

6.    EVS-EN IEC 60598-2-22:2022
VALGUSTID
Osa 2-22: Erinõuded
Valgustid hädavalgustuseks

7.    EVS-EN IEC 60598-2-3:2003+A1:2011
VALGUSTID
Osa 2-3: Erinõuded
Valgustid teede ja tänavate valgustamiseks

8.    EVS-EN 60898-2:2021
ELEKTRISEADMED
Liigvoolukaitselülitid majapidamis- ja muudele taolistele paigaldistele
Osa 2: Vahelduv- ja alalisvoolul kasutatavad kaitselülitid

9.    EVS-EN 60947-2:2017+A1:2020
MADALPINGELISED LÜLITUSAPARAADID
Osa 2: Kaitselülitid

10.    EVS-EN 61557-10:2013
ELEKTRIOHUTUS MADALPINGEVÕRKUDES VAHELDUVPINGEGA KUNI 1000 V JA ALALISPINGEGA KUNI 1500 V
Kaitsesüsteemide katsetamis-, mõõte- ja seireseadmed
Osa 10: Kombineeritud mõõteseadmed kaitseviiside katsetamiseks, mõõtmiseks ja seireks

11.    EVS-EN-IEC 62031:2020+A11:2021
ÜLDTARBEVALGUSTUSE LEEDMOODULID
Ohutusnõuded

12.    EVS-EN IEC 63044-3:2018
KODU- JA HOONEELEKTROONIKASÜSTEEMID NING HOONE AUTOMAATIKA- JA JUHTIMISSÜSTEEMID
Osa 3: Elektriohutusnõuded