Raamat „Okaspuud“ sisaldab nii üldisemaid teemasid kui ka spetsiifilist taksonoomilist osa. Üldteemadele kuulub 360-leheküljelise teose alguses ja lõpus 65 lehekülge. Siin leiavad käsitlemist taksonoomilised üksused, introduktsioon, puuliikide rühmitamine, ökoloogiliste tegurite mõju, dendrofenoloogia ja -kronoloogia, okaspuude klassi iseloomustus, okasmetsade levik ja regionaalne koosseis, võõrpuuliikide kasvatamis- ja kasutamisvõimalused Eestis ning võõrokaspuude kasvu ja arengu iseärasused.
Spetsiifilisemast jaotisest leiab lugeja aga okaspuude määramistabelid ja -skeemid nii võrsete kui ka käbide järgi koos fotodega ning perekondade, liikide ja vormide käsitlused. Taksonoomilises osas on iseloomustatud 21 okaspuuperekonda ja nendesse kuuluvat ligi 90 liiki (liigi teisendeid eri liikidena ei vaadelda). Enamik okaspuuperekondi ja -liike on pärit põhjapoolkera parasvöötmest või sellest lõuna pool asuvatest jahedatest mäestikest, kuid ka lõunapoolkera tähtsamad okaspuud on raamatus koha leidnud.
„Okaspuude“ teist trükki on tähtsamate okaspuuliikide osas täiendatud, kui paari aastakümne jooksul on toimunud tähelepanuväärseid muutusi säilivuses ja kasvavate puude kõrguses. Raamatusse on lisatud ka 60 uut fotot. Alapealkiri „Puuteaduse käsiraamat“ on lühend prof A. Mathieseni 1934. aastal ilmunud „Dendroloogia“ alapealkirjast „Puuteaduse käsiraamat metsateadlastele, aednikkudele ja loodusesõpradele“, kus 170 leheküljel leidus ka okaspuude taksonoomilist käsitlust.

Kuna ühte raamatusse ei oleks kogu dendroloogia heal tasemel ära mahtunud, ilmus autorilt 2019. a „Dendroloogia ja pargindus“ (640 lk), kus taksonoomilises osas on käsitletud lehtpuid.

Uuendatud juhendmaterjali eesmärgiks on tutvustada võimalusi, mida kaasaegsed betoonpinnad pakuvad eriilmeliste atraktiivsete ehitiste rajamisel, ning esitada juhised betooni pindadega seonduvatest kvaliteedinõuetest.
Raamat on valminud koostöös Eesti betoonkonstruktsioonide ehitajate, kavandajate, tootjate ja teiste betooniala asjatundjatega.
Juhendi koostas Eesti Betooniühingu poolt kokkukutsutud töörühm. Koostajad on lähtunud Eesti tootmis- ja ehitusettevõtete kogemustest ning eelmist BÜ4 juhendit olulises mahus täiendanud, muutnud ja lisanud uusi materjale, eelkõige paigalvalatava betooni osas. Valdav osa fotomaterjalist on Eesti objektidelt.
Raamat on mõeldud praktiliseks kasutamiseks arhitektidele, projekteerijatele, ehitajatele, ehitusmaterjalide tootjatele, ehitusjärelevalvajatele, tellijatele ja hoonete haldajatele, samuti õppematerjaliks ehitusüliõpilastele.
Eesti Betooniühingu juhendi koostajad tänavad Soome kolleege loa eest kasutada Soome juhendi BY40 “Betonirakenteiden pinnat. Luokitusohjeet” 2021. aasta versiooni materjale, et ühtlustada juhendmaterjalide sisu.
Juhend on heaks kiidetud ja kasutamiseks soovitatud BÜ juhatuse otsusel 17.04.2025.
Juhendi eelmine versioon BÜ4 Betooni pinnad valmis 2010. aastal, uutes lepingutes tuleks arvestada juba 2025. aasta väljaande nõuetega.

Sisukorra peatükid:
Terminid ja määratlused
1 Üldist ja osapoolte koostöö
2 Betooni pinna kirjeldamine
3 Raketised
4 Paigalvalatud pindade ehitamine
5 Elemendi vormipinnad
6 Värvilise betooni pinnad
7 Enne betooni kivistumist töödeldud pinnad
8 Järelhooldus
9 Pärast betooni kivistumist töödeldud pinnad
10 Plaatvooderdusega pinnad
11 Muud betooni pinnad
12 Betoonpindade kaitsmine
13 Vuugid
14 Pindade vananemine ja hooldus
15 Pindade parandamise kvaliteedinõuded
Lisad 1-10

Sisekliima tagamine energiatõhusalt on uus normaalsus. Sellise olukorra võimaldamine ja tagamine nõuab kinnisvaraga seotud inimestelt häid teadmisi, seoste tundmist ja asjalikku koostööd. Energiatarbe vähendamine olemasolevates hoonetes ja selle minimiseerimine uutes hoonetes on kahtlemata üks suuremaid väljakutseid.
Euroopa Liidu kehtestatud energiasäästunõuded, mis on kaasa toonud uusi Eesti energiasäästu määruseid, nõuavad mitmes mõttes väga oskuslikku läbimõeldud planeerimist.
„Hoonete energiatarve ja sisekliima“ kolmas, täiendatud trükk on hea abimees ning siit leiab kasulikku lugemist nii tellija, arhitekt, projekteerija, töödejuhataja, kinnisvarahaldur, tudeng kui ka iga vastutustundlik kodanik, kellele hoonete energiatarve ja sisekliima temaatika korda läheb.

