Tallinna Ehituskooli digiõpe Meiler Tallinna Ehituskool ÕIS Tallinna Ehituskooli blogi Tallinna Ehituskool Instagrammis Tallinna Ehituskool Facebookis Tallinna Ehituskool Youtube's

Uued raamatud

EESTI VABADUSSÕJA AJALUGU I

Vabadussõja eellugu. Punaväe sissetung ja Eesti vabastamine

Autorid: Peeter Kaasik, Lauri Vahtre, Urmas Salo, Ago Pajur, Tõnu Tannberg, Helar Lill, Toomas Hiio, Toe Nõmm, Taavi Minnik

Varrak, 2020

Vabadussõda on eestlaste ajaloo seni kõige ülevam ning ühtlasi ka kõige maisem ja asjalikum lehekülg, sest Eesti riik rajati Vabadussõja käigus ja rahvagi liitis lõplikult just see sõda. Vabadussõjaga tekkinud ühtekuuluvus osutus nii tugevaks, et aitas eestlastel üle elada isegi poole sajandi pikkuse võõrvõimu ja andis jõudu taastada oma riik. Seetõttu on oluline, et Vabadussõja käiku, selle tõuse ja mõõnu ning sõjaga kaasnenud õppetunde jätkuvalt teataks ning tuntaks.

Nüüdseks, mil meid lahutab Vabadussõjast juba terve sajand, on meie teadmised oluliselt laienenud. Kõigepealt teame tänapäeval Vabadussõja järellugu. Teiseks on vahepealsete aastakümnete jooksul kirja pandud hulgaliselt mälestusi, avaldatud seni tundmata fakte, leitud uusi arhiivimaterjale või pääsetud ligi neile, mis varem olid kättesaamatud. Pärast Eesti Vabariigi taastamist on Vabadussõjast avaldatud hulk teaduslikke töid, milles sisalduvat infot kildhaaval kokku korjata on jõukohane vaid spetsialistile. Ning loomulikult on ajas muutunud ka lugeja. Nii tekkiski vajadus uue, ajakohastatud, laiale lugejaskonnale suunatud ülevaateteose järele.

„Eesti Vabadussõja ajalugu” on kaheköiteline. Esimeses köites antakse ülevaade Vabadussõja eelloost, olukorrast sõja eel, taganemisest ja vastupealetungist ning kevadistest lahingutest, mis olid eriti rasked Lõunarindel. Ajaliselt jõuab käsitlus esimese köite lõpuks 1919. aasta maikuu keskpaika. Seda osa Vabadussõjast võiks tinglikult nimetada sõjaks Eesti pärast. Teises köites kirjeldatakse Eesti vägede võitlusi väljaspool Eesti piire, mille käigus jõuti Petrogradi ja Riia alla ning Pihkva ja Jēkabpilsi taha. Omaette peatüki moodustab sõda Landeswehriga, samuti rahuläbirääkimised Tartus. Seda perioodi Vabadussõjast võib tinglikult nimetada sõjaks rahu nimel.

Teos on kirjutatud ajaloolist tõde silmas pidades ja selle poole püüeldes. Raamatu mõlemad köited on illustreeritud pea 800 foto ja ligi saja kaardiga.

 

EESTI VABADUSSÕJA AJALUGU II

KAITSESÕDA PIIRIDE TAGA JA LÕPUVÕITLUSED

AutorID: Peeter Kaasik, Lauri Vahtre, Urmas Salo, Ago Pajur, Tõnu Tannberg, Hellar Lill, Toomas Hiio, Toe Nõmm, Taavi Minnik

Varrak, 2020

Vabadussõjaga tekkinud ühtekuuluvus osutus nii tugevaks, et aitas eestlastel üle elada isegi poole sajandi pikkuse võõrvõimu ja andis jõudu taastada oma riik. Seetõttu on oluline, et Vabadussõja käiku, selle tõuse ja mõõnu ning sõjaga kaasnenud õppetunde jätkuvalt teataks ning tuntaks.

Nüüdseks, mil meid lahutab Vabadussõjast juba terve sajand, on meie teadmised oluliselt laienenud. Kõigepealt teame tänapäeval Vabadussõja järellugu. Teiseks on vahepealsete aastakümnete jooksul kirja pandud hulgaliselt mälestusi, avaldatud seni tundmata fakte, leitud uusi arhiivimaterjale või pääsetud ligi neile, mis varem olid kättesaamatud. Pärast Eesti Vabariigi taastamist on Vabadussõjast avaldatud hulk teaduslikke töid, milles sisalduvat infot kildhaaval kokku korjata on jõukohane vaid spetsialistile. Ning loomulikult on ajas muutunud ka lugeja. Nii tekkiski vajadus uue, ajakohastatud, laiale lugejaskonnale suunatud ülevaateteose järele.

„Eesti Vabadussõja ajalugu” on kaheköiteline. Esimeses köites antakse ülevaade Vabadussõja eelloost, olukorrast sõja eel, taganemisest ja vastupealetungist ning kevadistest lahingutest, mis olid eriti rasked Lõunarindel. Ajaliselt jõuab käsitlus esimese köite lõpuks 1919. aasta maikuu keskpaika. Seda osa Vabadussõjast võiks tinglikult nimetada sõjaks Eesti pärast. Teises köites kirjeldatakse Eesti vägede võitlusi väljaspool Eesti piire, mille käigus jõuti Petrogradi ja Riia alla ning Pihkva ja Jēkabpilsi taha. Omaette peatüki moodustab sõda Landeswehriga, samuti rahuläbirääkimised Tartus. Seda perioodi Vabadussõjast võib tinglikult nimetada sõjaks rahu nimel.

Teos on kirjutatud ajaloolist tõde silmas pidades ja selle poole püüeldes. Raamatu mõlemad köited on illustreeritud pea 800 foto ja ligi saja kaardiga.

 

ROOMLASTE TALTSUTAMINE

MARJU LEPAJÕE

Ilmamaa, 2020

 

Klassikalise filoloogi Marju Lepaljõe (1962–2019) raamatus leidub nii ilmunud kui ka ilmumata tekste, ettekandeid ja põhjalikke uurimusi, alates lühematest arvustustest ajalehtedele-ajakirjadele kuni magistritöö materjalideni. Autori stiil on vaimukas ja kergesti loetav. Marju Lepajõe lõpetas Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna eesti filoloogia erialal 1985. Aastail 1988–1991 oli ta statsionaarses aspirantuuris klassikalise filoloogia erialal Leningradi Riikliku Ülikooli klassikalise filoloogia õppetooli juures. 1996. aastal kaitses ta klassikalise filoloogia magistrikraadi Tartu Ülikoolis tööga “Fiktiivne element Dares Phrygiuse Trooja-kroonikas ja selle sidemed kaasaja historiograafiaga”. 1985–1988 töötas Lepajõe vanemraamatukoguhoidjana Tartu Ülikooli raamatukogu käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonnas. 1992–1993 oli ta assistent Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia õppetooli juures ning 1993–1998 ladina ja kreeka keele lektor Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Alates 1998 oli ta Tartu Ülikooli usuteaduskonna kirikuloo teadur. Marju Lepajõe oli külalisuurija ka Fribourgi, Göttingeni, Freiburgi, Oslo ja Londoni ülikooli juures.

Autori viimaste väikeste parandustega teist väljaannet on toetanud Eesti Mõtteloo Sihtkapital ja Postimees.

 

 

 

TED KÕNELEMISE KUNST

AVALIKU ESINEMISE PÕHITÕED

Autor: Chris Anderson

 

Helios, 2016

Alates 2001. aastast on Chris Anderson näidanud kogu maailmale, et hoolikalt koostatud kõne muugib lahti empaatiavõime ja tarkusejanu ning julgustab inimesi unistama. Õigesti edasi antud kõne võib lummata kogu auditooriumi, innustada viimset kui kuulajat – see võib osutuda võimsamaks kui mistahes kirjalik tekst.

“Kõnelemise kunst” annab lugejale kätte vahendid, millega saavutada avaliku esinemise imet. Selleks pole ainuõiget valemit, küll aga ohtralt nõuandeid, mis koos suurendavad iga kõneleja väge. See raamat on kohustuslik kõigile, kes on valmis oma ideedega mõjutama maailma.

 

HOMO DEUS

HOMSE LÜHIAJALUGU

Autor: Yuval Noah Harari

Postimees, 2019

Käesolevat sajandit kujundavad erakordsed väljakutsed, unistused ja painajad alates surma alistamisest kuni tehiselu tekkeni. Oma teises raamatus arutleb üks kaasaja säravamaid mõtlejaid Yuval Noah Harari selle üle, mis saab meist siis, kui need kõik teoks saavad. Kuidas kaitsta oma habrast maailma iseenda hävitava tungi eest?

