Tallinna Ehituskooli digiõpe Meiler Tallinna Ehituskool ÕIS Tallinna Ehituskooli blogi Tallinna Ehituskool Instagrammis Tallinna Ehituskool Facebookis Tallinna Ehituskool Youtube's

Uued raamatud

VÄIKESE LINNA SUURED MUSTRID

Autorid: KAREN KLANDORF, KRISTIINA RIBELUS, VILJAR VISSEL

Saara Kirjastus, 2019

 

Raamat Paide ajaloolistest interjööridest "Väikese linna suured mustrid".

Paide linnakodu interjööri ajalugu on ühtlasi tapeediajalugu - lummavaid mustreid on Paide vanadest majadest päevavalgele tulnud lugematul hulgal, millest paremik on koondatud värskelt valminud raamatu kaante vahele. Pärast selle meeliköitva kollektsiooniga tutvumist ei paista ükski vana foto enam must-valgena. Ajaloolised interjöörid jutustavad selles raamatus köitva loo, mille peategelasteks on mustrid.
Raamatu näol on tegemist tapeediaabitsaga, kust lisaks mustritele ja ajaloolistele interjöörifotodele leiab ülevaate tapeediajaloost. Lisaks on juttu Eesti tapeeditootmise ajaloost ning väikelinna kaupmeestest, kes kohalikku rahvast selle nii levinud tarbekaubaga varustasid. Tapeedimustrid on dateeritud - analoogiatele, stiilikriitikale ning leiukontekstile tuginedes kümnenditesse jaotatud, mis võimaldab trükist kasutada abivahendina nii interjööride kujundamisel kui ka uurimisel.
Lisaks rikkalikele ajaloolistele tapeedileidudele on Paide interjööride mustrite maailma kaaluka ja omanäolise panuse andnud August Roosileht, kelle looming on värvikaks laiguks meie interjööriajaloos. Eksib see, kes arvab, et väikese provintsilinna kodud on olnud kõik tagasihoidlikud või vanamoodsad. Kaugeltki mitte! Raamat pakub ülevaate August Roosilehe kujundatud sisustuselementidest, mis lausa vastanduvad vanamoodsale ja traditsioonilisele.

 

MUINSUSKAITSE AASTARAAMAT

2018

Muinsuskaitseamet, 2019

 

2018. aasta muinsuskaitse aastaraamat võtab kokku muinsuskaitse valdkonna olulisimad sündmused eelneval aastal: objektide restaureerimised, uuringud, analüüsid, konverentsid ja muud. Aasta objekt on Eesti Kunstiakadeemia hoone, mille taastamise imelugu on eeskujulik näide tööstusarhitektuuri uuele elule äratamisest. Samuti leiab aastaraamatust tutvustava artikli uuest muinsuskaitseseadusest. Kiigatakse ka piiri taha – kuidas on pärandit hoidnud Venemaa restauraatorid, tehakse kokkuvõtteid Euroopa kultuuripärandiaastast ning arutletakse pärandi säilimise üle läbi Kodavere välikäimla transformeerumisest Rooma kunstinäituse objektiks. Eriti tuleb aastaraamatus esile kogukondade või üksikisikute entusiasm, ilma milleta ei oleks toimunud järgmiseid sündmuseid: koolinoorte tegutsemine pärandivaderitena, militaarpärandi inventeerimine, mälestiseomanike infopäev, sukeldujate seminar ja ajalooliste elektrijaamade kaardistamine.

 

 

 

 

LAULUPIDU. JANNSEN. KOIDULA.

AVATAKT

Autorid: REIN VEIDEMANN, SIRJE ENDRE, KADI PAJUPUU

 

 

Tartu Linnavalitsus ja SE&JS, 2019

Eestlaste esimene laulupidu Tartus 1869. aastal oli avatakt, millest on kasvanud tänaseks kogu maad haarav laulupeoliikumine. Album on pühendatud eesti laulupidude 150. sünnipäevale.

Lugeja leiab siit omavahel tihedalt kokkusõlmitud kolm lugu: laulupeo sünd, Johann Voldemar Jannsen ja Lydia Koidula.

