Tallinna Ehituskooli digiõpe Meiler Tunniplaan Tallinna Ehituskooli blogi Tallinna Ehituskool Instagrammis Tallinna Ehituskool Facebookis Tallinna Ehituskool Youtube's

Universum. Loodus. Inimene. - Loodusteemalisi ajakirju ja raamatuid

Raamatukogus välja pandud näitusel „Universum. Loodus. Inimene“ on valik raamatutest ja ajakirjadest, mis tutvustavad meie planeedi ajalugu, loodust, selle asukaid ning suuremaid teadussaavutusi loodusainete vallas.

 

LOODUSTEEMALISI AJAKIRJU MEIE RAAMATUKOGUS:

 

Eesti Loodus

 https://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/eesti-loodus/

 

Ajakiri süvenevale ja loodustundlikule inimesele. Asjatundlikud kirjutised kodumaa loodusest, uurimisest ja kaitsest, loodusretkedest ja huviväärsetest paikadest nii Eestis kui ka mujal maailmas. Esmakordselt ilmus aastal 1933. Ajakirja väljaandmist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

 

Horisont

https://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/horisont/

 

Eesti vanim järjepidevalt ilmuv üldpopulaarteaduslik ajakiri nii humanitaariast, loodus- kui ka reaalteadusest huvitunud lugejale. Uudised teadusmaailmast, põhjalikud artiklid ja ülevaated elu ning universumi saladustest eestimaises tõlgenduses. Esmakordselt ilmus aastal 1967. Horisondi väljaandmist toetab haridus- ja teadusministeerium.

Eesti Mets

https://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/eesti-mets/

 

Ajakiri lugejale, kes tunneb huvi kõige vastu, mis on seotud metsaga. Lugemist leiab nii metsandusspetsialist, metsaomanik, metsakaitsja, -majandaja ja -tööstur kui ka lihtsalt metsas puhkaja. Esmakordselt ilmus aastal 1921. Ajakirja väljaandmist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

National Geographic

Eesti

https://www.nationalgeographic.ee/

 

LOODUSTEEMALISI RAAMATUID MEIE RAAMATUKOGUS:

 

Tähistaevas

Entsüklopeedia

Koolibri, 2009

 

Aegade algusest peale on planeedid ja tähed lummanud inimesi. Sajandite jooksul on suur hulk vaatlejaid meile kättesaadavaks teinud järjest detailsemat infot maailmaruumi kohta ja see vajadus rohkem teada olevast Päikesesüsteemist ning teistest maailmadest kestab aina edasi. «Tähistaevas» ühendab astronoomiaekspertide teadmised ja väga värsked taevapildid, et esitada süvavaade maailmaruumile ja mitmesugustele kosmoseobjektidele, mis meid öötaevas peibutavad. 

Peakonsultant professor Fred Watson

Imeline maa

Entsüklopeedia

Koolibri, 2009

 

"Imeline Maa" annab põhjaliku ülevaate meie planeedist. Raamatus kirjeldatakse Maa põnevat geoloogilist ajalugu ning miljardite aastate jooksul toimunud olulisemaid muutusi. Räägitakse hiidmandrite teket ja lagunemist põhjustanud protsessidest, kliimast ning selle muutumisest Maa geoloogilise ajaloo jooksul. Tutvustatakse kõiki kontinente, räägitakse suurimatest jõgedest ja mäeahelikest, ainulaadsetest kuumaveeallikatest ja koobastest, võimsatest fjordidest ja liustikest ning teistest geoloogilistest struktuuridest, samuti nendega seotud elustikust.

 Soliidsele teatmeteosele kohaselt leiduvad raamatu lõpuosas mitmesugused tabelid, aineregistrid, kronoloogia, seletav sõnastik jms. Teatmeteos on kirjutatud nii, et selle lugemine ei vaja vastavaid eelteadmisi. Samas teevad käsitluse sügavus ja huvitavalt valitud faktid sellest nauditava lugemisvara ja infoallika ka eriala üliõpilastele ja isegi teadlastele ning loomulikult kõigile teistele huvilistele.

Evolutsioon linnulennult

Autor: David Burnie

Koolibri 2007

 

Darwini aegadest alates on inimese ja loomade põlvnemise lugu toitnud kuumi väitlusi ning sellega seotud kõikvõimalikud lennukad avaldused, kelmustükid ja tohuvabohu on hoidnud inimeste meeli elevil. Veel 18. sajandil teadis igaüks, kus ta seisab looduse suurel astmestikul, mille kõige madalam positsioon kuulub meduusile, tipus troonib inimene ja kusagil keskel on merisea koht. Mida põhjalikumalt elusolendeid ja fossiile tundma õpiti, seda segasemaks pilt suurest looduse ahelast muutus. Siis aga purjetas Darwin Galápagose saartele ning pööras kõik pea peale. „Evolutsioon linnulennult” vaatleb avastusi ja teooriaid, mis üritavad selgitada, kuidas said kaelkirjakud oma pika kaela, miks suured kõrvad on head, kui väljas kuumaks läheb ja kuidas keegi, keda kutsutakse Lucy’ks, pretendeerib meie kõigi vanaemade vanaema kohale.