Suurepärase jutuvestja vaimustav teos vaatleb tulevikku värske ja teistmoodi vaatenurga alt. See lahutab meelt, intrigeerib ja viib mõtted täiesti uutele radadele. Autor väidab, et sõjad jäävad minevikku ‒ surm enda käe läbi on tõenäolisem kui hukkumine relvakonfliktis. Maailma näljahädad kaovad ‒ ülesöömine kujuneb suuremaks ohuks kui nälgimine. Surmast saab kõigest tehniline tõrge ‒ aga surematuse saavutamise nimel hakkab kannatama inimestevaheline võrdsus. Mis meid tulevikus ees ootab?

Raamat „Sapiens. Inimkonna lühiajalugu“ näitas, kust me tulime; „Homo Deus. Homse lühiajalugu“ aga näitab, kuhu me teel oleme.

Dr Yuval Noah Harari on Oxfordi ülikooli doktorikraadiga ajaloolane, kelle erakordselt menukad raamatud on tõlgitud üle 40 keelde. Ta loob mängeldes seoseid elu eripalgeliste tahkude vahel, käsitledes muu hulgas võimu, religiooni, teadust, ökoloogiat, rahandust ja lihtsat inimlikku õnne.

 

LIHTSAD VASTUSED KEERULISTELE KÜSIMUSTELE

Autor: Kristjan Port

Rahva Raamat, 2020

 

Augusti viimasel nädalavahetusel Pärnust Tallinna poole sõites võis teel märgata salgakesi vihmast vettinud, särkidel kolme Balti riigi lippe arvestades ilmselt pikast teest väsinud olemisega, aga samal ajal autode suunas aeg-ajalt lahkelt lehvitavaid jooksjaid. Vaatepilt muutis teismelise kaasreisija mõtlikuks, millest sündis hetk hiljem küsimus – huvitav, mis tunne neil on?

Teadupärast on enamus keerulisi küsimusi lihtsad. Seegi polnud erand. Sest tõesti, mida peaks tundma jahedust, janu ja väsimust trotsiv jooksja, pühkides põselt kliimaseadme, raadio ja joogitopsi hoidjatega mööda vuhistavate sõidukite õhku paisatud poriudu? Üllatavalt on vastus ilmne, kuigi võib jääda autos istuja poolses kirjelduses märkamatuks. Tunne peab ju olema parem kui autos olijatel.

Kristjan Port on spordibioloog ja Tallinna Ülikooli õppejõud. Käesolevasse kogumikku on koondatud tema poolt kirjutatud artiklid, mis on ilmunud ajakirjas Edasi.org 2018–2020. Porti kolumnid on üldharivad ja kirjutatud ladusas keeles, mis teeb need tekstid põnevaks paljudele inimestele erinevatel elualadel.

 

  

 

 

EKRAANIAJU

KUIDAS DIGISÕLTUVUS MEIE TERVIST JA HEAOLU MÕJUTAB

Autor: Anders Hansen

Varrak, 2020

MEIE AJU EI OLE MEIE AJAGA KOOSKÕLAS! Kiire elutempo, pidev stress ja alalist internetiühendust eeldav digitaalne elustiil mõjutavad meie aju ja enesetunnet. Meil on üha raskem keskenduda, me magame halvasti, suhtleme üksteisega päris elus üha vähem, kadestame teiste inimeste sotsiaalmeedias esitatud elamusi – ja meie empaatiavõime väheneb pidevalt. Psüühilistest häiretest ja vaevustest ähvardab kujuneda suur oht meie tervisele.

Teoses räägib Rootsi psühhiaater Anders Hansen, populaarse raamatu „Tugev aju” autor, kuidas aju toimib ja mis juhtub, kui me vaatame igal võimalikul ja võimatul ajal oma arvutisse või nutitelefoni. Teemat lähemalt uurides saad peagi aru, et võib-olla peaksid oma aju eest rohkem hoolt kandma. Sest ükskõik, kui palju sulle ka meeldib vaadata ekraanilt Instagrami ja Facebooki uudisvoogu või pilte ja filme, on sinu aju kujunenud hoopis teisel ajal ega ole kohastunud tänapäeva digitaalse ühiskonnaga. Raamat aitab meil saavutada kontrolli oma nutiseadmete kasutamise harjumuste üle, andes uusi teadmisi ja täiesti uue arusaamise sellest, mis inimese peas toimub.

ANDERS HANSEN töötab Stockholmis Karolinska instituudi psühhiaatriaosakonna peaarstina. Peale mitme raamatu on tema sulest ilmunud üle kahe tuhande artikli meditsiinist ja ravimitest, ta on pidanud sadu loenguid, muu hulgas ka ühe TEDi ettekande, ning osalenud raadio- ja telesaadetes. Tema raamat „Tugev aju” (ek Varrak, 2018) leidis palju positiivset vastukaja, seda on saatnud rahvusvaheline müügiedu ja see on aidanud muuta nii poliitikute kui ka tavainimeste elu.

 

INIMKEHA

KASUTUSJUHEND ASUKELE

Bill Bryson

Eesti Raamat, 2029

 

„Meile on terveks eluks antud kasutada üksainus keha ja ometi pole suuremal osal meist sisuliselt aimugi, kuidas see toimib ja mis selles toimub. Selle raamatu eesmärk on saada sotti ühest erakordsest kaadervärgist – inimesest.“

Menuraamatuks osutunud ja auhindu võitnud „Kõiksuse lühiajalooga“ saavutas Bill Bryson midagi esmapilgul võimatut, muutes maailma toimemehhanismide taga peituva teaduse miljonite inimeste jaoks nii arusaadavaks kui ka meelelahutuslikuks.

Nüüd keskendab ta oma tähelepanu inimkeha, selle toimimise ja iseenese tervendamise tähelepanuväärse võime tutvustamisele. Erakordseid fakte ja hämmastavaid lugusid täis „Inimkeha. Kasutusjuhend asukale“ on geniaalne ja pööraselt vaimukas katse mõista meie füüsilise ja neuroloogilise toimimise imet.

„Kõiksuse lühiajaloo“ suurepärane jätkulugu paneb lugeja imetlema seda, kes me oleme, ning ikka ja jälle omaenda olemasolu imetabasuse üle hämmastust tundma.

„Ma sain teada, et me kujutame endast midagi oodatust oluliselt keerulisemat ja imelisemat, tihtipeale ka palju salapärasemat. Ausõna, tegelikult pole olemas imelisemat lugu kui lugu meist endist.“

 

BALTISAKSA AADEL EESTI- JA LIIVIMAAL

Autor: Alo Särg

Argo, 2020

 

See raamat toob meieni baltisaksa aadlike seitsme sajandi pikkuse loo: ülevaate Eesti- ja Liivimaa aadelkonna elukorraldusest, mõisaelust ja tavadest ning nende panusest kultuuri- ja teadusellu, aga ka jutustusi suurte suguvõsade – Pahlenite ja Fersenite, Bergide ja Uexküllide, Buxhoewedenite ja Grünewaldtide ning mitmete teiste kohta. Baltisaksa aadlike seas oli silmapaistvaid sõjaväelasi, kuulsaid maadeavastajaid, teadlasi, kunstnikke ja literaate, kelle saavutustest kõneldakse ka tänapäeval.

Neis lugudes astuvad üles Napoleoni vastu sõdides silma paistnud kindralfeldmarssal Barclay de Tolly, Hiiumaal võltstuletorniga laevu karile meelitanud Ungru krahv, võimsad Buxhoewedenid alates piiskop Albertist kuni Vabadussõjas Eesti Vabariigi eest sõdinud ja Vabadusristi pälvinud Arthur von Buxhoewedenini ning paljud teised. Ohtrate kirjelduste ja elulugude, dokumentide ja fotodega pakutakse lugejale erapooletut mõtteainest ning tutvustatakse mõjukate aadliperekondade käekäiku Eestimaa pinnal alates 13. sajandi alguses koos ristisõdijatega saabunutest kuni 1939. aastal Hitleri kutsel Saksamaale lahkunuteni.

 

 

KEYSERLINGI SALADUS

Autor: Klaus Modick

Eesti Raamat, 2020

 

1901. aastal teeb Max Halbe mõnele oma Schwabingi sõpradest ettepaneku veeta suvi koos ühes suvilas Starnbergi järve ääres. Keyserling, kes on oma loominguga avalikkusele silma jäänud ja kolleegide seas armastatud, poseerib seal kunstnik Lovis Corinthile. Legendaarne portree kujutab tollal juba süüfilisest märgistatud kirjanikku suisa võluvas inetuses. Poseerimise ajal küsitleb Corinth korduvalt Keyserlingi tema mineviku, nooruse ja ülikooliõpingute kohta, mille ümber levib seltskonnas mitmesuguseid kuuldusi, saab aga üksnes põiklevaid vastuseid.