Täiendatud raamatus on muudetud ptk 5, ptk 11, lisa1 ning lisandunud ptk 12 Päikeseenergia kasutamisest ja ptk 13 Hooneautomaatikast.

Raamat on valminud Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühenduse (EKVÜ) eestvõttel.

Muinsuskaitse aastaraamat võtab kokku valdkonna 2024. aasta põhiteemad nagu näiteks Eestimaa rüütelkonna hoone restaureerimine, lõpusirgele jõudnud suured tööd erinevates pühakodades, kunstimälestiste hindamise metoodika väljatöötamine, mis on abiks mälestiste nimekirjade korrastamisel. Samuti jätkub rahvusooper Estonia juurdeehituse teema ja vaatluse all on pärandimõju hinnang.

Eestis viiakse matemaatikaolümpiaade järjepidevalt läbi juba 1954. aastast. Nende osavõtjatest on hiljem saanud väljapaistvad Eesti matemaatikud, füüsikud ja arvutiteadlased, aga ka ettevõtjad, poliitikud ja paljude teiste erialade esindajad. Matemaatika nõuab ranget loogilist mõtlemist ning see on oskus, mis kulub marjaks ära igas eluvaldkonnas.
Formaalselt võttes peaks enam-vähem kõik matemaatikavõistlustel antavad ülesanded olema lahendatavad koolitunniteadmistega. Reaalsuses aga saavutavad paremaid tulemusi need võistlejad, kellel on laiemad, üldhariduskooli õppekava piire ületavad teadmised.
Võib koguni öelda, et matemaatikaolümpiaadidel on oma mitteametlik “õppekava”, mille tundmist lahendajatelt eeldatakse. Võistlusteks ettevalmistumist raskendab aga asjaolu, et seda “õppekava” pole kusagil korralikult kirjas, rääkimata tema alusel koostatud õpikust.
Seda lünka püüabki täita "Võistlusmatemaatika põhivara". Autor on õpikut koostades töötanud läbi valdava osa 1993.-2023. aastal Eesti matemaatikavõistlustel antud ülesannetest ning kogunud väljavalitud ülesanded teemade kaupa peatükkidesse. Õpikus on 40 peatükki, mis algavad reeglina teooriaosaga. Neile järgnevad näiteülesanded ja täiendavaks harjutamiseks mõeldud ülesannete plokk. Kõik ülesanded on varustatud täielike lahendustega; seejuures on autor sageli eelistanud pikemaid, aga see-eest õpetlikumaid lahenduskäike kompaktsele formaalsele miinimumile.
Loodetavasti leiavad siit raamatust enda jaoks kasulikku materjali kõik matemaatikahuvilised, aga eriti olümpiaadidel osalejad ja õpetajad, kes neid võistlusteks ette valmistavad. Muuhulgas katab raamat ära valdava osa gümnaasiumi valikkursuste "Arvuteooria elemendid" I ja II, ,"Diskreetse matemaatika elemendid" I ja II ning "Planimeetria" I ja II teemadest.

AutoCAD Käsiraamat on eestikeelne väljaanne AutoCAD tarkvara baasteadmistest, kuid kindlasti sisaldab ka üht teist huvitavat ja uut ka kogenud kasutajale.

Käsiraamatu eesmärk on juhendada algajat tarkvarahuvilist AutoCAD-s joonestama, redigeerima, mõõdistama, välja trükkima, plokke looma, kihtidega töötama jne. Raamat on suunatud spetsialistidele, kes on juba baaskoolituse läbinud ning soovivad oma teadmisi kinnistada ja meelde tuletada, aga ka tarkvaraga esmakordselt tutvuvale kasutajale.

Käsiraamat koosneb 11 peatükist, kus igas peatükis on vastavalt nii teoreetiline osa kui praktiline ülesannete osa. Ülesanded on samm-sammuliste juhistega, et AutoCAD käskluseid edukalt joonestustöös rakendada. Raamatu ülesanded on ehitus/arhitektuuri valdkonnast lähtuvad, kuid käskluste ja funktsioonide kasutamist saab õppida ka mõne teise valdkonna spetsialist.

Käsiraamat on suunatud kõigile Eestis mudelprojekteerimisega ehitusvaldkonnas tegelevatele spetsialistidele ja asjatundjatele. Tegemist on esmakordselt Revit tarkvara laiemale ringkonnale tutvustava eestikeelse väljaandega.
Revit Käsiraamat on eeskätt mõeldud baastasemel Revit oskuste andmiseks arhitektile, konstruktorile ja tehnosüsteemide projekteerijale või nendeks õppijale. Käsiraamatus tutvustatakse BIM mudelprojekteerimise tarkvara Revit, mille arendajaks on Autodesk Inc. Tutvustame tarkvara üldist olemust, üldsätteid, kasutajaliidest ja projektide ülesehitust. Loome projekti mudeli, millele lisame vajalikud andmed, vaatleme mudelis erinevate vaadete ja jooniste tegemist ning vormistamist ja teeme ka väljatrüki. Raamatus antud näited on koostatud arhitekti ja insenerkonstruktori perspektiivist, kuid on edukalt kasutatavad ka tehnosüsteemide (nn. eriosad) projekteerija või ka näiteks projektijuhi töös. Arhitekti, konstruktori või tehnosüsteemide projekteerija spetsiaaltööriistu siin eraldi ei tutvustata.
Värvitrükk.