Rahvuseeposest „Kalevipoeg” leiame kinnituse: Järelkäija leiab jäljed. Albumi autorite ja koostajate eesmärk oli esitada panoraamne vaade ajale 150 aastat tagasi. Arhiiviürikutele toetudes esitavad autorid oma versiooni lätetest ja sündmustest, millest sai alguse eesti rahva suurkogunemine Tartus – rahvuse sünnipidu. Jannsen ja tema tütar Koidula olid selle suurpeo vaimsed juhid ja jätkajad. Nende mõtteviis, raskused, pürgimused, teod ja looming pakuvad mõtteainet läbi aegade. Koidula prohvetlik luuletus „Sind surmani“ sai lauluks, mis kõlas juba esimesel laulupeol Tartus, ja mida lauldi edaspidi pea kõikidel eesti üldlaulupidudel. Justkui igaveseks graniiti raiutud on ta luuleread:
Käi kindlalt! Pää kõrgess’!
Aeg annab arutust!

Albumis on rohkesti pilte. Neid vaadates ärkavad lugeja silme ees ellu eestlaste vaaremad ja vaarisad; rahva karismaatilised juhid; laulukoorid ja pillimehed, raamatud ja ajalehed; talud maal ja hooned linnas; kirikud. Jäädvustatud on ka tänane päev. 3. augustil 2018 Tartus avatud Jannseni ja Koidula mälestusväljak oma värske lähenemisega mõjub ka albumis maagiliselt. 2019. aasta suvi on juubelilaulupidude aeg, kinnitades rahva ühisolemise elujõudu.

„Laulupidu on eesti kultuuri tüvitekst ja tõeline rahvakirik,” kirjutab albumis tuumteksti autor Rein Veidemann.
Mis juhtub laulupeol? – „Eestlasi ümbritseb äkki väli, mis lööb põlved nõrgaks. Suurrahvad ei saa aru, kuhu kaob nende üleolek, “ ütleb akadeemik Jaan Undusk.

 

KIINDUMUSSUHE

käsiraamat õpetajatele

Autor: Nicola Marshal

 

MTÜ Igale Lapsele Pere, 2018

Praktilised põhitõed õpetajatele, hooldajatele ja koolide tugispetsialistidele.

„KIINDUMUSSUHE. KÄSIRAAMAT ÕPETAJATELE“  on lugemine, mis pakub lihtsaid viise, kuidas mõista kiindumussuhtega lapsi.
Raamatu autor Nicola Marshallühendab oma kogemused lapsendaja ning haridustöötajate koolitajana, et väga lihtsalt selgitada, mis on kiindumus, kuidas lastel kiindumudsprobleemid tekivad ja kuidas sellised probleemid mõjutavad lapse sotsiaalset, emotsionaalset ning neuroloogilist arengut. Ta juhib tähelepanu mõnedele raskustele laste kiindumusprobleemide äratundmisel – need on hooldusel olevate või lapsendatud laste puhul küll tavalised, kuid mõnikord aetakse need segi aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ADHD) või autismispektri häiretega. Nicola toob välja ka kasulikke põhimõtteid ja praktilisi strateegiaid, mis aitavad lastel hästi edeneda. Lihtsaid nõuandeid meile kõigile, kuidas oma suhtemustreid parandada kuni muudatusteni, mida kool saab ette võtta, et vähendada lapse ärevust muudatuste ja üleminekute puhul.
Raamat sobib õpetajatele,  ja haridusvaldkonna tugipersonalile ning on vajalik abimees iga kooli raamatukogus.


Nicola on litsentsitud koolitaja ja kolme lapse lapsendaja. Ta juhib enda loodud koolitusfirmat Braveheart Education (www.bravehearteducation.co.uk). Mis koolitab õpetajaid tegelema kiindumuse ja selle mõjuga kogu klassile. Nicola tegutseb Suurbritannias West-Midlandis Halesowenis.

 

100 EHITIST – SADA AASTAT

Eesti lugu ehitistes 1918 - 2017

Autorid: Robert Treufeldt, Sander Sein, Mait Väljas, Karin Paulus, Toomas Kään, Epp Lankots, Maris Mändel, Triin Ojari, Madis Tuuder, Leele Välja

 