Ühel kontserdikülastusel koos Frank Wedekindiga kohtab Keyserling lauljannat, kes näib talle tundmatust nimest hoolimata iseäralikult tuttav. Kas tegu on sama naisega, kelle ümber toona, enam kui kahekümne aasta eest, puhkes skandaal, mis sundis teda Viini põgenema ja tegi temast aadelkonna seas persona non grata?

„Keyserlingi saladus“ on unustamatu kunstnikuromaan. Irooniline, tõepärase õhustikuga, tark ja kaasahaarav. Romaani peategelane on Kuramaalt pärit tuntud baltisaksa kirjanikust Eduard von Keyserling (1855–1918), kes õppis aastatel 1875–1877 Tartu Ülikoolis kunstiajalugu ja juurat. Romaan toetub Keyserlingi eluloolistele faktidele, vaid Tartu-skandaali sisu on autori fiktsioon.

Klaus Modick (sünd 1951) õppis Hamburgis germanistikat, ajalugu ja pedagoogikat, promoveerus väitekirjaga Lion Feuchtwangerist ja töötas seejärel muu hulgas õppejõuna ja reklaamiloojana. Pärast mitmeid aastaid tegutsemist külalisdotsendina välismaal elab ta alates 1984. aastast jälle oma sünnilinnas Oldenburgis, olles vabakutseline kirjanik ja tõlkija. Oma rikkaliku loomingu eest on ta saanud arvukalt auhindu, muu hulgas Nicolas Borni preemia, Bettina von Arnimi preemia ja Rheingau kirjanduspreemia. Lisaks on ta olnud Villa Massimo ja Villa Aurora stipendiaat. Tema menukaimateks romaanideks on „Der kretische Gast“ (2003), „Sunset“ (2011), „Konzert ohne Dichter“ (2015) ja „Keyserlingi saladus“ (2018).

 

TALLINNA VANGLA 2025-2026

VASTASSEIS

Autorid: Aivar Kivisiv, Andrus Kõre

Kivisivicum, 2020 

 

Aivar Kivisiv on sündinud 1963. aastal Tallinnas. Ta lõpetas 1990. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi pedagoog-inseneri diplomiga. Kivisiv on olnud õpetaja, eraettevõtja ja projektijuht. Viimased peaaegu kümme aastat on ta töötanud Kaitseliidus. Tema esikromaan, poliitiline triller „Kolmas Vabadussõda“ ilmus 2012. aastal. Järgmisena ilmub 2017. aasta romaanivõistlusele kirjutatud triller „Eesti otsib superkangelast“.

Andrus Kõre on sündinud 1966. aastal Jõgeval. Ta lõpetas 1992. aastal Tartu Ülikooli majandusküberneetika erialal. Kõre on olnud erinevates era- ja riigiettevõtetes juhtivatel ametikohtadel. Andrus Kõre on tänapäevaste vanglate kontseptsiooni autor ja esimene Tartu Vangla direktor, lisaks Viru ja Tallinna Vangla ning Läti Vanglakompleksi üks projekteerijatest. Hetkel töötab Kõre Silikaat Kinnisvara tegevjuhina.

See raamat sündis tänu Andrus Kõrele, kes tegi mulle ettepaneku kirjutada avatavast Tallinna Vanglast, mis on täiuslikema lahendusega tänapäevastest Eesti vanglatest. Augustis 2018 nõustusin ma ettepanekuga, kui olin külastanud ehituse lõppjärgus olevat vanglat. Selle raamatu kirjutamiseks kulus pikki õhtuid ajurünnakuteks. Me ei piirdunud praeguse olukorra kirjeldusega, vaid arendasime visiooni edasi, milline võiks täiuslik vangla välja näha lähitulevikus nii tehnoloogiliselt ja kasvatuslikus mõttes kui ka maksumaksja rahakotti silmas pidades. Betoon on olemas ja uued nutikad lahendused teevad vangla ainult paremaks. Aivar Kivisiv

See raamat on nägemus lähituleviku vanglast, kus klaarivad arveid maffiagrupeeringu number üks ja kaks, kes on omavahel tülli läinud. Kõrgetasemelist vahenditeta vaidlust püüavad ohjata Tallinna Vangla töötajad, kellel esialgu pole üldse aimu, kelle vahel sõda käib. Nagu raamatutes ikka, on keeratud vint viimase peale. Kõike kirjeldatut, kaasa arvatud veel mitte rakendatud lahendusi vanglasüsteemis on teoreetiliselt võimalik paari aastaga praktikas ellu viia. Kinnipeetavate poolelt on selliste aktsioonide läbiviimine nii lühikeses ajaühikus sama tõenäoline, kui saada Viking Lotoga aastas kolm korda viis kuuest tabamust. Siiski, mõned ju võidavad jackpot`i…

 

EESTI VABARIIGI PRESIDENDI KONSTANTIN PÄTSI VANGLAPÄEVIK

AUTOR: UIDO TRUIJA

Kentaur, 2019

 

Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi vanglaperiood on hämar aeg, millele erinevad ajaloohuvilised on püüdnud valgust heita. KGB esindajad kinnitavad, et nende käes on Konstantin Pätsi vanglas peetud märkmed ja päevikud.Käesoleva teose autor kinnitab, et enam ei ole – vähemalt mitte pärast seda, kui tema need oma käega polkovniku seifist ära varastas.

„Varastasin Seltsimees Polkovniku töökabineti seifist segastel taasiseseisvumise päevadel, kui KGB jooksis ringi justkui peata kana. Kallis lugeja esitab kahtlustava küsimuse: "Kuidas sai üldse Päts vanglas kirjutada päevikut, teda ju tassiti ühest vanglast teise, ühest hullumajast teise, seejuures otsiti läbi taskud ja voodrivahed, kisti lahti saapatallad, vaadati suhu ja tagumikku?

"Kallis lugeja, kust mina tean! Küsige midagi lihtsamat, küsige kagebeelase Seltsimees Polkovniku käest. Aga ilmselt Seltsimees Polkovnik väidab, et Pätsi päevikute varastamine ei vasta tegelikkusele. Kuidas ei vasta? Nõukogude Liidu lagunemine, nii uskumatu kui see ka kagebeelastele ei tundunud veel aasta-paar enne suurt pauku, vastab ometi tegelikkusele. Kagebeelaste juttu pole mõtet uskuda; kes nende jutust poole usub, saab ikka poole petta, selline oli ju selle organi olemus,” kirjutab Uido Truija.

 

 

 

 

LEND MITTE ERITI KÕRGEL

NOPPEID (SPORDI)REPORTERI PÄEVIKUST

Autor: Tiit Karuks

Hea Lugu, 2020

 

Tiit Karuksi raamat „Lend mitte eriti kõrgel“ sisaldab valitud päevikumärkmeid aastaist 1970-2019.

Karuks töötas 42 aastat ajakirjaniku/reporterina Eesti Raadios, Kuku Raadios, Spordilehes ja lühikest aega Postimehes. Nauditava sõnaseadmisoskusega kirjutab ta spordireporteri tööst, jagades vahetuid muljeid olümpiamängudelt ja teistelt suurvõistlustelt, kus Eesti sportlased osalesid, ning avades spordi- ja ajakirjandusmaailma telgitaguseid. Juttu tuleb paljudest maailma ja Eesti spordikuulsustest, kellega Tiit Karuksil õnnestus kohtuda.

Autor ise ütleb oma teose kohta nii: "Need on märkmed muutuvast ajast, oludest, reporteritööst kodumaal ja kodunt kaugel. Märkmed heast ja halvast. Muutunud on aeg, muutunud kirjutaja. Olen näinud ja kogenud nii mõndagi, kohtunud spordi- ja kultuuriheerostega. Olen olnud sündmuste sees ja vaadanud toimuvat kõrvaltvaataja pilguga. Raamatusse valisin päevikunopped, mis võiksid pakkuda laiemat lugejahuvi."

 

 

LAEVAKOKK WEND

Autor: Priit Kuusk

Hea Lugu, 2020

 

Läksin merele plaaniga kirjutada üks lihtne kokaraamat. Aga sattusin hoogu ja kirjutasin kõigest, mis peas, südamel, keelel ja meelel. Munadest ja tillist. Surmast ja armastusest. Võileibadest ja Suurest Hallist!
Selline lugu ...