Tuntud inglise looduseuurija Tristan Gooley heidab selles raamatus pilgu üles taevasse, et tutvustada ilma saladusi. Pärast selle raamatu läbi lugemist oskad ennustada torme ja päikselisi päevi ilma, et peaksid oma nutitelefonist abi otsima!
Aga „Ilma salamaailm“ ei aita mitte ainult ilma ennustada, vaid annab meile sellest täiesti uue ettekujutuse – ilm tähendab väikesi mikrokliimasid, mis muutuvad meie ümber igal sammul, olgu metsas või linnatänaval. Ilm puu ühel ja teisel pool pole kunagi sama! Näiteks kirjeldab Gooley, miks tuul puhub puude varjus kiiremini, mis on ka põhjus, miks inimesed kuumal päeval puu alla lähevad – seal on küll vari, aga ka jahedam tuuleõhk.

Kui õpime vaatlema tuule, pilvede, udu, temperatuuri, vihma ja paljude muude ilmastikunähtuste keerukat koosmõju, hakkame ilmamustreid paremini mõistma ning avastame saladusi kõikjalt enda ümbert. Ilm vormib meie maastikku ja maastik omakorda ilma. Kõik, mida taevas näeme, peegeldab seda, kes me ise oleme. Ilm on kui salajane kaart, mis jutustab, kuidas just ilma tõttu on meie linnad, metsad ja mäed just niisugused nagu need on.

Maailm ja ilm ei tundu enam kunagi endised.

"Viimase viiekümne aastaga on Saksamaal liblikate arvukus rohkem kui kaheksakümmend protsenti vähenenud – see on karm fakt.
Saksa silmapaistev bioloog ja paljude populaarsete raamatute autor Josef H. Reichholf analüüsib olukorda, miks on liblikad tema kodumaal välja suremas.
Pestitsiidid, liigne väetamine ja monokultuurid on muutmas minevikuks liigirikkaid aasu, kus värvikirevad liblikad õielt õiele lendavad.
Kuid Josef H. Reichholf ei maali vaid õuduspilte ähvardavast ökokatastroo¬ st, ta juhib meid ka liblikate imelisse maailma. Muinasjutuline värviküllus, üllatavad käitumisjooned ja oskuslik kohanemine iseloomustavad neid kauneid putukaid, keda autor kütkestavalt tutvustab ja kelle säilimisse saab iga lugeja oma väikese panuse anda."

„Raamat „Kuidas kasvatada poisse, kes endale meeldivad“ on praktiline juhend vanematele ja haridustöötajatele, kes soovivad toetada poiste positiivset enesehinnangut ja minapilti. Raamat käsitleb poiste väljakutseid tänapäeva maailmas, pakkudes praktilisi strateegiaid ja elulisi näited, et toetada poiste emotsionaalset, sotsiaalset ja intellektuaalset arengut. Olles ise kahe poisi isa, tunnen, et see raamat on praktiline ja väärtuslik allikas kõigile, kes soovivad kasvatada iseseisvaid, empaatilisi, enesekindlaid ja ühiskonna keerukustes hästi toime tulevaid poisse ja noormehi.“

- Rahumeelse vanemluse mentor ja kolme lapse isa Tanel Jäppinen

„Kindlasti meeldiks meile ühiskond, mille liikmed usuvad endasse ja oma võimetesse, on enesekindlad, tasakaalukad ning austavad teisi. Tahame, et juhid ei kehtestaks end karjudes, et poliitiline võitlus ei seisneks vastase naeruvääristamises, et ametnike seisukohad ei muutuks tuulesuuna muutudes, et perepea poleks end lähedaste arvelt kehtestav türann. Neid väärtusi kannab aga vaid ennast ja teisi austav inimene.
See, kuidas suhtume teistesse, sõltub väga suurel määral sellest, kuidas suhtume endasse. Igivana tarkusetera ütleb, et teisi suudab armastada vaid see, kes armastab iseennast.
See raamat räägibki tõenduspõhiselt, pikaajalisele praktikale toetudes ning arvukate näidete varal, kuidas jõuda selleni, et suur osa meie ühiskonnast – praegused poisid, tulevased mehed – austaksid ja armastaksid iseennast ja seeläbi ka teisi. Ehk nagu raamatu autorid Kasey Edwards ja Christopher Scanlon on selle sõnastanud – kuidas kasvatada poisse, kes iseendale meeldivad.
Haridusametnikel ja õpetajatel soovitan kindlasti läbi lugeda ka raamatu lisas esitatud loetelu tugevusi toetavatest iseloomuomadustest ja oskustest, sealt saab häid mõtteid õppe- ja ainekavade arendamiseks.“

- Eesti lastekirjanik Ilmar Tomusk

Kuidas on õieti olla sellise lapse vanem, kes elab su juures üle nädala? Kuidas tulla toime argipäevaga, kuhu kuuluvad pakitud kotid ja kallistamine esikus? Mis tunne on mõni aasta pärast lahutust, kui äge faas on möödas? Mis mõtted peas liiguvad, mis on keeruline? Ja mida teha, kui üle-nädala-elu tundub võimatu hallata?
Raamatus saavad sõna lahutatud lapsevanemad, kelle juures elavad lapsed ajuti. Juttu tuleb igatsusest, süütunnetest, murest, stressist ja majanduslikust toimetulekust, aga ka taasleitud ajast iseendale, suuremast võrdsusest, uutest armastustest – ja püüdlusest saada vanematevaheline koostöö toimima. Lapsevanemate lugusid täiendavad analüüsivad tekstid, faktid, psühholoogiline perspektiiv ja nõuanded hakkama saamiseks kõigile, kes on samas olukorras.