Eesti Arhitektuurimuuseum, 2018

Eesti Ehitusettevõtjate Liit ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit otsustasid Eesti Vabariigi sajandal aastal teha ühise näituse ning anda välja raamat „100 ehitist – sada aastat”. Tahtsime esitleda võimalikult laia paletti ehitistest ja rajatistest, mis on meie elukeskkonda kujundanud. Ühtlasi anname sellega au kõigile neile ehitajatele, kes meie ees käinud on.
Püüdsime kaasata võimalikult erinevaid ehitamisega seotud osapooli, selleks moodustus kümneliikmeline žürii ehituse ja sellega lähedalt seotud elualade esindajatest.
Eestis on ehitatud aastatuhandeid. Viimane sada aastat on andnud lõviosa meie tänastest ehitistest. Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul koostatud näitus ja raamat teevad tagasivaate just neisse aastatesse.
Lihtne oleks olnud valida iga kümne aasta kohta kümme parimat objekti, minnes aga raskemat teed – iga aasta kohta midagi – on meil palju selgemalt kirjas Eesti lugu. Lugu ehituses, majanduses, poliitikas toimunust. On aastaid, mil ei valminud peaaegu midagi (eelkõige sõja-aastad), ja selliseid, kus valiku tegemine silmapaistvate objektide seast oli enam kui raske ja nõudis žüriilt isegi hääletamist, kui konsensuse saavutamine võimatuks osutus.
Valiku tegemisel peeti silmas geograafilist, materjalipõhist ja tüpoloogilist mitmekesisust. Nii on valitute seas ka elamuid ja tehnorajatisi. Oluline oli, et objekt või protsess oleks ajastut iseloomustav (sõjajärgsed taastamistööd ja pooleliolevate hoonete lõpetamine, stalinistliku arhitektuurikäsitluse vaibumine, industriaalsete ehitusmeetodite pealetung, 1990. aastate materjaliuuendused jne). Lõppude lõpuks on valik ikka subjektiivne ja just nende inimeste nägu, kes žüriisse kuulusid. Seekord sai see selline.

 

Suomi-englanti-venäjä-suomi - Kuvitettu rakennussanasto

Illustrated Building Dictionary Finnish-English-Russian

Milan Milicevic

Rakennustieto Oy, 2011 

Yli 800 kuvaa ja 3000 hakusanaa arkkitehtuurin, rakennustekniikan ja yhdyskuntasuunnittelun alalta. Mukana myös rakennuskoneiden ja varusteiden sekä rakenteiden ja rakennusaineiden nimitykset. Havainnollinen rakennusalan perussanasto opiskelijoille sekä kaikille venäjän rakennusviennin osapuolille. Uudistettu ja täydennetty painos. Nyt mukana myös englanti.

 

 

 

 

 

Krohviga fassaadisoojustuse liitsüsteemid

Autor: Matti Pentti, Tampere Tehnikaülikool

ET Infokeskuse AS, 2018

 

Krohviga fassaadisoojustuse liitsüsteemide kasutamine nii uusehituses kui ka remonditöödel on viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Krohviga fassaadisoojustus on võimaldanud paindlikult erineva paksusega krohvide kasutamise ning nende liitsüsteemid on suhteliselt lihtsalt võimaldanud saavutada üha rangemaks läinud energiatõhususe eesmärgid.
Käesolevas raamatus on kirjeldatud enamkasutatavaid krohviga fassaadisoojustuse liitsüsteeme ning nende sobivust sõltuvalt kasutuskohast. Väljaanne annab praktilised soovitused krohvilahenduste projekteerimiseks, tööde teostamiseks ja kvaliteedi tagamiseks.

Olulisemad peatükid:

• Krohviga fassaadisoojustuse liitsüsteemide kirjeldus
• Tarindi projekteerimise lähtekohad
• Õhukese ja paksu  krohviga fassaadisoojustuse liitsüsteem uusehituses
• Fassaadi remont krohviga fassaadisoojustuse liitsüsteemiga
• Olemasoleva seinatarindi lisakinnitus
• Fassaadi kahjustunud pinna eemaldamine
• Õhukese ja paksu krohviga fassaadisoojustuse liitsüsteem remonditöödel
• Tuulduva krohv-plaatfassaadi liitsüsteem
• Krohvitud pindade hooldus ja korrashoid

 

  

DENDROLOOGIA JA PARGINDUS

Autor: Eino Laas

Atlex, 2019

 

„Dendroloogia...” on raamat metsas, istandikus, pargis ja aias kasvatatavate puuliikide taksonoomiast, morfoloogiast, fenoloogiast ja ökoloogiast. Süstemaatilises osas antakse ülevaade lehtpuu- ja -põõsaliikidest: Eesti kohalikest liikidest ja meil kasvatatavatest võõrliikidest, nende teisenditest ja kultivaridest, samuti lõunapoolsetest maailmakuulsatest liikidest. Raamatus on toodud Eestis kasvatatavate lehtpuuperekondade määraja talviste võrsete ja pungade järgi. Teos põhineb aastakümnete pikkusel puude uurimis- ja kasvatamiskogemusel, mille ajendiks on huvi nende varjatud omaduste, vajaduste ja „hingeelu” vastu.
„...ja pargindus” on samuti alguse saanud kogemustest parke külastades, vaatlustest, inventeerimistest, analüüsidest, raie- ja istutuskavadest ning isiklikust raiete juhtimisest. Suur mõjutaja on olnud tegevus Emajõe-äärses dendropargis.