---

Kuidas minust suur õde sai

Kasvasin üles kahe suure imelise vennaga. Nad olid ja on oluline osa minu elust, aga päris lähedaseks saime alles siis, kui mina ka suureks sain. Ühel hetkel pole enam vahet, kes kui vana, kõik on üks äge kirev seltskond. Lapsepõlves igatsesin aga kangesti omaealist või nooremat mängukaaslast.
Soovidel on kalduvus täide minna ja nii andis suur meresõitja Fabian Gottlieb von Bellingshausen enese teadmata mulle võimaluse veel ühe venna kasvamise juures olla. Mähkmeid ta küll enam ei vajanud, paks kokaraamat oli laevale saabudes uhkelt kaenlas, aga hing nii pilbasteks kui olla sai.
Pärast Admiral Bellingshauseni reisi on mul veel üks „väike“ vigurivänt Wend, kelle ühest uhkest eluetapist osa sain. Ookean parandab kõik haavad, Wend sai üle merehaigusest, õppis suure halli kõrvalt nii kambüüsis kui ka oma sisemuses rassides selgeks, kuidas tuju suurel laevaperel hea ja paremaga üleval hoida ja ise sirgelt ja rõõmsalt edasi minna. Üks asi muidugi tegi mu hinge täis küll. Nimelt kaotasin talle pidevalt kaardimängus, mida ta vabadel pühapäevadel vahel harrastas. Väiksena kaotasin suurtele vendadele alatihti. Ega hästi mängima pole õppinudki, loodetavasti vähemalt väärikalt kaotama. Ja kaotajal veab ju teadagi milles. Usun, et tegelikult võitjal ka. Jään Su köögi truuks austajaks ja Sinu edasise kasvu tuliseks pöidlahoidjaks, kallis Wend!

Maris Pruuli
Admiral Bellingshauseni pootsman

 

MIKAEL KARVAJALG

Autor: Mika Waltari

Varrak, 2020

 

 

Mika Waltari ajaloolise romaaniga „Mikael Karvajalg” jätkab kirjastus Varrak Mika Waltari loomingu uustõlgete avaldamist eesti keeles. Romaan kujutab soome päritolu noormehe Mikael Karvajala elu ja seiklusi varauusaegses Euroopas. Peategelase pilgu läbi saab lugeja tuttavaks olulisemate poliitiliste, majanduslike ja religioossete sündmustega Euroopas 16. sajandil, ajal, mil sarnaselt tänasegi päevaga leidsid aset suured muutused.
Romaanile on kirjutanud saatesõna kirjanik ja ajaloolane Andrei Hvostov.

„Mis puutub romaani ajaloolisesse tausta, siis hoolimata Waltari kalduvusest panna sarkasmiga n-ö üle võlli, võib kõike mis kirjeldatud lugeda peaaegu nagu ajalooõpikut.”
Andrei Hvostov

 

  

 

 

LUGU UUEST PEREKONNANIMEST

NAPOLI-ROMAANIDE SARJA II OSA

Autor: Elena Ferrante

Varrak, 2019

„Lugu uuest perekonnanimest“ toob lugejateni Elena ja Lila loo järgmise vaatuse. Lila on hiljuti abiellunud ja asunud tegutsema perekonnaäris, Elena aga jätkab õpinguid ja maailma avastamist. Armastus, armukadedus, perekond, vabadus, pühendumine ja eelkõige sõprus – just need märksõnad on mõlema naise elus olulised. Abielu näib olevat Lila jaoks ahistav, vajadus end tõestada osutub Elena jaoks kohati liiga raskeks koormaks. Ometi seob kaht naist keerukas side, mis on mõlema elus määrava tähtsusega ja annab eluraskustega silmitsi seistes jõudu.

Elena Ferrante on Itaalia nüüdiskirjanduse üks tähelepanuväärsemaid autoreid. Oma rahvusvahelist tunnustust pälvinud Napoli-romaanidega toob ta lugejateni universaalse ja liigutava loo sõprusest ja kuuluvustundest. „Lugu uuest perekonnanimest“ on tema Napoli tetraloogia teine raamat. Sarja esimene romaan „Minu geniaalne sõbranna“ ilmus kirjastuses Varrak 2016. aastal.

Rahva Raamatu kirjastaja René Tendermann soovitab: "Ferrante “Minu geniaalne sõbranna” jahmatas (heas mõttes) ka eesti lugejaid ja ma olen üsna kindel, et teist raamatut on oodatud kaua ja kannatamatult ning see haaratakse lettidelt pikemagi tutvustamiseta.
Ferrante tõmbab lugeja nii sügavale loosse sisse, et esimese raamatu lõpp saabub liiga vara, liiga ootamatult. Teises raamatus lugu jätkub, Lila on abiellunud ja tegutseb pereäris, Elena jätkab õpinguid. Kuna paljud on hoiatanud, et enne raamatu lugemist ei tohi arvustusi lugeda, panen siin punkti."

 

 

EMAPIIM

Autor: Nora Ikstena

Hunt Kirjastus, 2018

 

Nora Ikstena romaan „Emapiim” on viimaste aegade üks enim kõneainet pakkunud läti romaan, mida kodumaal on müüdud 25 000 eksemplari ja mis suures osas põhineb autori enda elulool. Romaan areneb kahe paralleelse jutustusena, üks neist 1969. aastal sündinud ja emaarmastuse puuduses üles kasvanud tütre lugu, teine 1944. aastal sündinud ema lugu, kes andeka günekoloogina ennast töö abil kõigest ümbritsevast ära lõikab. Kolmanda osapoolena tõuseb esile vanaema, kes püüab anda lapselapsele seda, mida ema lapsele anda ei suuda.

„Emapiim” kannab lugeja läbi enam kui nelja aastakümne, keskendudes aastatele 1970.-1980. Lootusetu vastuhakk nõukogude süsteemile on tuntav igal romaani leheküljel. Petlikult lihtsas keeles kirja pandnud jutustus tegeleb küsimustega vabadusest ja võimust, emadusest ja usust.

Läti lugejad on öelnud, et „Emapiim” on tervendava mõjuga ja paneb oma eluraskustele vaatama uue pilguga. Romaan on ilmunud 10 keeles, tõlkeõigused on müüdud 20 riiki. Nora Ikstena loomingust on seni eesti keeles ilmunud kaks romaani: „Elu pühitsus” Ita Saksa ja „Neitsi õpetus” Kalev Kalkuni tõlkes.

„Üks avameelsemaid, intiimsemaid ja karmimaid kirjatöid viimaste aastate läti kirjanduses.”

- Arvis Kolmanis, läti kirjanik

„Seni, kui on selliseid kirjanikke, kes oma lugusid jagavad, andes meile tasuta esmaabi, mille abil mõista oma ängide ajalugu ja iseennast, seni on lootust. Kirjanik Nora Ikstena astub oma romaaniga meie pimedatesse sisemistesse tubadesse ja toob neisse valgust.”

- Imbi Paju, kultuur.err.ee

 

KUS LAULAVAD LANGUSTID

Autor: DELIA OWENS

Rahva Raamat 2019

 

Ma ei suuda sõnadega väljendada, kui väga mulle see raamat meeldis. Ma oleksin tahtnud, et see kestaks igavesti! – Reese Witherspoon

Aastaid on jutud Paduratüdrukust kummitanud Barkley Cove’i, vaikse Põhja-Carolina rannikulinnakese elanikke. Kui 1969. aastal leitakse paduralt nägusa Chase Andrewsi surnukeha, kahtlustavad kohalikud kohe Kya Clarki – Paduratüdrukut.
Aga Kyat tunnevad vähesed. Tundlik ja intelligentne tüdruk on elanud aastaid üksinda padural, mida ta oma koduks nimetab, leidnud sõpru kajakate hulgast ja õppetunde liivateradest. Elus vaid ühe päeva kooliharidust saanud tüdruk on sündinud loodusteadlane, kes õpib maailma tegelikke reegleid maalt endalt. Kuni jõuab kätte aeg, mil Kya hakkab tundma igatsust puudutuste ja armastuse järele, ning kui tema metsik ilu võlub ära kaks linnakese noormeest, avab Kya end uuele elule – kuni sünnib mõeldamatu.
Romaan “Kus laulavad langustid” on erakordselt peen ood loodusele, habras täiskasvanuks saamise lugu ja painav mõrvamüsteerium. Delia Owensi mõtlemapanev, elutark ja sügavalt liigutav romaan tuletab meile meelde, et meid jääb alatiseks saatma see laps, kes me kord olime. “Kus laulavad langustid” on ilmumisest alates olnud New York Timesi raamatumüügi edetabeli tipus.

