Tallinna Ehituskooli digiõpe Meiler Tallinna Ehituskool ÕIS Tallinna Ehituskooli blogi Tallinna Ehituskool Instagrammis Tallinna Ehituskool Facebookis Tallinna Ehituskool Youtube's

Viimased uudised

 

Arhiiv

Tutvustame erialasid - tule meile õppima! (Info järjepidevalt lisandub)

Kevad on täies jõus ja suvine vastuvõtt Tallinna Ehituskooli läheneb. Tutvustame oma erialasid ja alustame täestikulises järjekorras:

 

CNC PUIDUTÖÖTLEMISKESKUSE OPERAATOR

CNC puidutöötlemiskeskuse operaator on inimene, kes töötab arvjuhtimisega (CNC - computer numerical control ehk arvjuhtimine) seadmetel mööblitööstuse ja puidutöötlemise ettevõtetes. CNC operaatorid on hinnatud töötajad nii Eestis kui ka välismaal ettevõtetes, kus on tegemist arvutijuhitavate tööpinkidega, nende seadistamise ja hooldamisega. Tööks vajalike isikuomaduste hulka kuuluvad hästi arenenud matemaatilis-loogiline mõtlemine, hea analüüsioskus ning tugev ruumiline kujutlusvõime. Operaatori peamine tööülesanne on puidu või puidupõhiste materjalide lõiketöötlemine, sh mitmesuguste puitdetailide valmistamine.

Loe edasi: https://www.ehituskool.ee/esileht/sisseastujale/erialad/cnc.

Pildid: 1., 2. - TEK, 3., 4. - freepik by pressfoto, 5., 6. - pixabay by routerzaspe

94571865_1076335522749346_5384649070780350464_n.jpg

 

EHITUSPUUSEPP

Ehituspuusepa põhilisteks tööülesanneteks on puitkonstruktsioonide ehitus ja remont. Ehituspuusepad koostavad, püstitavad ja remondivad puitkonstruktsioone ning detaile. Ehituspuuseppade ülesandeks on ka ehitiste välis- ja siseelementide – seinte, ukse- ja aknakarpide, viimistlusplaatide ja -paneelide sobitamine ning paigaldamine, puitdetailide lõikamine, kujundamine, monteerimine jms. Ehituspuusepad paigaldavad ka parkett- ja puitpõrandat. Puusepad võivad spetsialiseeruda puusepaks, laudsepaks, laevapuusepaks või tisleriks. Vajalik on hea füüsiline vorm ja koordinatsioon ning kõrgusetaluvus.

Loe edasi: https://www.ehituskool.ee/esileht/sisseastujale/erialad/puusepp.

Pildid: 1., 2. - pixabay by 272447, 3. - pixabay by ArtTower, 4., 5., - TEK, 6. - pixabay by Capri23auto

95474648_675149219964359_2928471889695211520_n.jpg

 

EHITUSVIIMISTLEJA

Ehitusviimistleja põhilised tööülesanded on maalri-, krohvimis-, pahteldamis-, tapeetimis-, värvimis-, dekoratiivviimistlus-, plaatimistööd ning põranda-, seina- ja laematerjalide katmistööd. Seda nii hoonete sise- ning välispindadel. Ehitusviimistleja võib spetsialiseeruda erinevatele töövaldkondadele või omandada kõik viimistleja kutseoskused.

Väga vajalikud on hea tervis ja vastupidavus, sest suurem osa tööpäevast möödub püstijalu. Ehitusviimistleja töö on loominguline ning nõuab värvide, mustrite, materjalide kokkusobitamist. Kõik ehitusviimistlejad peavad oskama mõõta ja arvestada materjalikulu; lugeda ehitusjooniseid; koostada lihtsamaid ehituskavandeid/eskiise; kasutada põhilisi viimistlusvahendeid – ehitustööriistu ja masinaid; ette valmistada viimistlustöödeks vajalikku pinda.

Loe edasi https://www.ehituskool.ee/esileht/sisseastujale/erialad/viimistleja.

Pildid: 1. - TEK, 2. - freepik by pressfoto, 3. - freepik by baitelman, 4. - TEK, 5. - freepik by master1305, 6. - freepik by senivpetro

95762301_338657787103147_3504191700010532864_n.jpg

 

KATUSEEHITAJA

Katuseehitaja töötab ehitusel peamiselt lamekatusekatja, kaldkatuse ehitajana. Lamekatusekatja ehitab katuse kalded, paigaldab aurutõkke, soojustuse, hüdroisolatsioon- ja plekkdetailid, ehitab vajalikud sõlmed ja paigaldab kattematerjali. Kaldkatuse ehitaja paigaldab tuuletõkke, aluskatte ja roovituse, ehitab vajalikud sõlmed ning paigaldab kattematerjale.

Kvaliteetne katus peab pidama vett, tuult, sooja, veeauru, õieti tuulduma ning ära juhtima sademevett. Katusekatmisel on väga tähtis valida õige tehnoloogia, sest vale tehnoloogia või ebasobiv materjal kahjustab hoonet tervikuna.