Lisa Bjärbo on ajakirjanik ning kolmekümne laste- ja noorteraamatu auhinnatud autor, samuti paljude populaarsete kokaraamatute kaasautor.

Maria Farm on psühholoog ja psühhoterapeut, ta on kirjutanud menukaid raamatuid foobiatest, leinast ja võrdõiguslikkusest. Mõlemad on juba aastaid ka lahutatud lapsevanemad.

Aasta Raamat 2025 finalist

ALEKSEI NAVALNÕI hakkas „Patriooti“ kirjutama 2020. aastal pärast talle peaaegu saatuslikuks saanud mürgitamist. Raamat jutustab kogu tema eluloo: nooruspõlvest NSVL-is, poliitilisest ärkamisest, aktivismist, vankumatult toetavast abikaasast ja perest, täielikust pühendumusest trotsida ülemvõimu, mis tahtis teda vaigistada, lakkamatust armastusest Venemaa ja venelaste vastu ning viimastest vanglas veedetud aastatest.
Värvika teksti ja teravate tähelepanekutega kirjeldab ta üksikasjalikult Vladimir Putini tõusu võimule. Lähtudes veendumusest, et muutuse vastu ei saa – ja et see tulemata ei jää –, astub Navalnõi vastu režiimi liikmetele veendumusega, et nad hävitavad tema riiki, tegutsevad vaid omakasu silmas pidades ja pole põrmugi huvitatud tavainimeste elujärje parandamisest.
Ta meenutab, mis tagas talle poliitilise edu ja üha kasvava toetuse, ning kirjeldab äärmiselt populaarseks saanud uurimisi, mis paljastasid kõrgetel kohtadel olevate ametnike pettused ja korruptsiooni. Siit saab lugeda arvukatest vahistamistest, tagakiusamisest ja erakordselt üksikasjalikult kirja pandud mõrvakatsest ning miks ta naasis paika, kus ta peaaegu tapeti: tema koju, Venemaale. Navalnõi vanglapäevikud, mida saab esimest korda lugeda just nende kaante vahel, kirjeldavad meest, kes isegi kõige piinavamates tingimustes jäi hinges ja pühendumuses endale kindlaks.

Navalnõile igati omase kire, otsekohesuse ja vaprusega kirja pandud „Patrioot“ on raputav üleskutse jätkata tööd, mille nimel ta oma elu ohverdas. See on Aleksei Navalnõi viimane kiri maailmale, unustamatu dokument, mille autoriks on vääramatu meelekindluse ja õigutamatu vaprusega mees.

Raamatu konsultant on välispoliitika ekspert, ajakirjanik ja tõlkija Erkki Bahovski.

Indrek Hargla „Apteeker Melchior ja nõiutud kabel“ on kaheksas osa apteeker Melchior Wakenstede ajalooliste kriminaalromaanide tsüklis.

Tallinn anno Domini 1434. Apteeker Melchiori juurde tuleb Tartust pärit pagar, kes usub, et tema vend Johannes uputati. Melchiori üllatuseks selgub, et Johannes, keda ta tegelikult ei tundnud, on pärandanud talle ärakirja keiser Friedrich II antud manifestist aastast 1224, millega lubatakse kõikidele vastristitud eestlastele samasugust vabadust, kui on teistel keisririigi vabadel inimestel. Johannese jäljed viivad Riisipere mõisa ja kummalisel kombel tapetakse just siis Tallinnas üks Riisiperest tulnud mees ja Püha Miikaeli kloostrist põgeneb Riisiperest pärit nunn Elsebe. Ja kui klooster volitab Melchiori otsima üles õde Elsebet, kuuleb ta esmakordselt ühest nõiutud kabelist.

Romaani teine tegevusliin jälgib Melchiori poja seiklusi Lübecki lähistel, kus ta võitleb enda ja oma noore abikaasa elu eest. Teda jälitavad salamõrtsukate vennaskond ning üks uus ja veel ohtlikum vaenlane.

Romaan «Tema» on kompaktne, üldistav, tungib inimloomu keerdkäikudesse ja esitab igavesi küsimusi eneseleidmisest, lähisuhete võimalikkusest, reetmisest, üksindusest ja valest.

«Kerge iivelduse tunne tekkis lugedes ja sain aru, et olen seda tundnud siis, kui lennuk hakkab kõrgust kaotama, et maanduda. Kõrvad lukkus peaaegu ja süda veidi paha. Teeb seda ebakindlus, põhja puudumine, see, et on valida ainult kahe üksteist välistava lahenduse vahel? See, et pole valida. Peategelase loomus juhib sündmusi vääramatult lootusetu lõpu poole. Eneseuhkuse ummik, iseloom ongi saatus. Inimest võib muuta vist ainult armastuse või surma lähedus, aga seekord on mäng läinud liiga kaugele.
Rasked hingepiinad, mida kannatavad tragöödia kangelased, äratavad meis kaastunnet ja lepitavad kangelase süüd (tragöödia määratlusest).
Imelik on ainult, et paremaks tahavad saada üksnes need, kes on niigi küllalt head. Küllalt head, et tahta loobuda oma egoismist. Võib-olla võtab peategelane endale liiga suure vastutuse. Igal tema teol on küll tagajärg, aga need on ka teiste tegudel. Temast on võimalik aru saada ja teda on võimalik armastada, ja kui ta seda ise teaks, oleks see üks hoopis teine lugu.»
Triin Soomets «Temast»