Owensi valulikult kaunis debüütromaan on ülistuslaul loodusele. – The New York Times Book Review

Selles vaimustavas romaanis on kõike – salapära, romantika ning paeluvad tegelased. – Nicholas Sparks

Põhja-Carolina ranniku padura rütmidest ja varjudest läbi imbunud erakordselt kaunis romaan. – People

Kütkestav ja originaalne. Mõrvamüsteerium, kohtudraama, armastuslugu ja täiskasvanuks saamise teekond, mille peategelane jääb lugejatele veel kauaks meelde. – ShelfAwareness

Kristi Pärn-Valdoja, Säde peatoimetaja soovitab: "Suurepärane raamat! Pisarateni liigutav."

Mariann Vendelin, Hyperebaaktiivne blogi autor soovitab: "Ma ei nuta lugedes sageli, aga „Kus laulavad langustid” tõi pisarad silma. Seal on kõike alates esimesest armastusest kuni kohtudraamani."

Liisabet Valdoja, Instagrami blogi @incorrigiblereader autor soovitab: "Emotsionaalne ülistuslaul loodusele ja ellujäämisele. Ja väga hästi tõlgitud!"

 

MINU VIIMANE VALE

Autor: Riley Sager

Rahva Raamat, 2020

 

Kas oled kunagi mänginud mängu „Kaks tõde ja üks vale”?

Vivian, Natalie, Allison ja laagris esimest suve veetev Emma Davis mängisid seda oma majakeses Ööbikulaagris ühtelugu. Aga mäng sai läbi sel ööl, kui Emma unesegasena nägi, kuidas tüdrukud majakesest välja pimedusse hiilisid. Viimane oli Vivian, kes enda järel majakese ust kinni tõmmates sõrme huultele surus, et Emmat vaikima manitseda. Neid ei nähtud enam kunagi.

Nüüd, aastaid hiljem, on Emma tõusev täht New Yorgi kunstitaevas, ta maalib oma minevikust tohutuid lõuendeid, varjab tumedate lehtede ja pahklike okste alla valgetes kleitides kogusid. Kui tema maalid äratavad Ööbikulaagri miljardärist omaniku Francesca Harris-White’i tähelepanu, kutsub too Emmat taasavatavasse laagrisse maaliõpetajaks. Emma näeb selles võimalust teada saada, mis tema sõpradega aastaid tagasi juhtus, ja nõustub.

Ööbikulaagris kummitavad tuttavad näod, muutumatud majakesed ja endiselt sünge järv. Emma otsustab oma elupaigaks valida sellesama maja, kus veetis suve aastaid tagasi. Kuni ta avastab, et tema majakesele on suunatud kogu laagri ainus turvakaamera. Siis hakkavad pinnale ujuma Viviani jäetud salapärased vihjed laagri isevärki ajaloo kohta. Hoolimata salapärastest ähvardustest asub Emma asja uurima, leides end tuhnimas mineviku valedes. Mida lähemale jõuab ta tõele Ööbikulaagri ja tüdrukutega juhtunu kohta, seda enam mõistab ta, et tõe teadasaamine võib maksma minna tema elu hinna.

Autor annab säärase ootamatu lõpplahenduse, mida igatsevad kõik põnevikulugejad – täiesti vapustava ja samas salakavalalt ette vihjatud. – New York Times Book Review

Võtab hinge kinni – säravalt kirjutatud, terav kui skalpell. See kiire elujõuline põnevik lõi mul pulsi lakke. – A. J. Finn, menuki „Naine aknal” autor

Peensusteni lihvitud ülimalt haarav romaan… Lõpp üllatab meid õudusfilmilikult ootamatu pöördega. – Wall Street Journal

Paeluv põnevik, mis põimib peenelt minevikku ja olevikku. Sager on autor, kellel tasub silma peal hoida. – Publishers Weekly.

Õudse minevikuga suvelaager. Järv, mis on süngem kui kesköö. See verdtarretav lugu hoiab sind ärkvel veel hulk aega pärast seda, kui oled viimase lehekülje sulgenud. – Liv Constantine, menuki „Viimane proua Parrish” autor

Riley Sageri järjekordne meistriteos! „Minu viimane vale” haarab su juba esimeste sõnadega konksu otsa ega lase lahti enne, kui jahmatav lõpplahendus kätte jõuab. See on ideaalne suvelugemine, mis tõmbab su sündmuste keerisesse ja laseb sul endal arvata, mis on tõde ja mis vale, viimase aja kõige nutikama ja etteaimamatuma jutustaja kiuste. – Bookreporter.com

 

SELFID

Autor: Jussi Adler-Olsen

Pegasus, 2020

  

Politseimaja juhtkond ei ole rahul: kuritegude lahendamise protsent Q-osakonnas on oodatust madalam. Rose võiks tõendada vastupidist, aga teda vaevavad omad probleemid, mis ta psühhoosiga haiglasse viivad ja kergitavad pinnale tumeda mineviku - mineviku, kus on võib-olla sündinud julm kuritegu…
Samal ajal leitakse Kuninga aiast mõrvatuna vanem naine. Juhtumis on hämmastavalt sarnaseid jooni aastaid tagasi toimunud noore naise mõrvaga. Keegi hull autojuht peab tapvat jahti noortele naistele. Kas need sündmused on juhuslikud või on kusagil peidus sügavam seos?

Carl, Assad ja Gordon peavad lahendama erakordselt keeruka mõistatuse ja ühtlasi püüdma aidata Roset tema suures hädas. Kas see läheb neil korda või saab kolleegi haigus saatuslikuks? Kas Q-osakond pääseb sulgemisest ja kas mõrvad Kopenhaagenis lakkavad?

 

  

 

 

VERIHURMADE AED

Autor: Piret Raud

Tänapäev, 2019

 

Ella Valter on veidrikust vanaproua, kes kogub äravisatud toataimi.
Renate Grünberg on pereajakirja peatoimetaja, kes otsib argistest seikadest väikseid imesid.
Joonatan Klaassen on noor fotograaf, kes üritab saada üle õnnetust armastusest.
Juhus viib nad kokku.

“Verihurmade aed” on raamat lähedusest, läheduse haprusest ja lõputust lootmisest, mis kujundab elusaatusi. Kolme värvika tegelase lugu otsib puutepunkte inimeste vahel, kelle maailmanägemine ja arusaamad tugevasti erinevad. Raua irooniline pilk seguneb omapäraselt poeetilise helgusega, mis saadab tema tegelaste õnnetumaidki hetki.

"Verihurmade aed" on Piret Raua teine romaan, 2018 sügisel ilmus "Initsiaal purjeka ja papagoiga".

 

 

  

 

 

VÄIKE NURGAPOOD

Autor: Nicola May

Pegasus, 2020

  

Rosa Larkini elu Londonis pole just kiita ja kui ta saab üllatuslikult pärandi – aastaid tühjana seisnud poekese mereäärses Devoni külas –, on tema esimene mõte pood maha müüa ja katsuda oma elu rööpasse saada. Aga selgub, et poe müümine pole sugugi lihtne. Rosa ei aimagi, kes see heategija on, ja pärandiga kaasneb klausel, et poodi ei saa müüa – selle saab anda edasi üksnes kellelegi, kes seda tõeliselt väärib.
Rosa otsustab katsetada ja teha kõik, mis tema võimuses, et väikeses Cockleberry Bay külas asuv poeke saaks uuesti elu sisse. Aga kas tal õnnestub see ihuüksinda? Ning kui mitte, siis kes teda selle juures aitab? Ja kes tegutseb selle nimel, et ettevõtmine luhtuks?
Nägus ragbimängija, seksikas torumees, petisest ajakirjanik ja terve rida kohalikke, kes topivad oma nina tema asjadesse … Sinna juurde veel salapärane avarii ja hinnalise, graveeringuga kaelakee kadumine – sellest saab Rosa enese avastamise teekond, mis toob kaasa terve hulga ettearvamatuid sündmuseid ning viib ta pärandi üllatava ja südantsoojendava saladuse jälile.

Briti autori Nicola May kirg on kirjutada armastusest, elust ja sõprusest talle omases helges ja humoorikas võtmes. Tema sulest on ilmunud kümmekond teost, ent „Väike nurgapood“ on raamat, mis tõi talle ülemaailmse läbimurde ja oli 2019. aastal Amazoni üks enim müüdud romaane.