Raamatu autor Eino Laas on lõpetanud Eesti Põllumajanduse Akadeemia metsamajanduse eriala ja on kauaaegne EMÜ (EPA; EPMÜ) dendroloogia, parginduse, metsahoiu ja puhkemetsanduse ning metsabioloogia õppejõud. Ta on töötanud seemlate rajamisel, metsakultuuride uurimisel, parkide inventeerimisel ning koos isaga rajanud Emajõe-äärset dendroparki. 1994–2004 oli ta EMÜ metsakasvatuse instituudi juhataja ja aastatel 1991-2004 Tartu LV haljastusteenistuses dendroloog.
Eino Laasi sulest on varem ilmunud raamatud:
„Okas- ja lehtpuud talvel” (1988),
„Metsauuendamine ja metsastamine” (2001),
„Okaspuud” (2004).
Ta oli koostaja, toimetaja ja põhiautor kõrgkooli mammutõpikul „Metsamajanduse alused” (2011).

 

 

Muinsuskaitse aastaraamat

2017

Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Muinsuskaitseamet, 2018

 

Vaadates tagasi 2017. aastale muinsuskaitses, kujunes kokkuvõtvaks märksõnaks nõukogudeaegne pärand, millega oli seotud nii suuri õnnestumisi kui keerulisi arutelusid. Aasta objektina raamatu kaant kaunistama on sel aastal valitud vastrenoveeritud Ugala teater: modernistliku arhitektuuri tippteos, mille puhul on säilinud nii hoone sise- kui välislahendus. Teatri renoveerimise protsessi muutis eriti tähelepanuväärseks hoone suhtelisest noorusest tulenev võimalus kaasata sellesse hoone esialgsed autorid.
Lisaks nõukogude pärandile annab muinsuskaitse aastaraamat loomulikult ülevaate ka teistest valdkonnas esile tõusnud teemadest ja olulisematest restaureeritud objektidest nagu Lutheri masinasaal, Ellamaa elektrijaam, ajalooliste võimlahoonete restaureerimine Tallinnas ja Pärnus, uuenenud Balti jaama turg, värske ilme saanud Tartu ülikooli vana anatoomikum jpt.

 

 

 

 

VÄIKE ALGEBRARAAMAT

Autor: REGINA REINUP

Maurus, 2019

 

Algebra on matemaatika osa, mis aritmeetika reegleid üldistades uurib tehteid ja nende omadusi. Tegelikult kasutame me algebrat igapäevaelus pidevalt, ise sellele mõtlemata. Mitu päeva on jäänud järgmise nädala lõpuni või puhkuseni? Kui palju bensiini tuleb tankida, et sõita suvilasse? Mitu karpi keraamilisi plaate tuleks osta, et plaatida ära vannitoa seinad? Igal pool, kus on tegemist mingite seoste loomise või valemite kasutamisega, on tegemist algebraga. Kui aga koolimatemaatikas lisanduvad arvudele tähed, on see pisut ootamatu ja võib mõnikord õpilastele ka raskusi valmistada. Raamatu lehekülgedel püüamegi koos aru saada, mille poolest tehted tähtedega erinevad tehetest arvudega, milles on sarnasused ja miks on tähed mõnikord paremadki kui arvud. Raamat on mõeldud lisamaterjaliks eelkõige põhikooli õpilastele, aga ka laiemale lugejaskonnale, kes tahab algebraga taas tutvuda.

 

  

 

SPETSIIFILISED ÕPIRASKUSED

Autor: DIANA HUDSON

Studium, 2019

 

Käsiraamat õpetajatele, lapsevanematele ja teistele, kelle hoole all on spetsiifilise õpiraskusega lapsed. Käsitletavad teemad on düsleksia, düskalkuulia, düsgraafia, düspraksia, aktiivsus- ja tähelepanuhäire, autismispektri häire, obsessiiv-kompulsiivne häire. Igale õpiraskusele on pühendatud peatükk, milles kirjeldatakse häire avaldumise vorme, õpilase nõrkusi ja eeldatavaid tugevusi ning võtteid, mida rakendada õpilast õpetades ja juhendades. Lisaks käsitletakse veel nii õppetunni tehnikaid kui ka efektiivsema kodutöö ja eksamiteks valmistumise võimalusi ning olukordi väljaspool õppetööd. Praktilised nõuanded pakuvad mõtteid lahendusteks, mis aitavad arendada mõistvat koostööd ja saavutada edu.

