Tallinna Ehituskooli digiõpe Meiler Tallinna Ehituskool ÕIS Tallinna Ehituskooli blogi Tallinna Ehituskool Instagrammis Tallinna Ehituskool Facebookis Tallinna Ehituskool Youtube's

Jaan Kross - Maarjamaa kroonik

100 aastat

kirjaniku sünnist

JAAN KROSS

(19. veeb. 1920 – 27. dets. 2007)

 

Jaan Kross sündis 1920. aastal Tallinnas masinatehase meistri pojana, õppis 1928-1938 Jakob Westholmi gümnaasiumis ja 1938-1944 Tartu ülikoolis õigusteadust.
Saksa okupatsiooni lõpukuudel peeti teda mõnda aega Patarei vanglas, 1946-1954 poliitvangina Komis söekaevanduses ning hiljem Krasnojarski krais asumisel (Riismaa jt. 2006)
Pärast naasmist 1954. aastal Eestisse hakkas ta professionaalseks kirjanikuks.
Kirjanikuteed alustas Jaan Kross luuletajana, kuid tema peamiseks ainevaldkonnaks on ajalooline proosa. Teda on nimetatud Maarjamaa kroonikuks, kes läbi ajaloo liikudes kaardistab eestlase elu keskajast kuni tänapäevani välja. Peategelasteks valib ta eestlasi, kes on etendanud tähtsat rolli Eestimaa või kogu Euroopa kultuuriloos, sealhulgas niisuguseidki, keda enne Krossi romaane laiemalt ei tuntud, näiteks kroonik Balthasar Russow või maailmakuulus optik Bernhard Schmidt (romaanis „Vastutuulelaev“).
Krossi tegelased on värvikad ja tugevad isiksused – edasipürgijad, kes tahavad elus midagi korda saata. Nad saavutavad palju, kuid peavad ületama ka tõsiseid raskusi ja pidama keerulisi sisevõitlusi. Kirjanik uurib nende eneseteostust, nende eetilisi konflikte ja psühholoogilisi probleeme ajaloo määratud olukordades. Ajalookujutuses püüab Kross fakti ja fantaasia vahejoont tabamatuks hajutada ning minevikku võimalikult elavalt ja tõepäraselt esile manada. Sel eesmärgil on ta läbi töötanud suurel hulgal dokumente. Ta arvab, et võimalus sisse elada möödunud aegade tegelikkusesse on paeluv, kuid niisama huvitav on avastada sarnasusi mineviku ja oleviku vahel. Tema teosed on tõepoolest kõlanud kokku kaasaja vaimuelu probleemidega. Krossi ajalooliste romaanide keel on mõõdukalt arhailine ning sõnavaralt väga rikas, sisaldades ohtralt haruldasi sõnu ning võõrkeelseid fraase,  mis iseloomustavad ajastu keelekasutust. (Annus jt. 2006)
Jaan Kross on pälvinud rohkeid austusavaldusi (näiteks oli ta Tartu ja Helsingi ülikooli audoktor), ta kandideeris mitmeid kordi ka Nobeli kirjandusauhinnale. Kirjanik valdas saksa, soome, rootsi, prantsuse, vene ja inglise keelt ning on nendest keeltest ka tõlkinud (Riismaa jt. 2006).

 

Olulisemad sündmused Jaan Krossi juubeliaasta puhul on nimetatud Sirbi artiklis:
Ikka veel tabamatu Jaan Kross. 100 aastat kirjaniku sünnist – Sirp, 11-02-2020
 
Jaan Krossi kui kirjaniku kujunemise aastatest räägib Jaan Unduski uus näidend „Suur Siberimaa“, mida mängitakse Eesti Draamateatris.
 "Plekktrummis" (17.02.2020) räägib kirjandusteadlane Jaan Undusk, kuidas Kross inspireerib tänaseid lugejaid.
ERR kultuuriportaal pakub võimalust vaadata 1970. aasta telemängufilmi "Kolme katku vahel", mille stsenaariumist valmis hiljem Jaan Krossil ka samanimeline romaan.