Aasta Raamat 2022 võitja
Aasta Raamat 2022: Rahva Lemmik

"“See, mis sa endast välja annad, tuleb ühel päeval su juurde tagasi,“ kordas mu kadunud vanaema, pisike kui kirsikivi, aga sisimas suur nagu ilmaruum. See lause on minu piibel, mu usk, mu mantra. Sest kõik tuleb ringiga tagasi. Ja läheb edasi. Vaenamine vaenlastena. Vimm vihkamisena. Hea headusena. Soe soojusena. Elu peegeldab alati vastu. Milline kergendus on mõista nende kõige lihtsamate asjade võlu." Lauri Räpp

"Mulle tundub, et see, mida me elus, väljaspool endid otsime, on äratundmine – on see siis kunst, teater, kino, raamatud, muusika või teised inimesed… Me tahame äratundmist! Selle puudutust. Ja see raamat pakub kaanest kaaneni äratundmist. Selles äratundmises on ilu, valu, pisaraid ja naeru. Veel enam, need tekstid, need sõnad mõjuvad justkui puhastavalt ja tervendavalt! See on rännak lapsepõlvest küpsemiseni, kevadest talveni ja maapinnalt taevalaotuseni." Natali Väli, näitleja

"Elu on pidev areng. On paremaid ja halvemaid aegu, aga lõpuks läheb kõik alati nii, nagu minema peab. Vahel on hea, kui keegi midagi su lennuteele kaasa ütleb või mõtleb koos sinuga. Täpselt selline tunne tekib Lauri tekste lugedes, ta on nagu kaasaelaja, lohutaja, motiveerija. Tema tekstidel on kummaline mõju – siis, kui sul on elus keerulised ajad, mõjuvad ta tekstid lohutavalt ja lootust andvalt, ja lihtsamatel aegadel annavad ta tekstid sulle hoogu juurde." Rain Siemer, kirjastaja

Autorist:
Lauri Räpp on avaldanud mitmeid raamatuid, mida on müüdud kokku tuhandeid eksemplare. Tal on Instagramis üle 25 000 jälgija, mis teeb temast Eesti suurima jälgijaskonnaga tekste ja luuletusi postitava inimese.

Raamat "Pühapäeva rüppe unustatud" räägib loo, kus 21-aastasene Justine ja tema onupoeg Jules elavad vanavanematega, sest mõlema vanemad hukkusid aastaid tagasi müstilises autoõnnetuses. Justine töötab hooldajana Hortensia-nimelises vanadekodus, kus ta sõbruneb ligi saja-aastase Hélène’iga. Taaselustades oma mälestusi armastusest ja sõjast, julgustab Hélène ka Justine’i oma perekonna kaotusele ja minevikusaladustele otsa vaatama.

Kuid ühel päeval hakkab vanadekodus segadust külvama anonüümne helistaja, kes toob päevavalgele jahmatava tõe.

Valerie Perrin kogus laiema tuntuse oma raamatuga "Lilledele värsket vett". Autori 2024. aastal ilmunud "Pühapäeva rüppe unustatud" on sarnaselt eelmise raamatuga ühtaegu kurb ja ilus, traagiline ja soe.

Keiko pole õieti kunagi hästi teistega kokku sobinud, ei kodus ega ka koolis, aga kui ta lõpuks 18aastasena Smile Marti kaupluses tööle hakkab, kõik muutub. Sest erinevalt teistest paikadest kehtivad poes kindlad sotsiaalse käitumise reeglid, millest Keiko aru saab – paljud neist on lausa poe käitumisjuhendis mustvalgel kirjas. Ta annab oma parima ja suudab „normaalse inimese” rolli mängida enam-vähem täiuslikult.

Kõik oleks hästi, kui ta pere ja lähedased ei avaldaks aina kasvavat survet, et ta endale mehe leiaks ja „päris“ karjääri teeks. Lõpuks ei jää Keikol üle muud, kui teha midagi meeleheitlikku …

SAYAKA MURATA sündis 1979. aastal Chiba prefektuuris ja lõpetas Tamagawa ülikooli kirjanduse eriala. Teda võib julgelt pidada üheks tänapäeva hinnatuimaks Jaapani autoriks. „Inimene helendavast klaaskastist” on Sayaka Murata esimene romaan eesti keeles. Romaan võitis Jaapanis 2016. aastal ühe riigi kõige hinnatuma Akutagawa kirjanduspreemia.

Maalikunstnik Elaine Risley naaseb pärast neljakümneaastast eemalolekut kodulinna Torontosse. Teda kummitavad mälestused lapsepõlves läbielatud julmusest ja reetmisest. Minevikuvarjudest põimitud troonil istub Cordelia – kunagine parim sõbranna ja suurim kiusaja.

„Kassisilm“ on romaan, kus lapsed mängivad oskuslikult õelaid mänge, jättes seeläbi üksteisesse igikestvad hingehaavad.

Autorist:
Margaret Atwood sündis 1939. aastal Kanadas Ottawa linnas. Lapsena maalikunstnikuks saamisest unistanud Atwood hakkas 5-6-aastaselt kirjutama näidendeid ja luuletusi. Tulevane kirjanik läks kooli alles 12-aastasena. Ta omandas inglise keeles bakalaureusekraadi Toronto Ülikooli Victoria kolledžist ning magistrikraadi Harvardi Ülikooli Radcliffe’i kolležist.
Kuigi kriitikud on teda sageli feministlikuks autoriks nimetanud, ei meeldi Atwoodile ennast nõnda sildistada. Aktiivse keskkonnakaitsjana on ta oma uuemates romaanides puudutanud ka näiteks loodushoiu teemat.