 

  

 

 

PUUDEST JA PÕÕSASTEST PUUST JA PUNASEKS

Autor: Jüri Annist

Jüri Annist, 2016

 

Kirjutasin ja kirjastasin selle raamatu, et lähemalt tutvustada valikut heitlehistest puudest/põõsastest, kes olid Eestis istikuärides müügil 2014−2015. Lisandusid taimed, kes mulle väga meeldivad või keda taimekollektsionäärid soovitasid, aga neid ei pruugi Eesti puukoolide sortimendis olla. Aiapidamine taanduks igavalt lihtsaks, kui kõik taimed oleksid kodulähedases puukoolis saadaval. Minu arvates on tore teada, kus aiataimed looduses kasvavad, kuidas nad omale nime said, millist kasvukohta nad vajavad, mis on nende esinduslikud küljed, milline on nende varjupool, millised kahjurid ja tõved võivad neid kimbutada ja kuidas nende eest hoolitseda suvel ning mida ette võtta, et nad talve kenasti üle elaksid. Vältimaks teksti monotoonsust, pikkisin peatükkide algusse lugusid elust enesest. Ma ei osutanud vähimatki tähelepanu taimesüstemaatikale. Taimenimede osas tuginesin tuimalt European Nurserystock Association'i väljaandele “List of names of woody plants” International standard ENA 2010-2015, 8th revised edition. The Netherlands, 2010. Kuulsate aiandustegelaste eluloolised andmed on pärit Vikipeediast.
Raamatus järjestasin taimed tähestikulises järjekorras taimeperekondade eestikeelsete, mõnikord pisut suupärastatud nimede alusel. Liigid on valdavalt reastatud nende ladinakeelsete liigiepiteetide järgi, sordinimed järgnevad tähestikjärjekorras. Mõnes peatükis ei ole sellisest jaotusest kinni peetud. Ettepoole tõstsin need taimed, kes on antud perekonnas või liigis tunduvalt olulisemad.
Taimekaitsevahenditest soovitasin enamasti vaid neid, mis on Eestis registreeritud ja mida on lubatud kasutada kõigil isikutel. Selliste preparaatide sortiment muutub. Adekvaatset teavet saad Põllumajandusameti kodulehelt www.pma.argi.ee
Taimede suurusmõõte (kõrgus, laius) ära võta dogmana. Need sõltuvad oluliselt kasvukohast, mullast, hooldusest (väetamine, kastmine), ilmastikust, paljundusviisist (seemikud, vegetatiivselt ehk pistikute juurutamisest saadud, poogitud); sama kehtib sügisvärvuse kohta. Iga taim igal sügisel ei värvu nii, nagu ta peaks. Lepi sellega!
Selles raamatus ei ole kasutatud tingmärke, millest mõned aiandusraamatud vaid koosnevadki. Pean märke liiga tuimadeks ja igavateks – eelistan mõtet edastada sõnade abil. Nende valik on võrreldamatult suurem märkide omast. Mõnede teemade lühikokkuvõtteks on tabelid raamatu lõpus. Kõiki aastatega talletunud kogemusi ei õnnestunud peatükkide tekstidesse põimida. Valiku nendest esitasin eraldi peatükis raamatu lõpus. Kirjutasin seda raamatut lustides ja loodan, et lugedes Sinugi suunurgad mõnikord ülespoole kerkivad.

Jüri Annist

 

KODUAIA KÕIGE ERILISEMAD

KES NAD ON JA KUIDAS NEID KASVATADA

Autor: Jüri Annist

Ühinenud Ajakirjad, 2018 

OKASPUUD
Saaremaal Rannametsa arboreetumit külastades üllatusin sealset harilikku kuuske ’Inversat’ nähes. Pika tugiteiba najal oli puu sirgunud umbes viie meetri kõrguseks ja tema juhtoks keeras või kaela kahekorra, et aga uut „selgroogu” leida. Matsakast ’Inversast’ oli saanud sihvakas kuuseleedi. Nutka küpressi mitme rippoksalise sordi kõrval tundub ’Inversa’ aga ikkagi selgelt ülekaalulisena.

LEHTPUUD JA –PÕÕSAD
Mida positiivset peaks olema selles, et taim otsustab lehtedest loobuda juba enne suve lõppu, sügisest rääkimata? Ega olegi! Põõsa raagus võra oleks ju talvel piisavalt aega silmitseda. Aga iludustele antakse nii mõndagi andeks. „Te olete mind juba küllalt saanud imetleda! Aitab küll! Ma olen väsinud ja lähen puhkama.” Ning Paawi hobukastan lasebki lehed maha, et uuel kevadel fööniksina tuhast tõusta.

PÜSIKUD
Viigikaktuste kasvatamine on hasartseks väljakutseks igale rohenäpule. Kui saad hakkama, on preemiaks kenasti õitsevad kaktused. Läheb untsu, siis on alati võimalik proovida uuesti mõne teise liigi või sordiga. Ja igal sügisel saad aias etendada Hamletit: „Katta või mitte katta – see on küsimus!”

„Ei maksa arvata, et kogumik pakub vaid kireva kimbu eripäraseid fakte aiataimede kohta. Siit leiad tarvilikku teavet, kui otsid aeda pilkuköitvat solisti, kes oma eripärase olekuga silma torkaks. Tuttavamaks saavad mitmed uued sordid ja põhjendamatult varju jäänud vanad kultivarid. Oleks ju väga häiriv, kui vasakpoolse naabri aiast paistaks kätte sama taim, kes sinu aias esiplaanile sai sätitud, ja parempoolse üleaedse juures kullendaks taimesammas, nagu endalegi soetasid.

Troopilist lopsakust saad aeda lisada, kui oskad üles leida võimalikult suurte lehtedega taimed. Hooldusvaeva vähendavad aia asukad, kes omatahtsi kenasti hakkama saavad.

Iga tutvustav lugu lõpeb praktilise nõuandega: kuhu istutada, kuidas hooldada, millele tähelepanu pöörata. Lisaks leiad täpsed juhtnöörid, kuidas koduste vahenditega hinnata aiamulla happesust ning panna paika tõhusat toestust vibalikele puudele. ”

– Jüri Annist

 

ROOSID

NÕUANDEID JA SOOVITUSI AEDNIKULE

Autor: Else Liventaal

Varrak, 2016 

 

Hinnatud roosispetsialist Else Liventaal on Tallinna Botaanikaaia rosaariumi tööd juhtinud 1991. aastast alates, enne seda oli roosidega tegelemine tema pikaajaline hobi.
Ligi veerandsajandi jooksul on ta botaanikaaias jälginud sadu roose ja teinud märkmeid taimede kasvu, arengu ning neid kimbutavate haiguste kohta. Samuti on ta uurinud seoseid meie ilmaolude ja rooside talvitumise vahel. Kogu selle töö tulemuseks on põhjalik ülevaade roosisortidest, kes Eesti tingimustes kõige paremini vastu peavad.
Selles raamatus iseloomustabki autor just neid sadu roosisorte, kes võiksid kasvada ja rahuldavalt talvituda ka meie roosisõprade koduaedades. Iga sordi juurde on lisatud kaunis foto.
Lisaks isikupärastele sordikirjeldustele on raamatus käsitletud roosiaia kavandamist, rooside istutamist, väetamist, kastmist, lõikamist, paljundamist ning haiguste ja kahjurite tõrjet.
Algaja aednik leiab kindlasti väärt nõu peatükist, milles vaadeldakse roosikasvataja aastaringi kuude kaupa.

 

ILUS AED LIHTSA VAEVAGA

Autorid: KATRIN UURMAN, KRISTIINA VIIRON

Pegasus, 2018

 

Eestlane on looduslembene rahvas, kes armastab oma aeda, olgu see suur maa-aed või väike linnaaed. Seal peab olema kindlasti lillepeenar ja õunapuu, samuti koht köögiviljade kasvatamiseks ning ilus roheline muru.

Aia puudumisel püüab eestlane kaunistada rõdu või terrassi, kasutades selleks kõikvõimalikke ampleid, rõdukaste ja potte.

Tegu on raamatuga, mis on abiks ja toeks koduaias toimetamisel. Siit leiad palju praktilisi tarkusi ilusa aia planeerimiseks, teostamiseks ja hooldamiseks. See annab nõu, millest alustada ning kuidas soove ellu viia. Lisaks pakub raamat hulgaliselt juhatust ja näpunäiteid, mismoodi koduaia taimedega vähese vaevaga toime tulla.

Olgu see raamat Sulle igapäevaseks sõbraks ja abimeheks!