Kasutatud allikad:
Annus, E., Epner, L., Velsker, M. 2006. Uuem eesti kirjandus. Koolibri, Tallinn
Riismaa, P. Rätsep, A., Õunapuu, T. 2006. Eelmise sajandi eesti kirjandus. Künnimees, Tallinn
https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kross
Pilt: http://kylaelu.blogspot.com/2008/07/harmi-misnik-peter-zoege-von-manteuffel.html
 

Järgnevas loetelus Jaan Krossi teosed Tallinna Ehituskooli raamatukogus:

 

KEISRI HULL

Jaan Kross

Kupar, 1997

„Keisri hull“ (esmatrükk 1978) on tuntuim Jaan Krossi romaan, mis jutustab Võisiku mõisas elanud Timotheus von Bocki elu ja saatuse kaudu 19. sajandi algupoole Vene tsaaririigi sisepingetest. Romaan põhineb Vene armees polkovnikuna teeninud ja ka 1812. aasta isamaasõjast osa võtnud Timotheus Eberhard von Bocki (1787–1836) kompromissitul võitlusel isevalitsusliku ja pärisorjusliku süsteemi vastu. Hoolimata lähedastest suhetest keiser Aleksander I-ga kuulutati Bock tema ideede pärast hulluks ja teda hoiti mitu aastat vangis. Romaanis on nähtud ka ridade vahele kirjutatud vihjeid „Keisri hullu“ ilmumisaja, 1970. aastate oludele Nõukogude Liidus.

„Keisri hull“ on tõlgitud vähemalt 22 keelde ja on seega üks maailmas tuntumaid eesti kirjandusteoseid üldse. 

"Keisri hullu " needus.
Jaan Krossi korduvalt Nobeli kirjandusauhinnale kandideerinud romaani "Keisri hull" põhjal on lavastatud palju etendusi, aga filmini pole korduvatest katsetest hoolimata jõutud.
Tuntuim režissöör, kes püüdis praegu 22 keelde tõlgitud teost kinolinale tuua, oli Andrei Tarkovski. Talle maksti stsenaariumi eest juba rahagi välja. Ent Moskva võimumehed eelistasid teda filmi kallale mitte lasta, kartes selle võimukriitilisuse liiga suurt paralleelsust nõukogude süsteemiga.
Seejärel püüdis Tallinfilm asja käima lükata "Viimse reliikvia" tegija Grigori Kromanoviga, kuid temagi ei saanud Moskvast luba, ka siis mitte, kui oli koguni uue stsenaariumi kirjutanud. Asja käsile võtmist loodeti samuti Leida Laiuselt, ent ei õnnestunud seegi.
Pärast 1980. aastate poliitiliste olude muutumist tehti veel üks katse ja telliti stsenaarium Vladimir Valutskilt, ent see äpardus. Järgmisel kümnendil püüdsid asja juurde asuda nii Roman Baskin kui ka Hannes Lintrop. Käisid jutud, et filmi peategelast pidi mängima tulema koguni Gérard Depardieu. Ent film on siiani tegemata. (I. Tark. Eesti Päevaleht LP, 14.02.2020) 
 
 

Kallid kaasteelised I

Jaan Kross

Eesti Keele Sihtasutus, 2008

 

President Lennart Meri on öelnud: «Eesti Vabariigi kõigi katsumuste ja kõigi õnnestumiste kõige lühem kokkuvõte ongi Jaan Kross oma loominguga.»
1980. aastate algusest on Kross oma eluloo ainest kajastanud mitmes novellikogus ja romaanis.

Mälestusteraamat «Kallid kaasteelised» ilmus 2003. a, II köide järgnes postuumselt 2008.

I osa algab lapsepõlvest ja lõpeb 1960. aastatega, käsitledes pikemalt heitlikke 40-ndaid, laagriaega Komimaal ja asumisaastaid Siberis.
II osa haarab ajavahemikku 1960. aastatest kuni vabariigi taastamiseni 1992. aastal.

Köite kokkuvõtlikud märksõnad võiksid olla isiklik elu ja välismaareisid. Autor ei püüagi olla ülitäpne ajaloolane, vaid kirjeldab sündmusi oma vaatenurgast ja isiklike mälupiltide kaudu. Memuaaridele lisavad ajastu hõngu arvukad fotod ja dokumendid.