Kahekordne Bookeri kirjandusauhinna võitja on kirjutanud üle 50 raamatu, mida on avaldatud rohkem kui 45 riigis.

Virginia Woolf (1882–1941) on üks 20. sajandi tähtsamaid moderniste proosakirjanduses ja „Proua Dalloway” (1925) on tema paremaid romaane. Londoni koorekihti kuuluva Clarissa Dalloway päeva täidab peo organiseerimine, samal ajal kui sügavate hingehaavadega töölisest Esimese maailmasõja veteran Septimus Warren Smith valmistub enesetapuks.

Woolfile omaselt toimub tegevus keset rikka keskklassi argitoimetusi. Romaan käsitleb autorile nõnda isiklikke teemasid nagu närvihaigus, psüühiline tasakaalutus, enesetapp ning naistevaheline armastus.

Dalloway päev algab imeilusa hommikuga, mil ta ostleb lillepoes, samal ajal kui noor mees kannatab mõne aasta eest lõppenud sõja haavade käes. Indiast ilmub Peter Walsh, kirglik vana kosilane. Proua Dalloway meenutab, miks ta Peterile korvi andis ja abiellus majanduslikult heal järjel Richard Dallowayga. Kui algul ei võta kokteilipidu proua Dalloway arvates just kõige paremini vedu, jääb ta lõpuks sellega üsna rahule.

1997. aastal võeti „Proua Dalloway” Hollywoodis filmilindile. Rohkem tähelepanu pälvis romaan mitme Kuldgloobuse ja Oscariga pärjatud filmiga „Tunnid” (2002), milles Virginia Woolfi mänginud Nicole Kidmani hinnati naispeaosatäitja Oscariga.

Guy Montag on tuletõrjuja. Tema töö on põletada keelatut ─ raamatuid ja koos nendega maju, kuhu raamatud on peidetud. Petrooleumi lõhnast läbi imbunud Montag naudib leekide mängu ja ei sea kunagi kahtluse alla oma tegevusega kaasnevat hävingut. Iga valvekorra järel naaseb ta oma üksluise elu ja naise Mildredi juurde, kes veedab kõik päevad virtuaalmaailmas. Kui Montag kohtub aga kummalise noore naabritüdruku Clarisse’iga, hakkab ta kahtlema kõiges, mida seni on teadnud.

Tuleviku vaimupimeduse ajastust ja nutimaailmasõltuvusest jutustav „451° Fahrenheiti“ kuulub küll ulmekirjandusse klassikasse, kuid selle sõnum muutub ajaga aina aktuaalsemaks.

„Kui olin kolmteist, selles halvaendelises eas, kus kõik variseb järsku kokku ja tuleb Ikea juhendi järgi väikese kuuskantvõtmega jälle korda teha, tuli aegamisi ilmsiks: ema silmad olid väsinud, kui ta isa peale karjus. Isa aga oli väsinud niipea, kui ta koju jõudis, mida ta enam tihti ei teinudki.“
„Ketsid“ on noore Austria autori Cornelia Travniceki (1987) debüütromaan, mille peategelane Mae jutustab ühtaegu vaimukalt ja valusalt üleskasvamisest nähtamatu lapsena haige venna kõrval, lähedase kaotusest, perekonna purunemisest, tõstab ühiskonna silmakirjalikkuse vastu mässu ja maitseb ka tänavaelu.

Travnicek on rohkete auhindadega pärjatud proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija, kelle lakooniline, poeetiline ja samas sentimentaalsusevaba stiil, vaimukus ja sotsiaalne närv on „Ketsidest“ teinud tänapäeva Austria noortekirjanduse klassika.

Tõlge eesti keelde on valminud Eesti kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni noorte tõlkijate koolitusprogrammi raames.

Kyle ja Kimberly on olnud kogu keskkooli vältel täiuslik paar, aga kui Kimberly lõpupeo õhtul temast lahku läheb, pöördub Kyle'i maailm pea peale – sõna otseses mõttes. Nende auto satub avariisse ja kui Kyle ärkab, on tal ajukahjustus. Kimberly on surnud. Ja keegi tema elus ei suuda seda mõista.
Kuni tema ellu saabub Marley. Marley on üle elanud oma kaotuse – ja ta süüdistab selles iseennast. Kyle näeb Marleys kõiki neid asju, mida ta tunneb, aga ei suuda sõnadesse panna.
Sedamööda, kuidas Kyle ja Marley töötavad üksteise haavade parandamise nimel, kasvavad ka nende tunded teineteise vastu tugevamaks. Kuid Kyle ei suuda maha raputada tunnet, et ta on suundumas järjekordse katastroofi poole, mis purustab tema elu niipea, kui tal on õnnestunud see taas kokku lappida.
Ja tal on õigus.

Daughtry ja Lippincott on kirjutanud muinasjutuliselt romantilise loo lugejatele, kes usuvad teistesse ja kolmandatesse võimalustesse, samuti ebatõenäolisse, kuid saatuse määratud armastusse.

Mikki Daughtry lõpetas Brenau ülikooli, kus ta õppis teatrikunsti. Ta on stsenarist ja romaanikirjanik. Rachael Lippincott õppis loovkirjutamist Pittsburghi ülikoolist.

Nende sulest on varem ilmunud rahvusvaheline menuk „Kolm sammu sinuni”.

Millega ollakse valmis riskima, kui avaneb uus võimalus leida vana armastus?