 

 

METSAAED

Autorid: Ella Räty, Hanna Marttinen

Varrak, 2016

 

Selles raamatus leidub rohkelt ideid ja nõuandeid, kuidas kujundada risusest rägastikust loodusega kooskõlas olevat põhjamaist metsaaeda.
Kui uue aia rajamisel lähtuda koha looduslikust taimestikust, püsivad aia rajamise kulud mõistlikkuse piirides ja see töö ei murra ka konti. Puhmaid või samblavaipa ei pea muru pärast üles rebima. Puude alla võib istutada põõsaid ja püsikuid, mis tulevad seal hästi toime ka ilma pideva kastmise, väetamise ja lupjamiseta. Kui aga kasvupaiga tingimusi parandada, saavad metsaaias kenasti hakkama isegi nõudlikud rododendronid, magnooliad ja tulbid. Metsaaed võib olla mõne ruutmeetri või mitme hektari suurune – ja see sobib peaaegu igale poole. Selle võib rajada linnaõuele, suvilat ümbritsevasse metsa, põllule või kas või tühjale krundile, kus pole veel ühtki puud.
Lisaks taimevaliku ja hooldamissoovitustele annavad Soome tunnustatud aianduseksperdid nõu, kuidas teha teeradasid, müüre, tarasid, aiaveekogusid ja hubaseid isteplatse. Raamatusse valitud rajatised on väga lihtsad ja neid on kerge ehitada ka ilma eelneva kogemuseta.

 

 

 

 

VÄIKE TARBEAED RÕDUL JA TERRASSIL

56 KÖÖGIVILJA JA MAITSETAIME

Autor: Tiina Paasik

Rahva Raamat, 2019

Tarbetaimede kasvatamine rõdul on viimasel ajal üsna levinud. Kuigi köögivilju ja maitsetaimi saab kasvatada vaid väikestes kogustes, on värske saak kohe käepärast. Pealegi muudavad taimed rõdu huvitavalt värviliseks ja ka lõhnavaks. Rõduaia kujundamisel tasub silmas pidada, et taimede kasvatamine oleks lihtne. Järele proovimist tahab palju uusi liike ja sorte. Raamatust leiab asjakohaseid soovitusi ja näpunäiteid, kuidas seda kõike edukalt ning lihtsalt teha.

Raamatus võid leida ka selliste tuntud köögiviljade ja maitsetaimende kasvatusnippe:

    Aedsalat, porgand, söögi- ehk punapeet, redis, tomat, harilik paprika, baklažaan, aeduba ehk türgi uba, hernes, sibul, küüslauk, kurk, rullkõrvits ehk kabatšokk, rabarber, kartu
    Aed-liivatee ehk tüümian, aedmeliss ehk sidrunmeliss, harilik rosmariin, murulauk, seller, petersell, koriander, vürtsbasiilik

 

 

VERTIKAALAIAD

ROHELISED IDEED VÄIKESTE AEDADE, RÕDUDE JA TERRASSIDE JAOKS

Autor: Martin Staffler

Hea Lugu, 2019

 

Kuidas pidada aeda, kui aeda ei ole? Või kuidas rõdutaimedest rõõmu tunda, kui rõdu on vaevu suurem kui käterätik? Ruumipuudus on väga hea põhjus, miks taimi kasvatades kõrgustesse püüda või mööda seina üles minna.

Saksa maastikuarhitekt Martin Staffler õpetab oma raamatus, kuidas seda lihtsate ja käepäraste vahenditega teha. Põnevaid lahendusi on üle 20: euroalustest ja plastpudelitest saavad rippuvad aiad, tomatid kasvavad pead alaspidi, kiviktaimlaasukatest võib kokku istutada taimepildi, maasikatele meeldib kasvada augulises tornis ning isegi tavalise redeli saab muuta miniaiaks. Raamatust leiate aiaprojektide üksikasjaliku tutvustuse, nippe vertikaalaia hoolduseks ja valiku taimi, kes lepivad kitsaste kasvamisoludega. Üllatage ennast ja looge oma vertikaalaed!

 

PUUDE JA PÕÕSASTE LÕIKAMINE

Autorid: Sulev Järve, Väino Eskla

Varrak, 2019

 

Puude ja põõsaste üheks oluliseks hooldustööks on nende okste lõikamine ja võra kujundamine. Sellega saab reguleerida taimede kasvu ja kuju, õitsemist ja viljakandvust, tervist ja vastupidavust. Kuna lõikamine on tõsine sekkumine taimede arengusse, tuleks seda teha nii, et kasu saaksid nii nemad kui ka meie.
Käesolev raamat on täiendatud kordustrükk, kus praktikutest autorid püüavad anda edasi olulisema tänapäevastest tarkustest puude ja põõsaste lõikamise kohta, tuginedes asjatundjate kogemustele ja teadlaste uurimustele.

 

90 RODODENDRONIT

Autor: Urmas Roht

Tänapäev, 2016

 

Need, kes on valinud oma lemmikuteks rododendronid, on kahtlemata õnnelikud inimesed. Raske on rododendronite kõrvale leida teist sama suurte kasvatamisvõimalustega taimerühma, mis oleks sedavõrd dekoratiivne ja õitsedes niivõrd võimsaid emotsioone pakkuv. Maailmas on vähe taimeperekondi, millest võib samal määral vaimustuda. Suur liigi ja veelgi suurem sordivalik võimaldavad kõigil rododendronisõpradel leida oma lemmikud, et neid kasvatada ning nende ilu imetleda. 

Rohkete fotodega illustreeritud raamat käsitleb olulisemaid meie kliimat taluvaid liike ja sorte. Teksti lõpuossa on koondatud nimekiri sortidest, mis taluvad vähemalt 24 C, õigetes kasvutingimustes isegi 5–6 kraadi rohkem. Lühike ülevaade on antud viimase paarikümne aasta jooksul tehtud aretustööst lupjataluva rododendronialuse saamisel ja tutvustatud võimalusi, mida sellised sordid meile pakuvad. Loodetavasti on asjakohased ja kasulikud väikesed näpunäited rodode kasvunõudluse ning nende istutamise ja hooldamise kohta. 

Kasu on ehk ka märkustest taimerühma haiguste ja kahjurite kohta.
Mahukamalt on käsitletud rododendronite perekonna süstemaatikat ja toodud ära tänapäevane taimeperekonna süstemaatiline ülevaade.

  

 

 

PINNAKATTEROOSID. VÄIKESED PÕÕSASROOSID

KODU & AIA PRAKTILINE AIAVIHIK

Autor: Katrin Ruitlane-Rütli

A-Meediagrupp, 2014

 

Roosikasvatuse üks valdkond on koduaedadesse ning linnahaljastusse sobivate madalate põõsasrooside aretamine. Vihikus kirjeldatakse selle roosirühma eripära ning tutvustatakse parimaid meie kliimasse sobivaid sorte. Kasvatamisel on abiks pinnakatterooside hooldamise näpunäited.

   

KUIDAS PELETADA MUTTE

Autor: Säde Lepik

Hea Lugu, 2014

 

Aiapidaja maajagamine muti ja mügriga on paraku lõputu töö: kui üks loom saab kinni püütud, siis tuleb varsti asemele uus põlvkond. Muti ja mügri peale ei tasu vihastada, sest viha kärbib pigem teie enda elupäevi. Muti- ja mügritõrjel on palju rohkem kasu kannatlikust meelest ja mitme vahendi kooskasutusest. Kui muttide ja mügride peletamiseks oleks olemas üks imevahend, siis teaksid ja kasutaksid seda kõik. Sellist vahendit ei ole.

Sellest raamatust saate ülevaate nii ajast aega pruugitud rahvapärastest kahjuritõrjevõtetest kui ka kasutada lubatud peletusvahenditest ja lõksudest, mis on praegu poodides müügil. Tuletame meelde ka muttide ja mügride elukombed, sest muidu pole mingit lootust neid oma valdustest kaugemale tõrjuda.

 

  

 

 

KUIDAS TEHA PEENART

Autor: Eva Luigas

Hea Lugu, 2015

 

"Kuidas teha peenart" on kirjutatud algajale aiahuvilisele, kel on suur soov teha oma aeda ilus lillepeenar.

Aiakujundus ja lillepeenra tegemine on üsna keeruline teadus, millest arusaamine võib algajal hobiaednikul hakatuseks üle jõu käia. Mida ja kuidas teha? Kas on üldse võimalik lihtsalt võtta kätte ja teha endale üks ilus lillepeenar?

Peenar on osa kogu aiast. Selleks, et aed mõjuks ühtse tervikuna, peavad aia kõik üksikosad – maja ja abihooned, teed ja aiapiirded, terrassid, muru- ja istutusalad – harmooniliselt kokku kõlama. Ära ei tohiks unustada ka vaateid – nii väljast aeda sisse, vaateid erinevatesse aiaosadesse kui ka aiast väljapoole.

 

 

  

 

 

LILLEAED 1

ARMASTATUD PÜSIKUD JA SUVIKUD

Autorid: Tiina Tammet, Piret Veigel, Aarne Kähr, Mari Laane

 

Ühinenud Ajakirjad, 2019

Iga rohenäpp unistab kaunist ja meeleolukast aiast, kus varakevadest hilissügiseni saab nautida ka õieilu. Erilise taimekooslusega stiilsete istutusalade rajamine kestab aastaid, tähendades omajagu uurimist ja proovimist. Aga kes kord on (hobi-)aiandusele sõrme andnud, see pühendub jäägitult, rühkides valitud rajal katse-eksituse meetodil käies ikka edasi.

