Töötajate õpiränne Austriasse

10. – 16. oktoober 2022 käis Tallinna Ehituskooli kuuene töötajate seltskond Erasmus+ programmi raames õpirändes Austrias.

Õpirändes osalesid kooli arendusdirektor Tõnu Armulik, kes on ühtlasi ka Erasmus+ koolipoolne koordinaator, õppedirektor Lya Männiste, kommunikatsioonijuht Katrin Haug, kooli finantsist Dagmar Koldits, kehalise kasvatuse- ja ühtlasi täiskasvanute puuseppade õpetaja Ferdinand-Aivar Tõnisson ja restaureerimise eriala juhtõpetaja Heli Allikas.

Kokku külastati kolme kooli ja ühe ettevõtte KAPL Bau GmbH ehitusplatsi, milleks oli suur kohalik hotell.

Esimene kool Berufsschule Freistadt asub, nagu nimigi ütleb Freistadti linnakeses. Õpib seal 270 õpilast, seal on 45 õpetajat ja 35 muud töötajat. Põhiliselt õpetatakse seal müürseppasid, katusekatjaid, joonestajaid ja plekkseppasid. Samuti tegeletakse seal palju ka betooni- ja isolatsioonitöödega. Meie kollektiivi tervitasid nii kooli direktriss Judith Blaimschein kui asedirektor Josef Zeindlhofer. Loomulikult oli koolis kohapeal ka nendepoolne Erasmus+ koordinaator ja ühtlasi õpetaja Harald Röck.

Peaks mainima, et vastuvõtt oli enam kui soe. Oli tunda, et meid tõepoolest oodati. Ette oli valmistatud kena presentatsioon, armas kohvilauake, kingitused, kosutav lõuna, ekskursioonid klassidesse ja töötubadesse ning lausa ehitusplatsi külastus. Kogu meie meeskond oli äärmiselt meelitatud ja loomulikult olime ka natuke kadedad kogu selle suure ruumi ees.

Teine vahva kool, mida külastasime oli Linzi linnakeses asuv Berufsschule Linz 2. Seal tudeerivad puusepad, plaatijad ja müürsepad. Meid võtsid vastu kooli direktor Johann Ratner ja asedirektor Petra Burg. Tegemist on suure kooliga, kus õpib lausa 1300 õpilast, kes kõik on pärit Ülem-Austriast. Koolis töötab 43 õpetajat ja 28 muud töötajat. Seal õpetatakse lisaks puidutööle ja plaatijatele ka korstnapühkijaid, kelle tööruumides oli ka meil au viibida ja samuti on suur osa IT õppel.

Kolmas kool, mida külastasime oli Berufsschule Kremsmünster, mis asub Kremsmünsteris ja kus põhilised õppesuunad on tisleritel, mööbli tehnikutel, treielitel, geoinfo mõõtjatel ja üllatus ka paadiehitajatel. Tegelik üllatus seisneb hoopis selles, et iga kümne aasta tagant tuleb üks soovija hobukaariku ehitust õppima. Ja mis kõige toredam, kool saab õppekavale vastu võtta vaid ühe õpilase, ei mingeid piiranguid.

Sellest koolist lausa õhkus soojust, see oli äärmiselt armas ja hubane. Vastu võttis meid kooli direktor Roland Brenner, kes oli samuti meid väga oodanud. Koolis õpib umbes 300 õpilast, töötab 35 õpetajat ja 25 muud töötajat.

Kõik külastatud koolid olid omamoodi, kuid kõigil olid sarnased süsteemid. Põhiline on see, et kogu kutsekooli õpe neis toimub töökohapõhise õppena. Inimkeeli tähendab see seda, et õpilane lõpetab põhikooli ära ja seejärel peab leidma endale 15. või 16. aastaselt töökoha, kes saadab ta kutsekooli õppima.

Olenevalt erialast kestab õppe 3-4 aastat ning õpilased viibivad koolis ühes aastas järjest 10 nädalat. Selle 10 nädalat veedavad õpilased kooli kõrval olevas internaatkoolis, mille päevakavad on väga selgelt ja rangelt piiritletud. Ühtlasi on huvitav fakt ka see, et internaadis on valvurõpetajad ja kooli õpetajale on see lausa lepingujärgne lisatasuga kohustus olla korra-kaks kuus internaadis öö valvuriks.

Kogu majutuse, söögi ja kooli maksab õpilase eest ettevõte, kus ta töötab. Samuti maksab ettevõte õpilasele ka palka, suurusjärgus u 900 eurot. Milline luksus. Või kas on? See jääb igaühe enda otsustada. Ühte, aga tuleb mainida, et koolides ringi käies ei näinud ümberringi tülpinud või väsinud nägusid. Kõigil säras naeratus suul, kõik olid rõõmsad ja kiideti väga oma ülemusi ja õpetajaid. Igal pool oli näha viisakust ja suurt töömotivatsiooni.

Õpirändest saime teada, et meie koolil on Austria koolidega võrreldes täiesti teine õppesüsteem, mis kohati ei ole võrreldav. Ühtlasi pidime nentima, et meil tõe poolest on ruumipuudus, mida heaks õppeks oleks äärmiselt vajalik juurde saada, kuid seniks kuni seda võimalust ei ole, teeme endast kõik oleneva, et õpilased ja nende õpe ei kannataks.

Õpirände tulemusel saime kogu seal viibinud kollektiiviga ideid ka koolielu edendamiseks ja ühe toreda kultuurilise elamuse võrra rikkamaks. 

​​​​​