 

 

 

 

 

LÜKAKE EMAKEELE KONTROLLTÖÖ EDASI - MINU LAPSEL ON SÜNNIPÄEV

Helikoptervanematest ja kvaliteetlastest

Autorid: LENA GREINER, CAROLA PADTBERG

 

Hea Lugu, 2019

Päris hullud, need helikoptervanemad: auahned, kartlikud ja rasedusest kuni ülikoolini alati kohal.
Kuidas eestkostjad oma laste ja ülejäänud maailma elu põrguks teevad, räägivad raamatusse kogutud anekdootlikud lood: lõbus reaalsatiir sellest, kuidas vanemad lapsi kuni täiskasvanuikka jõudmiseni valvavad.
Raamat ei ole mõeldud andma kasvatusalast nõu ega ole see ka pedagoogiline seisukohavõtt taganttorkimismaania vastu, vaid halastamatu rindeteade perekonnaelust. Lapsed, ämmaemandad, kasvatajad, õpetajad, treenerid, professorid, advokaadid, arstid ja akadeemilised nõustajad toovad viimaks avalikkuse ette, millised on nende kogemused ülemotiveeritud vanematega. Jaburad, grotesksed lood – ja vastavad kahjuks tõele.

 

 

 

 

 

 

KOOLIRAHVA VÄLIMÄÄRAJA

Autor: ALO SAVI

Studium, 2019

 

Raamat on humoorikas pilguheit koolitöötajate võluvasse, pühendunud ja sõbralikku maailma. Lihtsalt, illustratiivselt ja ülevaatlikult kirjeldatakse õpetajate ning direktorite tüpaaže ja teisi koolis töötavaid inimesi ning antakse mõistlikke soovitusi, kuidas nendega edukalt suhelda. Kõik kirjeldatud õpetajate ja koolijuhtide tüübid on autori poolt märgatud aastakümnete jooksul koolis õppides ning töötades. Nagu kujunes alkeemiast keemia, võib sellestki raamatust kunagi saada surematu klassikaline teos, mis pani aluse teaduslikule uurimisvaldkonnale – pedagogogloogiale. Lugege ning nii mõnigi seik Teie lapse või Teie enda õpetaja kohta leiab mõistliku selgituse ning mõnigi kolleeg muutub järsku palju mõistetavamaks. Rõõmsat avastusretke koolidžunglis!

 

 

JÕUD. KUIDAS LUUA VABADUSEST JA VASTUTUSEST KANTUD TÖÖKULTUURI

Autor: PATTY MCCORD

Äripäev, 2019

 

Patty McCord oli Netflixi talendijuht ning üks sealse ainulaadse ja tõhusa kultuuri loojatest. Oma värskes raamatus jagab ta Netflixis ja mujal Silicon Valleys saadud kogemusi.
McCord pooldab töökohal radikaalset ausust, tema sõnul tuleb motiveerida rahuldust pakkuva tööga, mitte lubaduste, hüvede ja boonustasudega. Tegutseda tuleb läbipaistvalt, nii et iga töötaja teab oma väärtust, ning ettevõtte uutele vajadustele mitte vastavate töötajatega tuleb jätta hüvasti. Töötajatele tuleb anda võimalused ja vabadus ise oma tööd korraldada ja ette tulevaid katsumusi parimal viisil lahendada. McCord väidab et vanad personalipoliitika tavad ‒ iga-aastased arenguvestlused, töötajate võimustamise ja kaasamise programmid jms ‒ osutuvad tihtipeale vaid tohutuks aja ja ressursside raiskamiseks. Töötajad on täiskasvanud vastutustundlikud inimesed. Tema läbiproovitud nõuanded, mida vürtsitavad huumor ja otsekohesus, pakuvad lugejale uutmoodi väljavaateid ülitõhusa ja kasumliku kultuuri loomiseks.
See raamat muudab teie suhtumist töösse ja ärijuhtimisse.

Washington Post on raamatu nimetanud üheks 11 juhtimisraamatust, mida 2018. aastal lugeda.