Raamatust „Lilleaed. Armastatud püsikud ja suvikud“ leiab huviline näpunäiteid, kuidas kujundada majatüübiga harmoneeruvat kaunist ja pilkupüüdvat koduaeda. Kuidas vormida erineva iseloomuga istutusalasid ning milliseid taimi neisse valida, milliseid „mustreid“ koostada. Teoses avaldatud lillenimistutest on kasu nii algajal kui ka kogenumal taimehuvilisel.

„Laskem oma aiandusmõtetel ja -fantaasiatel lennata! Nii võime lõpuks maanduda oma unistuste aias. See on kõige parem aed – just täpselt selline, nagu oleme ette kujutanud,“ kirjutab aednik Aarne Kähr.

 

  

 

 

LILLEAED 2

SILMAPAISTVAD ÕITSEJAD

Autorid: Ave Visnapuu, Mihkel Saar, Lembit Kaarna, Mari Laane

Ühinenud Ajakirjad, 2019 

Tegelikult algab uus kevad juba sügisel. Paljud taimed – sinililled, ülased, karukellad jt – on peitnud oma õienupud mullapinna lähedale, et kevadel päikese märguande peale õitsema hakata. Aiatööd lõppenud, algab mõtiskluste aeg. Laskem oma aiandusmõtetel ja –fantaasiatel lennata! Nii võime lõpuks maanduda oma unistuste aias. See on kõige parem aed – just täpselt selline, nagu oleme ette kujutanud. Unistuste aias ei pea rohima, muru pügama, tigusid luurama. Ja kui ühel päeval jälle maa peale tagasi jõuame, algab kõik uuesti...

„Raamatu avapeatükis anname näpunäiteid 19. sajandil laialdasemalt levima hakanud loodusliku aiastiili – alpiaia ehk kiviktaimla– rajamiseks ning soovitusi mägiaia, kahtlemata ühe põnevama ja keerukama aia taimestamiseks.

Järgmises peatükis on juttu sibullilledest. Selles mitmekesises ja värviderohkes taimerühmas jätkub õitsejaid varakevadest hilissügiseni, lumest lumeni. Kui botaanikud käsitlevad sibullilledena taimi, kelle säilituselund on sibul, siis iluaianduses nimetatakse nendeks mitmeaastasi taimi, kellel on mullas sibulad, mugulad, mugulsibulad või muguljad risoomid. Selget piiri sibullillede ja teiste püsikute vahele polegi alati nii lihtne tõmmata.

Seejärel tutvustame pojengide põnevat maailma: kuidas need pikaealised püsililled Hiinast Euroopasse jõudsid ning mil viisil neid kasvatada-hooldada. Lilleraamatus on toodud valik lihtõieliste, pooltäidis- ja täidisõieliste, Jaapani tüüpi pojengi ning põõsas- ja Itohi pojengi sortidest.

Kutsume lugejaid avastama ka päevaliiliate hullutavat paradiisi. Seekord on luubi alla võetud klassikalised sordid, mis on tõestanud vastupidavust meie oludes ning leidnud oma koha aedades.

Silmaringi avardavat lugemisrõõmu ja jätkuvat taimeõnne!“

Tiina Kolk, koostaja

 

SUUR TOALILLERAAMAT

TEEJUHT TAIMEDE VALIKUL JA KASVATAMISEL

Autor: Jaan Mettik

Varrak, 2015 

Toataimed pole meie kodudesse taevast kukkunud. Neil kõigil on kusagil kodumaa ja looduslikud kasvukohad, kust pärinevad ka nende kasvunõuded ja elukombed, millega tuleks kindlasti arvestada, et nad end meie kodudes hästi tunneks. Lisaks on olulised meie elementaarsed teadmised taimede kasvatamise kunstist.
Sellest raamatust peaks huviline lugeja leidma veidi kõike. Siin on peatükk toataimekasvatuse ajaloost, ülevaade potilillede pidamise põhitõdedest ning valik kodu või kontori aknalauale sobivaid taimi – loomulikult koos praktiliste näpunäidete ning fotodega. Mõnel juhul isegi sellistega, mis näitavad neid kasvamas oma kodumaal, näiteks Amazonase selvas, Lõuna-Aafrika kõrbes või Atlandi ookeani saarte kaljudel – kõik selleks, et toataimesõber oskaks kaugelt kodumaalt põhjamaa aknalaudu ehtima toodud lillede elu võimalikult mõnusaks teha.

Jaan Mettik on viimased 16 aastat töötanud Tallinna Botaanikaaia troopiliste ja subtroopiliste taimede osakonnas. Õppinud on ta Tallinna Sidekoolis haljastuse erialal, lõpetanud Räpina Kõrgema Aianduskooli hortonoomi diplomiga ning tudeerinud Eest Maaülikoolis aiandust. Kooliharidusest ja praktilisest töökogemusest on olnud kasu ka kirjatöödes. Juba 11 aastat on ta olnud Eesti vanima aia- ja koduajakirja Maakodu aiandustoimetaja.

 

RONITAIMED

KODU & AIA PRAKTILINE AIAVIHIK 43

Autor: Jüri Annist

Ühinenud Ajakirjad, 2017

 

Jüri Annist tutvustab ronitaimede mitmekesist maailma, nende kasvatamist ja kasutamist koduaias.

 

 

  

 

 

THE GARDEN SOURCE

Inspirational Design Ideas for Gardens and Landscapes

Autor: Andrea Jones

Eight Books, 2018

 

This is a must-have for anyone looking for garden design ideas. Hundreds of full-color images are cleverly arranged to offer thousands of possible design solutions and inspirations for any type of garden. The book includes gardens from all over the world and features projects by the best contemporary designers at work today, including Topher Delaney, James van Sweden, Piet Oudolf, Rick Darke, Sean Hogan, and many others. Alongside never-before-seen private gardens, the book also includes celebrated public spaces such as Manhattan's High Line—a disused elevated freight track redesigned into innovative, naturalistic plantings—whose ideas can be adapted for the home garden.

The book is divided into four sections: “Connect” looks at design features that act either as connecting or dividing elements; “Divide” considers elements that can be used to create rooms within gardens; “Space” explores different spatial types; and “Styles” covers every type of garden style throughout history, from cottage gardens to today's minimalist designs. Rounded out with a series of useful directories on designers, sources, and public gardens, this is the book for garden design ideas.

  

 

Landscape and garden design

lessons from history

Autor: Gordon Haynes

Whittles, 2013

 

This book presents a chronological review of garden design which both simplifies the big picture and supplies a rationale, with examples, of the merits and demerits of each design period while reflecting on the social conditions which generated each one. It gathers together design ideas and their implementation over the last 500 years, presented in historical order and simplified to allow easy digestion by the reader, particularly if meeting the subject for the first time. As such the book demystifies history and identifies the relative importance of new approaches in design, particularly where they are seen to be progressive.Essential examples from each design period or style are included, based upon their contribution to the progress of design and relating to their value, particularly in the teaching of garden and landscape design principles. Thus the reader will be able to quickly grasp the essence of historical design styles, discover where they can go to see them for themselves and to appreciate how relevant they are to present day theories of design.By concentrating on Britain's own heritage the book offers a sound understanding of influences and thereby helps to inform design practice. Since the principles of design are universal, it will be of relevance in many countries throughout the world. The book is illustrated with photographs, diagrams and plans, creating a readily-accessible and informative volume.

  

 

Landscape and urban design for health and well-being

using healing, sensory and therapeutic gardens

Autor: Gayle Souter-Brown

Routledge, 2015 

In this book Gayle Souter-Brown explores the social, economic and environmental benefits of developing greenspace for health and well-being. She examines the evidence behind the positive effects of designed landscapes, and explains effective methods and approaches which can be put into practice by those seeking to reduce costs and add value through outdoor spaces. 

Using principles from sensory, therapeutic and healing gardens, Souter-Brown focuses on landscape’s ability to affect health, education and economic outcomes. Already valued within healthcare environments, these design guidelines for public and private spaces extend the benefits throughout our towns and cities.

Covering design for school grounds to public parks, public housing to gardens for stressed executives, this richly illustrated text builds the case to justify inclusion of a designed outdoor area in project budgets.  With case studies from the US, UK, Africa, Asia, Australasia and Europe, it is an international, inspirational and valuable tool for those interested in landscapes that provide real benefits to their users.

 

 

,,

Suurt ehitist ei saa luua nõrgale vundamendile