David Burnie on lõpetanud Bristoli ülikooli Inglismaal zooloogi ja botaanikuna. Ta on suurte kogemustega teaduse populariseerija ja üle 50 raamatu kaasautor või autor.Teiste autorite hulgas sai ta raamatu „Kuidas loodus töötab” („How Nature Works”) kui Suurbritannia 1992. aasta parima teadusraamatu tiitli omanikuks. D. Burnie oli 1998. aastal ilmunud „Loodusteaduste entsüklopeedia” konsultant.

Universum

Koostanud-toimetanud Rein Veskimäe

Horisont, 1997

 

Rikkalikult illustreeritud teatmeteos Eesti juhtivatelt astronoomidelt. Maailma sünnist tänapäevani, tähed-nende sünd, elu ja surm, supernoovad, mustad augud, kuuretked ja planeetidevahelised lennud on teema, mis erutavad kujutlusvõimet.

Universumi suurejooneline ehitus

Uued vastused elu põhiküsimustele

Stephen hawking ja Leonard Mlodinow

TEA, 2013

Millal ja kuidas tekkis universum? Miks me oleme siin? Miks on loodusseadused nii hästi seatud, et lubavad meiesuguste olendite eksisteerimist? Kas meie universumi ilmselgelt „suurejooneline ehitus“ pole tõend heasoovlikust loojast, kes on kõik käima pannud? Või pakub teadus teistsuguse seletuse?

Kõige põhilisemad küsimused universumi ja elu tekkimise kohta, mis jäid kord filosoofia ääremaale, haaravad nüüd ala, kus kohtuvad teadlased, filosoofid ja teoloogid, olgu või selleks, et jääda erinevatele arvamustele. Raamatus „Universumi suurejooneline ehitus“ on kõige uuemad teaduslikud arutelud universumi müsteeriumitest esitatud ühtaegu täpses ja lihtsas keeles. 

„Universumi suurejooneline ehitus“ selgitab kaasaegseid arusaamu mudelist sõltuvast realismist (s.t reaalsusi on rohkem kui üks) ja multiversumi mõistest, mille kohaselt on olemas palju universumeid. Siin on uusi ideid kosmoloogia „ülalt alla“ teooriast (arusaam, et universumil pole ainult ühte kindlat ajalugu, vaid et iga võimalik ajalugu on reaalselt olemas). Raamatus on haarav hinnang M-teooriale ja arutlused, kas see ongi see ühtne teooria, mida Einstein otsis.

„Universumi suurejooneline ehitus“ on mõttetihe, jahmatav ja külluslikult illustreeritud teejuht avastustesse, mis muudavad meie arusaamist ja ähvardavad meie kõige kõrgemalt hinnatud veendumuste süsteeme. Raamatu autorid Stephen Hawking ja Leonard Mlodinow seletavad kosmoloogilise füüsika keerukusi kütkestava selguse ja vaimukusega.

Isaac Newtoni imeaastad

Analüütiliste loodusteaduste sünnilugu

Autor: Matti selg

Koolibri, 2016

Kas on tõsi, et 23-aastane Isaac Newton mõistis puu otsast kukkuvat õuna nähes äkitselt gravitatsiooni olemust?

Miks ei pälvinud noore Newtoni väljapaistvad teadussaavutused pikka aega väärilist tunnustust?

Kuidas mõjutasid tema karjääri vaidlused Robert Hooke’iga ja miks tekkis tal elu lõpupoole põhimõtteline intellektuaalne vastasseis Gottfried Wilhelm Leibniziga?

Matti Selg (1950) on füüsikateadlane ja Tartu Ülikooli õppejõud. Avaldanud teadusartikleid inertgaaside ja krüokristallide omadustest, vesiniku molekuli kvantseisundite peenstruktuurist ja Schrödingeri võrrandi pöördülesande lahendusmetoodikast, koostanud õppe- ja loengumaterjale kvantmehaanikast ja analüütilisest mehaanikast.

 

Kaos ja määramatus

Mary ja John Gribbin

Koolibri, 2004

 

Enamik inimesi arvab, et kaos on üks suur tohuvapohu, mis ei allu ühelegi seadusele. Võiks arvata, et kaost pole võimalik seletada. Kuid vaatamata oma segasele olemusele järgib ka kaos teatud reegleid. „Kaose reeglid” kõlab vastuoluliselt, kuid nende abil saab seletada, kuidas ilm muutub, ja miks aktsiate hinnad börsil tõusevad või langevad. Neist võib olla abi ka selgitamaks, miks dinosaurused välja surid. 

Enamik inimesi arvab, et määramatus tähendab olukorda, kus teadmatus tekitab meis ebamugavust. Kui me oleme unustanud midagi, mida me peaksime teadma. Võiks arvata, et määramatust pole võimalik mõõta.

