2025.–2026. õppeaastast käivitub õpe ehitustehnoloogia laiapõhjalise õppekava alusel. Õpingutega omandatakse vajalikud kutseoskused ja keskharidus koos laiema ettevalmistusega tööturule suundumiseks ja õpingute jätkamiseks. Õpingud sisaldavad praktikat ettevõttes.
Esimesel aastal õpitakse tundma ehituse valdkonda ja arendatakse üldpädevusi. Esimese õppeaasta lõpus valitakse edasiseks õppesuund. Valida on kolme suuna vahel:
Õppekava õppemaht on 240 EKAPit (Eesti kutsehariduse arvestuspunkti), sh:
Betoonkonstruktsioonide ehitajad ja müürsepad töötavad valdavalt välitingimustes erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes. Töö nõuab füüsilist pingutust, sageli tuleb tõsta raskeid ehitusdetaile ja -materjale, töötada sundasendis, ronida tellingutel, redelitel ning konstruktsioonidel.
Töötamisel tuleb arvestada tolmu, õhus lenduvate keemilisete ühendite, müra, temperatuurikõikumiste ja tuuletõmbusega. Töötajad peavad järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, kohustuslik on kasutada kaitseriietust ja -vahendeid.
Betoonkonstruktsioonide ehitajad ja müürsepad töötavad ehitusettevõttetes, kinnisvara korrashoiu ettevõttetes ja betoonelemente valmistavates tehastes.
Ehituspuusepp töötab nii siseruumides kui ka õues, erinevatel kõrgustel ja muutuvates ilmastikutingimustes. Töö nõuab füüsilist pingutust, töökeskkonnaga on seotud mehaaniliste vigastuste tekkimise risk, arvestada tuleb ka tolmu ja lenduvate keemiliste ühenditega.
Töötamisel tuleb järgida tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid ning kasutada kaitseriietust ja -vahendeid.
Ehituspuusepad töötavad ehitus- ja kinnisvara korrashoiu ettevõttes ja puitkonstruktsioonide tööstusliku valmistamisega tegelevates ettevõtetes.
Ehitusviimistleja töötab nii siseruumides kui ka välitingimustes. Töö on füüsiliselt koormav ja töörütm vahelduv. Töötatakse enamasti seistes, sageli tuleb töötada sundasendites: redelil seistes, kummargil, põlvili, käte asend võib olla ka pea kohal. Töös puututakse kokku tolmu ja erinevate kemikaalidega. Vastunäidustatud on allergia värvainete ja lahustite suhtes.
Ehitusviimistleja peab järgima tööeeskirju ja ohutusnõudeid ning kasutama isikukaitsevahendeid: põlvekaitsmeid, tolmumaski, kaitseprille ja –kindaid ning turvajalatseid.
Ehitusviimistlejad töötavad peamiselt ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes.
Lisaks põhiõpingutele on õppekavas üldharidusõpingud (eesti keel ja kirjandus, inglise keel, matemaatika, loodus- ja sotsiaalained, kehakultuur, riigikaitseõpetus ning visuaal- ja helikultuur), valiõpingud ja vabaõpingud.
Kandideerimiseks esita avaldus ja dokumendid sisseastumise infosüsteemis SAIS või koolis kohapeal.
Õppekava täitmisel on võimalik taotleda varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist.
Õpingute ajal on võimalik kasutada kooli raamatukogu ja elada õpilaskodus.