 

Kallid kaasteelised II

Jaan Kross

Eesti Keele Sihtasutus, 2008

 

President Lennart Meri on öelnud: «Eesti Vabariigi kõigi katsumuste ja kõigi õnnestumiste kõige lühem kokkuvõte ongi Jaan Kross oma loominguga.»
1980. aastate algusest on Kross oma eluloo ainest kajastanud mitmes novellikogus ja romaanis.

Mälestusteraamat «Kallid kaasteelised» ilmus 2003. a, II köide järgnes postuumselt 2008.

I osa algab lapsepõlvest ja lõpeb 1960. aastatega, käsitledes pikemalt heitlikke 40-ndaid, laagriaega Komimaal ja asumisaastaid Siberis.
II osa haarab ajavahemikku 1960. aastatest kuni vabariigi taastamiseni 1992. aastal.

Köite kokkuvõtlikud märksõnad võiksid olla isiklik elu ja välismaareisid. Autor ei püüagi olla ülitäpne ajaloolane, vaid kirjeldab sündmusi oma vaatenurgast ja isiklike mälupiltide kaudu. Memuaaridele lisavad ajastu hõngu arvukad fotod ja dokumendid.

 

Kolme katku vahel I

Jaan Kross

Eesti Raamat, 1970

 

1970. aastal valmis lavastaja Virve Aruojal telemängufilm "Kolme katku vahel", mille stsenaariumi autor oli Jaan Kross. Hiljem kirjutas Kross stsenaariumi idee arendusena romaani "Kolme katku vahel". Filmi tegevustik kuulub neljaköitelise romaani kolmandasse ossa.

Üks Jaan Krossi peateoseid, neljaosaline romaan „Kolme katku vahel“ (1970-1980) on ilmselt kuulsaim eesti ajalooline romaan. Teose peategelane on kroonik, Tallinna Pühavaimu pastor Balthasar Russow. Romaan jälgib Russowi elu Liivi sõja eelsest ajast kuni krooniku surmani aastal 1600. Kirjanik näitab Russowit kui eestlaste seast pärit andekat meest, kes võitleb end saksakeelsesse ülemklassi, kuid kellele jääb hingelähedaseks ka mitte-saksa maarahvas.

Ajalooliste sündmuste dramaatikat lisab romaani Liivi sõda, mille tähtsust Eesti ajaloos pole võimalik üle hinnata: lõppes keskaegne elukorraldus – ajalukku varises Vana-Liivimaa, st orduriik ja piiskopkonnad, mis olid maad valitsenud enam kui kolmsada aastat. Eesti alal, alul küll vaid Põhja-Eestis, võis alata Rootsi aeg.

Krossi romaani „Kolme katku vahel“ on kirjanduskriitikud hinnanud kui eesti ajaloolise romaani viimist uude arengujärku, kus varasemast oluliselt enam on kasutatud dokumentaalmaterjale ning ajalooliste tegelaste psühholoogiat on nüansseeritud enneolematult julgelt ja ulatuslikult.

 
 

Kolme katku vahel II

Jaan Kross

Eesti Raamat, 1972
 

 

 

Kolme katku vahel III

Jaan Kross

Eesti raamat, 1977

Kolme katku vahel IV

Jaan Kross

Eesti Raamat, 1980

Rakvere romaan

Jaan Kross

Eesti Raamat, 1982

 

"Rakvere romaan" on 1982. aastal ilmunud Jaan Krossi ajalooline romaan Rakvere võitlusest 1302. aastal saadud linnaõiguste eest 18. sajandil, kui Tiesenhausenite aadlisuguvõsa tahab linna maa endale võtta.

 
 

Professor Martensi ärasõit

Jaan Kross

Eesti Raamat, 1984

 

Ajalooline romaan eesti päritolu Vene diplomaadi ja juuraprofessori Friedrich Fromhold Martensi elukäigust. Martensi elukäiku kujutatakse tema surmaeelse monoloogi ja mineviku-meenutusena, milles professor mõlgutab mõtteid oma elu üle 19. sajandi Eestis.