Kuid on asju, milles ei või kunagi kindel olla. Ka määramatust on võimalik mõõta. „Määramatuse reeglid” kõlab vastuoluliselt, kuid nende abil saab seletada, miks päike särab, kuidas arvutikiibid või isegi laser sinu CD-mängijas töötab.

Teaduse fantastiline maailm

Leiutised * Loomad * Inimene * Taimed * Kosmos * Suured teadlased

TEA, 2014

 

„Teaduse fantastiline maailm” on tänapäevane, köitev ja hariv kogupereteos, mis pakub teadmisi ja põnevat meelelahutust nii lapsele ja noorele kui ka teadushuvilisele täiskasvanule.

Miks me vajame teadust? Kes on teadlased? Millised on maailma kõige põnevamad leiutised? Milline on kosmos? Kes on kosmoseuurijad? Kellele ja miks on vajalikud teleskoobid? Mis on kiirus? Kuidas on toimunud evolutsioon Maal? Kuidas arenes inimene? Milline on taimede ja loomade elu meie planeedil?

Enam kui 500 illustreeritud lehekülge käsitlevad järgmisi teemasid:

• teadus ja suured teadlased 

• leiutised

• astronoomia 

• kosmos ja kosmose avastamine 

• lennundus

• kiirus 

• evolutsioon 

• taimed 

• loomad 

• inimene 

„Teaduse fantastilisest maailmast” leiab huvitavaid fakte teadusest ja selle uurimisest. Omandatud teadmisi saab proovile panna viktoriinides ja küsimuste-vastuste varamus. Teadusmaailma tundmaõppimiseks ja selles tegutsemiseks annab raamat ka katsete juhiseid ja praktilisi näpunäiteid.

„Teaduse fantastiline maailm” on menukate „Faktide fantastilise maailma”, „Ajaloo fantastilise maailma” ja „Loomade fantastilise maailma” sarja kuuluv neljas raamat.

Tulevikufüüsika

Kuidas teadus aastal 2100 kujundab inimsaatust ja meie igapäevast elu

Dr. Michio Kaku

Pilgrim, 2013

Tõenäoliselt juhime aastal 2100 arvuteid tillukeste ajuandurite abil ja liigutame esemeid mõtte jõul, just nagu mustkunstnikud. Kõik ümbritsevad asjad sisaldavad tehisintellekti ning internetti ühendatud kontaktläätsed annavad juurdepääsu maailma infovaramule või võimaldavad silmapilgutuse abil esile manada mistahes pildi.

Autod juhivad end GPSi abil ise ning kui on avastatud toatemperatuuril ülijuhid, siis lendavad need pingutuseta õhupadjal, liiguvad tugevatel magnetväljadel ja juhatavad sisse magnetismi ajastu.

Molekulaarset meditsiini kasutades suudavad teadlased kasvatada pea iga elundi ning ravida geneetilisi haigusi. Meie veres patrullivad miljonid tillukesed DNA-andurid ja nano¬osakesed otsivad märkamatult meie kehadest esimesi haiguse märke ning kiired edusammud geeniuuringute vallas lubavad meil vananemisprotsessi aeglustada või isegi tagasi pöörata, võimaldades inimese elueal oluliselt pikeneda.

Kosmoses võivad praeguste kulukate keemiliste rakettide asemele tulla radikaalsed uued kosmoselaevad - nõelasuurused laserajamit kasutavad alused -, mis külastavad ehk lähimaid tähti. Nanotehnoloogia edusammud võimaldavad luua legendaarse kosmoselifti, mis suudab inimese viia sadade kilomeetrite kõrgusele Maa atmosfäärist.

Kuid need hämmastavad ilmutused on vaid jäämäe tipp. Kaku käsitleb emotsioonidega roboteid, antiainel töötavaid rakette, röntgennägemist ja võimet luua uusi eluvorme. Ta võtab vaatluse alla ka maailma majanduse arengu ja puudutab olulisi küsimusi: kes on tuleviku võitjad ja kaotajad? Kellel on töökohad ja millised riigid on heal järjel?

MICHIO KAKU on New Yorgi Ülikooli teoreetilise füüsika professor, stringiteooria üks rajajaid ja ta on kirjutanud mitmeid tunnustatud teadusmenukeid, teiste seas „Hüperruum“ ja „Võimatute asjade füüsika“. Viimane on aluseks telekanali Science Channel sarjale „Sci Fi Science: Physics of the Impossible“. Samuti juhib Kaku kaht raadiosaadet, „Explorations“ ja „Science Fantastic“, mida edastab üle 140 raadiojaama."

Keskkond ja keemia

Ohud ja hüved

Hergi Karik ja Karl Kristjan Kuiv

Koolibri, 2007

Argielus puutume kokku paljude keemiliste ainete ning ühenditega, mis kätkevad endas ohtu ja nende keerukad nimetused võivad põhjustada arusaamatust ja hirmu.  Sissevõtmisel võivad tekkida mürgistused ja nahaga kokkupuutel ärritus või põletikud. Sageli ohtlikkust siiski kas ülehinnatakse või alahinnatakse.  