Loe edasi: https://www.ehituskool.ee/esileht/sisseastujale/erialad/katuseehitaja.

Pildid: 1. - TEK, 2. - pixabay by MariaGodfrida, 3. - pixabay by anaterate, 4. - TEK, 5. - freepik by andn, 6. - TEK

pic 1 alg katuseehitaja.jpg

 

KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITAJA

Üldehitustööliste põhilised tööülesanded on ehitiste vundamendi, konstruktsioonide, seinte ehitamine, remont ning hooldamine seest- ja väljastpoolt; raudbetoonkarkasside ja -konstruktsioonide monteerimine ning ehitamine. Üldehitustöölised jagunevad muuhulgas müürseppadeks, betoneerijateks, armeerijateks, monteerijateks. Suuremates ehitusfirmades võivad ehitajad spetsialiseeruda teatud tüüpi objektidele, nagu tehased, eramajad, ärihooned jne. Samuti võib spetsialiseeruda sise- või välitöödele.

Müürsepad ehitavad ja remondivad looduskividest, tellistest, õõnestellistest ja ehitusplokkidest ehitiste seinu ja vaheseinu ning korstnaid. Betoonkonstruktsioonide ehitajad ehitavad ja remondivad betoonkonstruktsioone, nagu laed, seinad, mahutid, ja raudbetoonkonstruktsioone. Nad töötavad tehastes ja väliobjektidel. Tehastes valmistatakse betoondetaile.

Loe edasi: https://www.ehituskool.ee/esileht/sisseastujale/erialad/ehitaja.

Pildid: 1. - TEK, 2. - pixabay by 12019, 3. - pixabay by borevina, 4. - TEK, 5. - pixabay by Free-Photos, 6. - pixabay by 272447

pic by TEK ehitaja.jpg

 

KÜTTE- JA JAHUTUSSÜSTEEMIDE LUKKSEPP

Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp tegeleb majade jääksoojuse ja energiatõhususega, kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemidega, ta oskab tehnosüsteeme ehitada, parandada ja hooldada. Majad muutuvad aina intelligentsemaks, mis omakorda nõuab seadmete põhjalikku tundmist ja tehnilist taipu. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa töö eeldab koostöövalmidust, meeskonnas töötamise oskust, keskendumisvõimet, hoolikust ja füüsilist vastupidavust. Vahel kutsutakse lukkseppa ka külameheks, torulukksepaks, isoleerijaks. Nimi ei tee meest, mees teeb nime. Haridusega tulevad kaasa oskused: hoonesiseste kütte- ja jahutussüsteemide paigaldamine, remont ja hooldus, välistrasside ja rajatiste ehitamine, alternatiivenergeetika tundmine.

Loe edasi https://www.ehituskool.ee/esileht/sisseastujale/erialad/kutte-ja-jahutussusteemide-lukksepp.

Pildid: 1. - freepik by tascha1, 2. - freepik by user11849519, 3. - pexels by ELEVATE, 4. - pexels by energy1987, 5. - pexels by Magda Ehlers, 6. - pexels by SpaceX

pic kytte-jahut-syst-lukksepp.jpg

 

MAASTIKUEHITAJA

Maastikuehitaja amet on välja kujunenud maastikuarhitektuurist ning nende põhitöö on aia või haljasala rajamine, mullatööd, teede, müüride ja puidust väikerajatiste ehitamine, istutusalade ettevalmistamine, istutamine, muru rajamine jms. Nad osalevad ka aiahooldustöödel: rohivad, niidavad muru, teevad puude hoolduslõikust ja taimekaitsetööd, väetavad taimi jms. Maastikuehitaja peaks tundma puid, oskama lugeda aedade/haljasalade tehnilisi projekte ning rajada ja hooldada aedu ning haljasalasid.

Maastikuehitaja külvab, kastab, väetab, korrastab ja koristab taimi, lõikab tagasi ja oskab paljundada taimi. Samas on maastikuehitaja pärismaaks ka müüride, lehtlate, pergolate, terrasside, võreseinte, lihtsamate katusealuste, treppide, tarade ja teiste puidust rajatiste ehitamine ja hooldamine, kiviaedade, sillutise rajamine (betoonkivi, looduskivi, puidu- ja sõelmekate), eri liiki muru hooldamine. Just seetõttu sarnaneb maastikuehitaja amet paljuski ka ehitaja omaga.

Loe edasi https://www.ehituskool.ee/esileht/sisseastujale/erialad/maastikuehitaja.

Pildid: 1. - freepik by onlyyouqj, 2. - freepik by welcomia, 3. - TEK, 4. - pixabay by lukasbieri, 5. - pixabay by JamesDeMers, 6. - TEK

2020.05.18 pic 0 97902482_2928034747251535_6870021329228136448_n.jpg

Avaldatud 27.04.2020 LT

Viimati muudetud 18.05.2020

,,

Suurt ehitist ei saa luua nõrgale vundamendile