Kajastamist leiavad ka ühiskondlik-poliitilised sündmused 19. sajandi lõpukümnendeil ja 20. sajandi algul kuni professor martensi surmani 1909. aastal.

 
 

Klio silma all

Jaan Kross

Eesti Raamat, 1972

 

Novellid:

  • Neli monoloogi Püha JÜri asjus.
    Väike memoriaal.
  • Michelsoni immatrikuleerimine.
    Seletusi nende tarvis, kes kommentaaridest erilist mõnu tunnevad …
  • Kahe kaotsiläinud paberi lugu.
    Kaks korda kaks seletust …
  • Pöördtoolitund.
    Seletusi, kuna seekord vist tõesti ilma ei saa.

 

 

Väljakaevamised

Jaan Kross

Eesti Raamat, 1990

 

Romaani tegevus kulgeb 1954. aastal. Autori varasematest novellidest lugejale tuttav Peeter Mirk tuleb pärast laagri- ja sundasumisaastaid Siberist tagasi koju. Oma esimesel töökohal – arheoloogistel väljakaevamistel Toompeal – leiab ta XIII sajandist pärit käsikirja. Taani kuninga asehalduri Andrease pihtimus on kirjutatud seitsmesaja aasta eest, aga mis on eesti rahva saatuses teisiti neil aegadel, mil Peeter Mirk seda ürikut loeb?

 
 

Silmade avamise päev

Jaan Kross

Eesti Raamat, 1988

 

Raamatu peategelane on möödunud sajandi 30.-40. aastate vahetuse noor põlvkond, kes astus otse koolipingist Teise maailmasõtta. Sissevaated nende noorte saatusse keskenduvad põhjuste ja tagajärgede, sundvaliku ja valikuvabaduse keerulistele seostele.

 
 

Kivist viiulid

Jaan Kross

Eesti Riiklik Kirjastus, 1964

 

Luulekogu

Krossi uuenduslik esikkogu „Söerikastaja“ ilmus 1958, neile järgnesid 1960-ndail luuleraamatud "Kivist viiulid" (1962), "Lauljad laevavööridel" (1966) ja "Vihm teeb toredaid asju" (1969). Krossist kujunes koos Ellen Niidu ja Ain Kaalepiga peamisi luuleuuendajaid, ergastades nii luulet kui ka õhustikku kirjanduse ümber ning põhjustades nn vabavärsipoleemika.

 ME OLEME LENDAVAL SAAREL

Me hullame lendaval saarel
kesk tumesinist rohtu.
Sina oled veel plika, ja mina
olen ka veel poisiohtu.
Meie kohal, sinistes puudes,
lõkendab koit või eha,
ja me oleme rõõmsad - nii rõõmsad,
et ei tea, mis rõõmust teha.

Me lebame lendaval saarel
tumesinises pehmes rohus.
Tuhat salamärki me jalutsis on
sinikaskede valevas tohus.
Tuhat märki on kividel hämaras
või eha- või koidulõõsas.
Ülemlaul iga marja sees - umiseb
me päitsis kadakapõõsas.

Me ärkame lendaval saarel
kesk pehmet sinist rohtu.
Sina oled veel plika, ja mina
olen ka veel poisiohtu.
Me tõuseme lendava saare
sinises kastes rohust,
ja hommiku sinine liblikas
läheb lendu me asemelohust.

Lauljad laevavööridel

Jaan Kross

Eesti Raamat, 1966

 

Luulekogu

UTOPISTID

Kes kaotavad rohkem jalge alt tõe?
Kes langevad rohkem fantastide kilda?
Kes reaalsemaks peavad
Utoopia saart?
Kas need, kes lähevad täna üle jõe
mööda homset silda
või kes
mööda tänast vikerkaart?

 

Vihm teeb toredaid asju

Jaan Kross

Eesti Raamat, 1969

 

Luulekogu

Vihm teeb toredaid asju

Vihm ajab õied vihmavarju
ja vihmavarjud õide
Vihm peseb vanade kiviraiujate näod puhtaks
Vihm seob karvad mu paljal rinnal
ükshaaval linnamüüri samblatuttide külge

Vihm teeb toredaid asju

 

,,

Suurt ehitist ei saa luua nõrgale vundamendile