Teise maailmasõja lõpul avastati efektiivne putukatõrjevahend DDT, mida laialdaselt rakendama hakati. Siis aga selgus  selle kemikaali ohtlikkus ja mürgisus inimesele ja loomadele ja DDT on nüüd keelustatud. Möödunud sajandi lõpukümnendil muutus moekaubaks teflon, sest sellega kaetud pannil saab praadida rasvaineta. Nüüd on selgunud selle plasti ohud ja mürgisus. Keemilised ained muudavad meie elu mugavamaks, kuid samaaegselt võivad saastada ja reostada elukeskkonda. Väetised suurendavad saake ja parandavad toiduainete kvaliteeti, üleväetamisel aga saastavad elukeskkonda, võivad kuhjuda toiduainetesse ja joogivette ning  halvendada nende omadusi. 

Autorid püüavad raamatus erapooletult hinnata keemiast tingitud ohtusid ja nende negatiivset mõju meie elukeskkonnale.

Raamat on vastavalt käsitletavatele teemadele  jagatud kuueks peatükiks: 1) Õhk elukeskkonnas; 2) Olmekemikaalid võivad olla mürgised; 3) Me elame kiirguste võrgus; 4) Toiduainete keemia ja toidu lisaained; 5) Isiklik hügieen ja 6) Olmekemikaalid argielus.

 

Metallid ja mittemetallid meis ja meie ümber

Hergi Karik

Koolibri, 2004

 

Lihtsas ja arusaadavas keeles aimeraamat tutvustab keemiliste elementide, lihtainete ja ühendite uusi ning huvipakkuvaid omadusi, biotoimet ja rakendusi, mida koolikeemias ei käsitleta. Jutustatakse seiku elementide ja uute ühendite ning nende omaduste avastamisest, eksiavastustest ja perspektiivsete rakendusalade väljatöötamisest. Käsitletakse elementide ja ühendite bio-omadusi – mürgisust või vajalikkust normaalseks elutegevuseks. 

Raamat sobib nii üldhariduskooli õpilastele kui ka kõigile teistele keemiahuvilistele, seal antud teavet saab kasutada viktoriinideks, olümpiaadideks ja sisseastumiseksamiteks valmistumisel.

 

Looduslik vesi ja hämmastavad imeveed

Hergi Karik

Koolibri, 2006

 

Vett tunneb inimkond juba ammustest aegadest peale. Siiski on paradoksaalne, et tuntu on samaaegselt ka tundmatu. Vee struktuuri eripärad muudavad vee omadused unikaalseteks ja anomaalseteks. Vees on palju salapära ja mõistmatut. Kui poleks anomaalset vett, siis poleks ka Elu.

Vee struktuuri uurimine pakub uusi üllatusi. Sajandivahetuse aastakümnendil selgitati, et tavalises vees esineb veemolekulidest moodustunud erineva suuruse ja struktuuriga osakesi, sealhulgas 20-st vee molekulist tekkinud dodekaeedreid, 280-st vee molekulist moodustunud kerakujulisi ikosaeedreid ja lõpmatult palju erineva koostisega klastreid ning klatraate. Paljud vee omadused on ebaharilikud. Nüüdisajal tuntakse enam kui 40 anomaalset vee omadust, millest mõnigi ei tundu tõepärane, näiteks Mpemba efekt, mille kohaselt soe vesi jäätub kiiremini kui külm vesi. Ent ometi on see nii.

Peamine osa raamatust tutvustab lugejat mitmekümne eritingimustel valmistatud hämmastavate omadustega veega. Neist vaid mõned (raske vesi, hõbevesi, magnetvesi) on üldsusele tuttavamad, paljud veed (kuldvesi, vaskvesi, elu- ja surmavesi, mitmel viisil aktiveeritud vee eriliigid, degaseeritud vesi, metastabiilne vesi, O-vitamiin, radioaktiivse kiirgusega mõjutatud vesi jt) on maailmas tuntuks saanud ning tähelepanu äratanud alles sajandivahetuse aastail. 

Emeriitprofessor Hergi Karik on enam kui veerand sajandit uurinud veega seonduvaid küsimusi ja esitab nüüd ulatusliku väliskirjanduse analüüsi põhjal koostatud huvitava ülevaate nüüdisaja uurimustest vee struktuuri, anomaalsete omaduste ja maailmas sensatsiooni põhjustanud hämmastavate omadustega imevete kohta. Ladus ja lihtne sõnastus teevad teadusprobleemid arusaadavaks ja mõistetavaks, juhtumid ning seigad avastustest, imevete ravitoimest ja rakendusaladest on köitvad.