Kõik külas ütlesid, et Gabrieli tagasitulekust ei sünni midagi head. Ja kui Beth vaatab oma armastatud abikaasat mõrvas süüdistatuna kohtupingis seismas, tundub talle, et neil oli õigus.
Beth oli seitseteist, kui esimest korda Gabrieli kohtas. Sel esimesel tormakal, tundeküllasel suvel õpetas poiss teda teistmoodi mõtlema ja tundma ja nägema. Beth arvas, et see oli tema suure armuloo algus ja et see kestab igavesti. Kui Gabriel lahkus, et saada selleks, kellena tema ema teda nägi, oli Beth murtud.
Frank oli see, kes killud üles korjas. Koos ehitasid nad kodu, mis erines suuresti sellest, mida ta oli Gabrieli kõrval ette kujutanud. Ja oli aeg, mil Beth oli õnnelik. Kui ta vaatas oma abikaasat ja poega, tundis ta nii kindlalt, et see oligi elu, mis talle ette nähtud.
Aga siis tuli Gabriel tagasi ja kõik see, kes Beth enda arvates oli ja mida ta elult tahtis, varises kokku. Isegi kümme aasta hiljem oli nende side endiselt alles. Ta teadis, et see on vale, ja ta teadis, et teised võivad haiget saada. Aga kuidas keelduda uuest võimalusest leida vana armastus?

„Vaevatud maa” on südant puperdama panev romaan võimatutest valikutest ja hävitavatest tagajärgedest. See on armastuslugu ja põnevik ühes.

Pärast mitmeid aastaid Londonis ajakirjanikuna töötamist ning kahe romaani avaldamist, kolis Clare Lesly Hall koos abikaasa ja kolme lapsega vanasse talumajja Dorsetis. Nende maja, seda ümbritsevad iidsed põllud ja talunikud, kellel maaga sügav side, olid „Vaevatud maa” inspiratsiooniks.

Vaadata öötaevasse tähendab vaadata neid osakesi endast, kes sa kunagi olid, kelleks ühel päeval võid saada.

1980. aasta suvel alustab astrofüüsika professor Joan Goodwin Johnsoni Kosmosekeskuses Houstonis astronaudiväljaõpet koos teiste silmapaistvate kandidaatidega, kelle hulgas on hävitaja piloot Hank Redmon, missioonieksperdid John Griffin ja Lydia Danes, sooja südamega Donna Fitzgerald ja Vanessa Ford, külgetõmbav ja salapärane aeronautikainsener. Kui värsked astronaudid oma esimeseks lennuks valmistuvad, leiab Joan kire ja armastuse, mida poleks iial osanud ette kujutada, ning see paneb teda kahtlema kõiges, mida ta seni pidas oma rolliks nähtavas universumis.
Aga 1984. aasta detsembris muutub STS-LR9 missiooni käigus kõik.

„Atmosfääris” on Taylor Jenkins Reid oma tippvormis: ta viib lugejad endaga kaasa ajaloolistesse aegadesse ja paikadesse ning jutustab keerukate tegelaskujude kaudu loo armastuse tervendavast jõust – sel korral tähtede keskel.

Taylor Jenkins Reid on üheksa New York Timesi menuki autor, nende hulgas „Carrie Soto on tagasi”, „Malibu tõuseb tuhast”, „Daisy Jones & The Six” ja „Evelyn Hugo seitse abikaasat”. Ta elab koos abikaasa ja tütrega Los Angeleses.

Jason Rekulak, kelle varasem teos „Piltidesse peidetud“ osutus tõeliseks menukiks, on kirjutanud uue vapustava põneviku.

Frank Szatowski on üllatunud, kui tütar Maggie talle helistab – esimest korda kolme aasta jooksul. Veelgi suurem uudis on see, et Maggie abiellub ja kutsub isa pulma. Frank on vaimustuses ja loodab viimaks kõik heastada.
Kui isa ja tütar viimase nooblis korteris kohtuvad, selgub, et Maggie väljavalitu on kuulsa tehnoloogiamiljardäri poeg Aidan Gardner. Juba teel uhkesse peopaika saab Frank vihje, et tema tulevane väimees võib olla mõrvar, kuid kohapeal püüab ta siiski Maggiega suhteid parandada ja tütre uut perekonda tundma õppida. See osutub aga keeruliseks: Aidan on tõrjuv ja napisõnaline, Maggie ise pidevalt hõivatud ning mõned kohalikud suhtuvad Gardneritesse jahmatava vaenulikkusega. Frank hakkab uurima, millise perega tema tütar ennast seob, aga kui ta läheb liiga kaugele, võib ta Maggie igaveseks kaotada.

Jason Rekulak on kirjutanud raamatu „The Impossible Fortress“, mida on tõlgitud kaheteistkümnesse keelde ning mis on Edgari auhinna nominent. Aastaid oli Rekulak kirjastaja Quirk Booksis, kus tema leitud käsikirjadest mitmed on saanud New York Timesi bestselleriks. Ta elab koos perega Philadelphias.

Kui toimetaja Susan Ryeland hakkab lugema tuntud krimikirjaniku Alan Conway viimast romaani, pole tal mingit põhjust arvata, et miski oleks teistmoodi kui tavaliselt. Ta on Conwayga juba aastaid koostööd teinud ning tunneb tema detektiivi, Atticus Pündi, kes lahendab mõrvajuhtumeid unistes Inglismaa külades, nagu oma viit sõrme. Atticus Pündi sari, mis on kirjutatud Briti ajatute krimiklassikute Agatha Christie, Dorothy Sayersi ja Sherlock Holmesi vaimus, on tohutult menukas. Sellel ülipõneval raamatul, mida Susan toimetab, on aga lõpp puudu! Ja ootamatult selgub, et menuautor on end oma häärberi katusetornist surnuks kukutanud. Toimetusse saabub tema hüvastijätukiri. Aga … miski nagu ei klapi. Susan sõidab Framlinghami, et leida üles puuduvad leheküljed. Tema toimetajameeles haakub üks pisiasi teisega ning ta avastab, et Conway raamatutes peitub veel sügavam, peidetud tasand, mis reedab ahnuse, julmuse ja jõhkrad ambitsioonid.