 

 

 

MEELE AEG

Autor: MICHEL CHASKALSON

Äripäev, 2019

 

Meie meelel on suurem infotöötlusvõime kui kõigil Maal leiduvatel arvutitel, ruuteritel ja internetiühendustel kokku. Näiteks on aju tillukeses, umbes liivatera suuruses tükikeses sada tuhat neuronit ja miljard sünapsi, mis kõik omavahel infot vahetavad. Aju on meele superarvuti, mis võib siduda sada triljonit bitti infot.
Niisiis on meie kasutuses hämmastav võimsus, aga kuidas me seda kasutame? Meelt saaks kasutada palju paremini. Umbes poole ärkveloleku ajast mõtleme millelegi muule kui hetkel toimuvale. Sageli püüame teha mitut asja korraga, kuid hiljutised uuringud näitavad, et selline rööprähklemine vähendab märkimisväärselt meie üldist jõudlust.
Me teadvustame vaid murdosa sellest, mida mõtleme, tunneme ja tajume, seepärast me enamasti ei märkagi, kuidas käitume ja miks just ühel või teisel moel. Seda võiks võrrelda olukorraga, kus meie käsutuses on suur moodne kruiisilaev, kuid ookeanireisi asemel popsutame sellega ainult sadama läheduses.
Meel töötab suurema osa ajast automaatselt. Me ei teadvustagi seda ja püsime seetõttu harjumuste kitsas ringis. Vaimselt, emotsionaalselt ja käitumuslikult toimime ikka nii nagu alati – ja ka tulemus on selline nagu alati.
Mõnikord õnnestub küll piiridest välja murda ja midagi teisiti teha, kuid suure tõenäosusega ei saa neist uutest lahendustest ja headest kavatsustest harjumust ning automaatrežiim jätkub. Siiski saame palju paremini toimida, tuleb ainult õppida oma meelt tõhusamalt kasutama.

Selle raamatu eesmärk on aidata meelel automaatrežiimist sagedamini välja tulla. Seda on võimalik teha ja see muudab elu palju paremaks. Muutume paindlikumaks, meie suhted on tugevamad ja me suudame ootamatute olukordadega paremini toime tulla. Oleme erksamad, elavamad ja loovamad. Selleks on vaja pühenduda raamatus toodud nõuannetele vaid 10 minutit päevas.

 

MIKS ME MAGAME?

UNE JA UNENÄGUDE VÄGI

Autor: Matthew Walker

 

Argo, 2018

„Hämmastav läbimurre! Teadlased on avastanud uue revolutsioonilise mooduse eluiga pikendada. See parandab mälu ja lisab loovust, annab atraktiivsema välimuse, hoiab keha saleda ja vähendab söögiisu. See moodus kaitseb teid vähi ja dementsuse eest ning hoiab ära külmetushaigused ja gripi, lisaks vähendab teie infarkti-, insuldi- ja diabeediriski. Suureneb teie õnnetunne ning vähenevad rusutus ja ärevus. Pakub huvi?“
Uni on inimeste elu ja tervise juures üks tähtsamaid, kuid kõige vähem mõistetud tahke. Kuni viimase ajani puudus teadusel vastus, miks me üldse magame või milleks uni hea on. California Berkeley ülikooli neuroteadlane, professor Matthew Walker uurib kõige värskemate teadusuuringute toel, mis on uni, kuidas see on tekkinud ja miks inimesel seda ülepea vaja on. Muu hulgas peatub ta kellakeeramise ja koolitundide algusaja tervisemõjudel, kuid näitab ka, kuidas une abil vähendada terviseriske, pikendada eluiga ja kasvõi õppida eksamiks. Raamatu lisas jagab autor näpunäiteid ja võtteid une parandamiseks.

Matthew Walker sai oma teaduskraadid neuroteaduses ja neurofüsioloogias Suurbritannia Nottinghami ülikoolist ja terviseuuringute nõukogult Londonis ning seejärel asus tööle USA Harvardi ülikooli arstiteaduskonna psühhiaatriaprofessorina. Praegu on Walker neuroteaduse ja psühholoogiaprofessor USA California ülikoolis Berkeleys, kus ta juhib oma asutatud unekeskust. Walkeri teadustöö teemaks on une mõju inimese tervisele, ta on avaldanud üle saja teadusartikli ning pälvinud mitmeid teadusauhindu ja -preemiaid.