Vee sõnumid

Maailma esimesed külmutatud vee kristallide fotod

Masaru Emoto

TUUL & NOOL, 2005

Rahvusvaheliselt tunnustatud Jaapani teadlase Masaru Emoto tehtud veekristallide fotod näitavad kui saastatud või keemiliselt töödeldud on vesi erinevais maailmapaigus, nii looduses kui kraanis.

Elu on alguse saanud veest, ilma veeta poleks elu! Mered ja järved, jõed ja ojad eraldavad ja ühendavad inimesi. Vesi ümbritseb meid kõikjal. Puhast vett leidub meie planeedil kahjuks harva. Paljudes veekogudes on elu hävinud. Kui enamik raamatuid kõneleb eeskätt veekogude saastumisest, siis see teos on meeldivaks erandiks, avades vee raviomadused ja vees peituva ilu, vees peituva muusika ...

Anto Raukas, akadeemik.

 

Punane raamat

365 ohustatud liiki

Tänapäev, 2012

 

„Punane raamat. 365 ohustatud liiki” on ainulaadne ülevaade 365 looma- ja taimeliigist, kes on kantud IUCN-i ohustatud liikide nimistusse. Tegemist on maailma kõige põhjalikuma informatsiooniallikaga ohustatud looduslike liikide seisundi kohta. Muu hulgas sisaldab „Punane raamat” iga liigi kirjeldust, ohustatuse kategooriat („hävimisohust päästetust” kuni „looduses välja surnuni”) ja ohustatuse põhjuseid. Iga liigi juures on ka imeilus värvifoto ja levila maakaardil.

 

 

Looduskatastroofid

Rainer Crummenerl

Koolibri,

 

Vaevalt möödub nädalat, mil televisioonis ei näidata silmi sulgema sundivaid kaadreid: varemeteväljad ja üleujutused, meeleheitel näod, lein ja pisarad. Alati kuuleme hukkunutest, vigastatutest ja peavarjuta jäänutest, hävinud viljasaakidest, purustatud küladest ja laastatud maa-aladest. Meile aeg-ajalt muret tekitavaid üleujutusi ja torme võib pidada tühiasjaks võrreldes teistes maades sõnulseletamatuid kannatusi põhjustavate looduskatastroofidega. Taolised sündmused tuletavad meile taas kord meelde, et oleme veel kaugel oskusest loodusnähtusi tänapäevaste teaduslike meetoditega ette näha või valitseda. Meie planeedi sisemuses pulbitsevad kujuteldamatud jõud ja maakeral märatsevad ühtepuhku kohutavad tormid.

Selles Mis on mis sarja raamatus tuleb juttu looduse pahupoolest – ohtudest, mis tulenevad maavärisemistest, vulkaanipursetest, tormidest, üleujutustest, metsapõlengutest, põudadest ja laviinidest. Neid inimkonda tabanud kõige raskemaid looduskatastroofe mitte üksnes ei kirjeldata ega seletata lahti, vaid antakse ka pilt inimese katsetest end looduse vägivalla eest kaitsta. Samuti tuuakse näiteid inimese käitumisest, mis nii mõnigi kord toob kaasa katastroofi.

Ilm ja kliima

Fakte ja katseid geograafiast

Barbara Taylor

Koolibri, 2003

Selles raamatus tuleb juttu maakera ilmast ja ilmastikust. Raamatus antakse ka soovitusi praktilisteks töödeks ja õpetatakse, millele tähelepanu pöörata.

Sari Nooruk avastab maailma on adresseeritud põhikooli õppuritele. Materjal on liigitatud 3 loodusteaduslikku minisarja – geograafia, keskkonnakaitse ning füüsika ja keemia sugemetega loodusteadused. Iga raamat sisaldab lühikesi teemakohaseid tekste ja asjalikke näpunäiteid, milliseid vahendeid kasutada ja kuidas jõuda ise katsetades konkreetsete loodusnähtuste tõestuseni. Selles aitavad raamatukeste kasutajat arvukad värvilised pildid. Et sarja raamatute teemad langevad kokku põhikooli loodusõpetuse ainekavaga, saab ka koolitundides õpitav nende abil kiiresti omaseks. Kõik raamatud on 32-leheküljelised ja seega lastele käepärased kasutada.

Ohustatud loodus

Fakte ja katseid keskkonnakaitsest

Rosie Harlow ja Sally Morgan

 

Selles raamatus tuleb juttu loodusest ning sellest, kuidas meie eluviis hävitab elupaiku ja teeb kahju neid asustavatele elusolenditele. Raamatus antakse ka soovitusi praktilisteks töödeks ja õpetatakse, millele looduses tähelepanu pöörata ning kuidas me kõik saame taimi ja loomi kaitsta.