Anthony Horowitz on tuntud ja tunnustatud krimiautor ja stsenarist, kes saavutas ülemaailmse populaarsuse ja tunnustuse esmalt noortele mõeldud spiooniraamatute sarjaga «Alex Raider». Kirjutanud on ta juba kaheksandast eluaastat alates. Eesti keeles on temalt varem täiskasvanutele ilmunud ka Sherlock Holmesi lugude jätk «Siidimaja».

Susan Ryelandi lugudele, mida selle raamatu ilmumise ajaks on välja antud kaks, on Horowitzilt ilmunud veel ka teine krimisari «Hawthorne and Horowitz», kus mõrvamüsteeriumite lahendamisse on tõmmatud ka autor ise. Lisaks raamatute kirjutamisele teenib Anthony leiba ka krimisarjade loomisega – tema sulest on ekraanile jõudnud nii «Foyle´i sõda» kui ka Eesti vaatajale hästi tuntud «Midsomeri mõrvad», lisaks hulk episoode sarjadele nagu «Collision», «Poirot», «Murder in Mind» ja «Murder Most Horrid».

„Minu harakamõrvadest“ tuttavad kirjanduslik detektiiv Atticus Pünd ja Susan Ryeland, terava pilgu ja mõistusega raamatutoimetaja on tagasi!

Pärast krimikirjanik Alan Conway surmaga seotud vapustusi toimetamisest loobunud Susan Ryelandi elu on ilus. Ta peab koos oma kallimaga Kreekas pisikest võõrastemaja ja see on just see, mida ta ihkab. Või kas on? Mida sügavamale Susan päikeselise saare ellu sukeldub, seda enam igatseb ta vihmase Londoni ja kirjastamistöö järele.

Toimetaja Susan Ryeland on lahkunud Kreeka saarelt ja oma kreeklasest elukaaslasest Andreasest, et Inglismaal taas uut elu alustada. Vabakutselisena töötab ta noore autori Eliot Crace’i käsikirja „Pündi viimane juhtum“ kallal, millest peaks saama Alan Conway populaarse romaanisarja jätk. Üllatusena saab ta teada, et Eliot on legendaarse lastekirjaniku Miriam Crace’i pojapoeg. Kirjanik suri juba viisteist aastat tagasi ning Eliot väidab, et tegu oli mõrvaga – tema vanaema mürgitati.

Kui Susan hakkab käsikirja lugema, tunneb ta kõhedust. Romaani tegevus leiab aset Lõuna-Prantsusmaal ja selle keskmes on Margaret Chalfonti surm. Naine oli niikuinii suremas, ent keegi otsustas ta mürgitada. Miks ometi? Mida kaugemale Susan jõuab, seda selgemaks saab, et loo juured võivad ulatuda reaalsusse.

Ja siis ajalugu kordub: noore kirjaniku käitumine muutub üha ettearvamatumaks, siis jääb ta ootamatult auto alla, saab surma – ja peamine kahtlusalune on Susan ise.

Kolm salapärast surma. Lugematud motiivid ja kahtlusalused. Ja kui Susan ei lahenda „Pündi viimase juhtumi“ mõistatust, võib temast saada järgmine ohver.

„Ma mäletan, et ta rääkis sageli ämblikest, keda vangistuses jälgis ...Väikestest nähtamatutest küttidest, kes halvavad oma saagi, punuvad nende ümber kookoni, nõelavad neisse mürki ja lagundavad nad.”

Kolme aasta eest sai Saga Bauer ähvardava sõnumiga postkaardi. Selles mainiti püstolit ja üheksat valget kuuli, millest üks oli määratud uurija Joona Linnale. Anonüümse saatja sõnul on Saga ainus, kes Joona päästa saab. Aeg möödus, ähvardus tuhmus. Kuni jõudis kätte see päev.
Metsast leitakse kott laguneva surnukehaga ja sündmuskohal on piimvalge kestaga kuul. Politseisse hakkavad laekuma keerukad mõistatused, milles neid ahvatletakse võimalusega mõrvarit peatada. Joona Linna ja Saga Bauer murravad pead, et mõistatusi lahendada ja järgmised ohvrid päästa, kuid on märkamatult hoopis ise mõrtsuka võrku langenud. Jaht muutub aina meeleheitlikumaks ja näib, et seekord on mõrtsukas peatamatu ...

ÄMBLIK on supermenuka Joona Linna sarja üheksas raamat. Joona Linna kõrval naaseb uurimisse jälle ka Saga Bauer. Ülipõnev krimilugu viib lugeja hingematvale ajujahile, kus sarimõrvar tundub alati olevat sammu võrra politseist eespool.

LARS KEPLERI pseudonüümi taga on Rootsi kirjanikepaar Alexander Ahndoril ja Alexandra Coelho Ahndoril. Nende Joona Linna sarjas on varasemalt ilmunud 8 raamatut. Sari on ülipopulaarne kõikjal maailmas ja müünud nüüdseks üle 17 miljoni raamatu. Lars Kepler on Rootsis viimase kümnendi müüduim autor.