New York Timesi bestseller Sunday Timesi bestseller Observeri, Sunday Timesi, Financial Timesi, Guardiani, Daily Maili ja Evening Standardi aasta raamat 2017

 

KAS SINUST VÕIKS SAADA ASTRONAUT?

KATSETE RAAMAT

Tim Beak ja Euroopa Kosmoseagentuur, kaasautor Colin Stuart

 

Tänapäev, 2019

Tim Peake’i isiklikel kogemustel põhinev raamat kutsub sindki jõudu proovima Euroopa Kosmoseagentuuri nõudliku kandideerimis- ja väljaõppeprogrammiga. Nende 100 katse hulgas, mille loojateks on ESA astronautide treenerid ja endised ESA astronaudid, on nii väga kergeid kui põrgulikult raskeid. Igas vanuses lugejad võivad huviga järele proovida nägemistaju- ja loogikamõistatusi, mälu- ja keskendumiskatseid, peastarvutamise probleeme, võõrkeeleoskuse katseid, psühholoogilisi profiile, meeskonnatöö- ja juhtimisülesandeid, ellujäämisülesandeid ja palju muud!

 

 

SALAJANE MIGRATSIOONIPLAAN

kuidas elitaarsed võrgustikud püüavad Euroopa Liidu, ÜRO, ülirikaste fondide ja valitsusväliste organisatsioonide kaasabil Euroopat lõhkuda

Autor: Friederike Beck

 

Milestone Media, 2019

Raamat paljastab massiimmigratsiooni mahitajaid ja nende tegelikke motiive.
Friederike Beck käsitleb põhjalikult ülirikaste rahvusvaheliste fondide ja valitsusväliste organisatsioonide võrgustikke, mis Euroopa Liidu ja ÜRO kaasabil õhutavad Euroopasse suunduvat massiimmigratsiooni. Humaansuse sildi all viivad nad ellu ülimalt omakasupüüdlikke eesmärke.
Raamat selgitab, kes on Euroopasse suunduva migratsiooni toetajad ja miks nad seda teevad. Miks ei kõrvaldata migratsiooni tegelikke põhjusi, kuidas sisserände õhutamine toimub ja palju muud.

 

 

MAALEHE TULBIRAAMAT

Autor: ANDRES KASK

Hea Lugu, 2018

 

Tulbikoguja Andres Kask kasvatab tulpe Keilas ja Tartumaal. Oma esimese tulbisibula ostis ta 1992. aastal Tartu turult, sort oli narmasõieline ’Blue Heron’. Praegu on tal sorte 300 ringis. Oleks palju rohkemgi, kui vaid jätkuks maad, kus neid kauneid lilli kasvatada.
Oma kogemusi jagades kirjutab ta tulpide kasvusoovidest ning tähtsamatest haigustest-kahjuritest. Portreepildiga tutvustus on raamatus 50 sordi kohta, mis on ühe või teise omaduse tõttu aastatega kujunenud kas autori või tema aia külaliste lemmikuks. Raamatu lõpetab võimalusteküllane peatükk „Tulbid aiakujunduses”, kuhu autor on ideid talletanud ka oma reisidelt.

Andres Kask soovitab: „Kui valite peenrasse erinevate õitsemisaegade ja kõrgustega sorte, võite saada pea kaks kuud õitsva peenra. Ühest sordist on alati mõttekas kasvama panna vähemalt 5–10 sibulat, siis tuleb moodustuv värvilaik paremini esile. Madalad tulbisordid sobivad hästi ka suve teisel poolel õitsvate püsikute ette. Kuna paljud püsikud on tulpide õitsemise ajal vaevu paari cm kõrgused, siis ei varja nad veel õrnu tulpe. Kui aga tulbid ära õitsevad, on ka püsikud juba nii palju kasvanud, et varjavad kolletuvaid tulbilehti.”

 

 

 

 

 

EESTI NOVELL 2019

Koostajad: Maia Tamjärv, Made Luiga, Kajar Pruul

Eesti Jutt, 2019

 

EESTI NOVELL 2019 on teine raamat uuest sarjast, kuhu neli koostajat on valinud põnevaid ja eriilmelisi palu möödunud aasta novellisaagist. Sest lisaks Tuglase novelliauhinna saanud lugudele on uudisjutumaastikul muudki huvitavat, mis aga pahatihti laiema lugejaskonna ja tunnustuse eest varjule jääb. Sel aastal on kogumikus 18 lugu, sajanditagust kirjanduspilti esindab otse Siuru kaante vahelt tänapäeva tõstetud Johannes Semper. Novelliregistrid on mitmekülgsed – leiab lõikavat satiiri, muhedat huumorit, tõsipaatoslikku elukaemust, kirjanduslikku koomiksit, elu pärast surma, seksuaalhälbeid, kasside hingeelu, järsku ilmub keset uusaastaööd tank T-72.