Sari Nooruk avastab maailma on adresseeritud põhikooli õppuritele. Materjal on liigitatud 3 loodusteaduslikku minisarja – geograafia, keskkonnakaitse ning füüsika ja keemia sugemetega loodusteadused. Iga raamat sisaldab lühikesi teemakohaseid tekste ja asjalikke näpunäiteid, milliseid vahendeid kasutada ja kuidas jõuda ise katsetades konkreetsete loodusnähtuste tõestuseni. Selles aitavad raamatukeste kasutajat arvukad värvilised pildid. Et sarja raamatute teemad langevad kokku põhikooli loodusõpetuse ainekavaga, saab ka koolitundides õpitav nende abil kiiresti omaseks. Kõik raamatud on 32-leheküljelised ja seega lastele käepärased kasutada.

Eesti elusloodus

Kodumaa looduse teejuht

Varrak, 2019

 

Raamat tutvustab lihtsas ja selges keeles umbes 600 seene-, taime- ja loomaliiki, kes Eestimaa looduses tooni annavad. Autorid on siia valinud just need liigid, kellega ka algaja loodusehuviline kõige tõenäolisemalt kokku puutub. Tee tutvust taimede, seente, lindude, imetajate, kahepaiksete ja roomajate, kalade ja selgrootutega. Kõik liigid on eraldi portreteeritud nii sõnas kui pildis.

Mitmekesisus - maailma loov alge

Looduse ja teaduse aastaraamat "Lehed ja tähed" 6

MTÜ Loodusajakiri, 2012

 

LEHED JA TÄHED on MTÜ Loodusajakiri aastaraamat, mis alustas ilmumist 2003. aastal. Teie ees on kogumiku kuues väljaanne, kus on kokku 26 originaalset kirjutist ja arvamuspaneel veel 8 vastajalt. Teost illustreerivad arvukad algupärased fotod.

Loodusest, teadusest ja ühiskonnast kõnelev koguteos kõige laiemale lugejate ringile.

LEHED JA TÄHED 6. väljaanne räägib mitmekesisusest selle kõige mitmekesisemates avaldumisvormides. Lugeja ees avaneb Universum ja mikromaailm, Eesti ja maailma loodus, meie pärilik mitmekesisus ja meie psühholoogiline eripära, meie keele rikkus. Lõpmatult mitmekesisena näivas maailmas loovad selles kogumikus korda meie nimekad teadlased ja mõtlejad, kes on tuntud ka viljakate kirjutajatena.

Üldarusaadav ja kaasakiskuv lugemine, samas suurepärane käsiraamat, mida väärtustab register. Teos on kindlasti asendamatu nii õpilase kui õpetaja raamaturiiulil.

 

Maailma puude entsüklopeedia

Tony Russell ja Catherine Cutler

Sinisukk, 2004

 

Maailma puid tutvustav käsiraamat sisaldab ulatuslikku valikut tuntud puudest. Üksikasjalikult on kirjeldatud puukoort ja -võra ning võsude, lehtede, okaste, pungade, õite, käbide ja viljade kuju.

Illustratsiooniks üle 1400 akvarelltehnikas joonistuse ja levialakaardi ning 300 fotot.

Lehtpuud I

Urmas Roht

Atlex, 2007

 

See käsiraamat-määraja on sündinud vajadusest uue süsteemse lehtpuude käsitluse järele, kuivõrd vanemad samalaadsed väljaanded on muutunud rariteediks ega kirjelda uuemaid sorte.

Käsiraamat on mõeldud kasutamiseks dendroloogia õppeaine õppijaile, puukoolitöötajaile, haljastusspetsialistidel, loodus- ja keskkonnakaitsjatele, samuti harrastusaednikele ning kõigile, kes peavad lugu puittaimedest ning soovivad neid tundma õppida.

90 tavalisemat võõrpuittaime

Urmas Roht

Atlex, 2012

 

Siinne valik tavalisemaid võõrpuid ja põõsaid ei hõlma kaugeltki seda liigi- ja sordirohkust, mida Eestimaal võime kohata. Siiski mingi valik tuli teha ja selline see sai. Taimeperekondi nagu korgipuu või saar, mille esindajaid meil kasvabki vaid üks-kaks liiki, oli kerge valikusse võtta. Palju keerulisem oli teha valikuid suurte taimeperekondade puhul, nagu enelad või viirpuud — kõrvale jäi mitmeid samuti üsna tavalisi või viimastel aastatel rohkelt kasutama hakatud liike ja sorte. Raamatukese formaat seadis siinkohal piirid!

Raamatu ülesehitus on ehk mõnevõrra teistsugune tavalahendusest, tehes loodetavasti lihtsamaks ühe või teise taimerühma leidmise. Sellele aitab kaasa lehekülgede välisservas paiknev väike sümbolite rida, mis koondab taimed teatud tunnuse alusel rühmadesse.

Taimed on rühmades järjestatud eestikeelse perekonnanime järgi. Muidugi leidub sellise jaotuse puhul erandeid, nagu näiteks paljasseemnetaimede hulka kuuluv hõlmikpuu, mille lehed kinnituvad lühivõrseile kimpudena ja pikkvõrseile ühekaupa vahelduvalt, samuti kinnituvad näiteks ka lehiste või kukerpuude okkad/lehed kimpudena lühivõrseile ja ühekaupa vahelduvalt pikkvõrseile. Mitme okaspuuliigi puhul, mille okkad on soomusjad, võivad mõnedel sortidel olla okkad nõeljad okkakujulised (ebaküpress, elupuu). Loodetavasti ei aja need erandid kogu klassifikatsiooni segaseks.

Keerulisem on lugu ühe või teise taimeliigi sortidega. Välja on püütud tuua iga liigi puhul olemasolevate sortide üldarv ja seejärel anda tavaliselt kolme kuni viie tähtsama sordi detailsem kirjeldus. Kuna siinkohal astub mängu jälle valiku tegemine, saab seegi olla subjektiivne ega pruugi iga kord hõlmata just neid „kõige tähtsamaid“. Mõnede sortide puhul on veel toodud sümbolitena, kas tegemist on isassordiga või emassordiga.

Peale eesti- ja ladinakeelsete taimenimede on toodud välja nimed inglise, saksa, vene ja soome keeles – lootuses, et see on vajalik ja leiab heakskiitu kasutajatelt.

Erialadel, kus õpetatakse puittaimede tundmist, ei õpi ju ainult eesti keelt kõnelevad inimesed. Samal kaalutlusel on ladinakeelsetele nimedele lisatud rõhumärgid, et kergendada nimede hääldamist.

Autor loodab, et raamatuke aitab kaasa taimesõprade ridade täienemisele, hõlbustab aianduse ja metsanduse erialade õppurite elu ning on tasku pistetuna abiks parki või haljasalale puid-põõsaid uurima sattuvale huvilisele!

90 tähtsamat okaspuud

Urmas Roht

Atlex, 2013

 

Kuidagi iseenesest on välja kukkunud, et 90 puud tutvustava sarja kolm raamatut on ilmunud aastaste vahedega. Seekord on tutvustamiseks välja valitud 90 okaspuud, pannes süvendatult rõhku nende rikkalikule sordivalikule. Okaspuude kohta on viimastel aastatel ilmunud palju häid käsitlusi – põhjalikke raamatuid, paksud nagu piibel, mõni lausa mitmeosaline. Eks erialaraamat olegi mingis mõttes taimesõbrale piibli eest, seda võib ikka riiulilt või lauanurgalt võtta ja aeg-ajalt sirvida.

Okaspuuliikide kirjeldused on raamatust raamatusse samad ning juba sadu aastaid tagasi kirja pandud, need teadmised oluliselt ei muutu. Samas loob inimkonna kihk aretada elusorganismidest uusi sorte olukorra, kus aiasõpradele pakutakse igal aastal laialdast valikut uusi ja huvitavaid okaspuid. Raamat „90 okaspuud“ on kirjutatud sihiga pöörata etteantud tagasihoidliku mahu juures veidigi rohkem tähelepanu okaspuude sortidele, neid fotodega illustreerides. Loomulikult on kaante vahele mahutatud vaid väike osa iga käsitletud okaspuuliigi sordivalikust, sest mitmel on sorte lausa sadu. Suur tänu kõigile, kes raamatukese ilmumisele ühel või teisel moel kaasa aitasid, esile tõstma ei hakkaks kedagi.

Puude salapärane elu

Mida nad tunnevad, kuidas nad suhtlevad - peidulise maailma avastamine

Peter Wohlleben

Tänapäev, 2016

Kas puud on sotsiaalsed olendid? Metsnik ja kirjanik Peter Wohlleben tõestab veenvalt, et tõesti, mets on sotsiaalvõrgustik. Ta kirjeldab põhjapanevatele uutele teaduslikele avastustele toetudes, kuidas puud on nagu inimperekonnad: puuvanemad elavad koos oma lastega, suhtlevad nendega, toetavad neid kasvamisel, jagavad toiteaineid nendega, kes on haiged või vaevatud, ja isegi hoiatavad üksteist ähvardavast ohust.

Wohlleben jagab ka oma sügavat armastust metsade ja laante vastu, seletades elu, surma ja taastumise protsesse, mida on jälginud oma hoolealustes metsades.

Vladislav Koržets soovitab: “See raamat avas minu jaoks varasemast märksa laiemalt puude ja metsa olemuse, n-ö „puude hingeelu“.”

Elina Naan soovitab: "Kohustuslik kirjandus! Maailmas, kus metsa arutult raiutakse, avab teos erakordseid fakte puude kommunikatsiooni teemadel, selgitab läbi teaduslike uuringute ning inimlike taipamiste, miks me koos eksisteerime ja kuidas see vajalik on. Arvasin, et tunnen loodust, ent sain väga palju uut ja inspireerivat teada."

Ookeanielu entsüklopeedia

Ulatuslik maailmamere imede ülevaade ussikestest vaaladeni

Jinny Johnson

Koolibri, 2007

 

Meres - rannikumadalikest ookeanisügavusteni - on elu õitsenud enam kui neli miljardit aastat. Kuidas merelise eluviisiga loomad elavad, söövad ja suhtlevad? “Ookeanielu entsüklopeedias” on ulatuslikku teavet, kuidas käituvad sajad erinevad mereolendid, alates suurtest imetajatest kuni pisikeste koorikloomadeni.

Matk kalariiki

Ervin Pihu

Valgus, 1987

 

Raamatus on esitatud andmeid poolesaja Eesti NSV vetes elava kalaliigi kohta. Antakse juhiseid kalaliikide eristamiseks, vaadeldakse kalade kasvu, sigimise ja toitumisega seotud küsimusi. Rohkesti tähelepanu on pööratud kalade käitumisele, arvukust mõjutavatele teguritele ja kalavarude kaitsele. 

Mõeldud kalateadusliku käsiraamatuna keskmisele ja vanemale koolieale, kuid pakub huvi ka harrastuskalastajatele, üliõpilastele, bioloogiaõpetajatele ja teistele kalahuvilistele.

Inimkeha atlas

Vigué-Martin

Trak Pen, 2007

 

Raamat on mõeldud laiale lugejaskonnale. Detailsed illustratsioonid koos seletuslike tekstidega muudavad raamatu kasulikuks nii keskkooli-õpilastele, õpetajatele kui paljudele elukutseliste gruppidele - treeneritele, psühhoterapeutidele, iluvõimlejatele, sportlastele, homoöpaatidele, õdedele, massööridele ja neile kes alustavad meditsiiniõpinguid, samuti tavalugejatele, kes on huvitatud tervisest ja oma keha eest hoolitsemisest.

Inimese

füsioloogia ja anatoomia

Medicina, 2011

 

Käesolev õpik on omalaadne sellepoolest, et vaatleb anatoomiat ja füsioloogiat, arstiteaduse kahte alussammast, paralleelselt. Iga elundi või kehapiirkonna kohta on komplekssed värvilised joonised - lihased, veresooned, närvid ja muud struktuurid on näha ühel pildil. Käsitletud on ka üldbioloogilisi küsimusi näidates geneetikat. Kirjeldatud on inimese eluringi alates munaraku viljastamisest, loote arenemisest, rasedusest ja sünnist lõpetades vanaduse ja surmaga. Seejuures on toodud näiteid kliinilisest meditsiinist ja igapäevakogemustest.

"Inimese füsioloogia ja anatoomia" on mõeldud peamiselt arstiteaduse üliõpilastele, soovitatav aga kõikidele arstidele. Teavet leiavad siit ka bioloogid, biokeemikud, psühholoogid, kehakultuuriga tegelejad ja teised spetsialistid.

Inimkeha

Kasutusjuhend asukale

Bill Bryson

Eesti Raamat, 2019

 

„Meile on terveks eluks antud kasutada üksainus keha ja ometi pole suuremal osal meist sisuliselt aimugi, kuidas see toimib ja mis selles toimub. Selle raamatu eesmärk on saada sotti ühest erakordsest kaadervärgist – inimesest.“

Menuraamatuks osutunud ja auhindu võitnud „Kõiksuse lühiajalooga“ saavutas Bill Bryson midagi esmapilgul võimatut, muutes maailma toimemehhanismide taga peituva teaduse miljonite inimeste jaoks nii arusaadavaks kui ka meelelahutuslikuks.

Nüüd keskendab ta oma tähelepanu inimkeha, selle toimimise ja iseenese tervendamise tähelepanuväärse võime tutvustamisele. Erakordseid fakte ja hämmastavaid lugusid täis „Inimkeha. Kasutusjuhend asukale“ on geniaalne ja pööraselt vaimukas katse mõista meie füüsilise ja neuroloogilise toimimise imet.

„Kõiksuse lühiajaloo“ suurepärane jätkulugu paneb lugeja imetlema seda, kes me oleme, ning ikka ja jälle omaenda olemasolu imetabasuse üle hämmastust tundma.

„Ma sain teada, et me kujutame endast midagi oodatust oluliselt keerulisemat ja imelisemat, tihtipeale ka palju salapärasemat. Ausõna, tegelikult pole olemas imelisemat lugu kui lugu meist endist.“

Kiviaja puudutus

Retk haruldase loodusrahva juurde

Hendrik Relve

Varrak, 2017

 

Korowaid on metsarahvas, kes elab Uus-Guinea saare džungliüksilduses. Nende elamud asuvad puude otsas ja see rahvas elab tänaseni nagu kiviajas ning toitub vaid metsaandidest. 

2010. aasta novembris, pärast aastatepikkust ettevalmistusperioodi asus maailmarändur Henrik Relve ühes sõber Argoga korowaide poole teele. See raamat räägib nende retkest džunglisügavusse haruldase loodusrahva juurde. 

Raamat on rohkelt illustreeritud autori fotodega. Samuti leiab siit 12 QR-koodi, mille kaudu näeb paariminutilisi videolõike autori seiklustest loodusrahva juures.

,,

Suurt ehitist ei saa luua nõrgale vundamendile