Kõige rohkem, nagu arvata võibki, on raamatus surma ja armastust, neid elu suurimaid müsteeriume. Ja maaelu. Sest me oleme ikkagi maarahvas, kes tunneb ennast ainult siis kindlalt, kui külmal talvel puud otsa ei saa.

Autorid: URMAS VADI, TAUNO VAHTER, TOOMAS HAUG, ARMIN KÕOMÄGI, TAAVI EELMAA, KAAREL B. VÄLJAMÄE, MAARJA KANGRO, KAI KASK, TOOMAS VINT, MARGIT LÕHMUS, JANAR ALA, ANDRUS KASEMAA, RISTE LEHARI, TÕNIS TOOTSEN, AVE TAAVET, MADIS AESMA, JAN KAUS, TIIT ALEKSEJEV, JOHANNES SEMPER

KUI SÕNADEST JÄÄB PUUDU

Autor: JULIE BUXBAUM

Rahva Raamat, 2019


Kaks teismelist saavad sõpradeks just siis, kui neil seda kõige rohkem vaja on. Mõnikord on uus vaatenurk kõik, mida vajame, et maailma asjadest aru saada.
KIT: Ma ei teagi tegelikult, miks ma otsustan Annie ja Violeti kõrvale mitte istuda. Koolis ei saa tegelikult keegi aru, mida ma praegu üle elan. Kuidas nad saaksidki? Isegi mina ei saa sellest aru.
DAVID: Nende 622 päeva jooksul, mis ma olen selles koolis käinud, on Kit Lowell esimene inimene, kes sööklas minu kõrvale istub, seega võin seda õigustatult sündmuseks nimetada. „Nii et su isa on surnud,” ütlen ma, sest see on fakt, mille ma äsja teada sain.
Kit Lowell on oma klassi üks popimaid tüdrukuid. David Drucker on hall kuju, keda koolis keegi tähelegi ei pane. Kui juhtub kõige ebatõenäolisem ja need kaks sõpradeks saavad, on kogu kool rabatud, eriti üllatunud on aga Kit ja David ise. Kit hindab kõrgelt Davidi lausa kohatut ausust, mis mõjub nii veidralt värskendavalt. Davidile meeldib Kiti tähelepanu ja tema uudishimulik loomus.
Kui Kit palub Davidi abi, et välja selgitada, miks tema isa autoõnnetuses surma sai, on poiss kohe nõus. Kumbki neist ei oska aga aimatagi, kuhu see projekt välja viib. Kas nende sõprus on nii tugev, et tõele vastu pidada?

„Võluv, naljakas ja sügavalt liigutav!” – Nicola Yoon, „Päike on ju samuti täht” autor

„Siiras ja tõeline – ma armastan seda raamatut kogu südamest.” – Jennifer Niven, “Elu helged paigad” autor

Julie Buxbaum on New York Timesi menuki, ka eesti keeles ilmunud „Ütle mulle kolme asja” autor. Tema raamatuid on tõlgitud 25 keelde. Julie on õppinud Harvardis õigusteadust ja tegutsenud juristina. Ta elab Los Angeleses koos abikaasa, kahe lapse ja surematu kuldkalaga. www.juliebuxbaum.com

 

MIKS ME VARASTASIME AUTO

Autor: WOLFGANG HERRNDORF

eesti Raamat, 2018

 

Maik Klingenberg ei mõista, miks inimesed teda igavaks peavad. Hästi, tal pole just palju sõpru (okei, tal pole ühtegi sõpra). Ja kõik saavad kõvasti naerda, kui ta klassis oma kirjandit ette loeb. Ja teda ei kutsuta kunagi pidudele – ka mitte populaarse klassiõe Tatjana sünnipäevale.
Andrei Tšihhatšov hüüdnimega Tšikk (isegi õpetajad ei oska tema perekonnanime hääldada) on uus poiss koolis ja samuti ebapopulaarne, kuid teistel põhjustel. Ta näeb alati välja, justkui oleks äsja kakelnud, tema riided on totaalne katastroof ja ta ei räägi kunagi kellegagi.
Ühel päeval ilmub Tšikk ootamatult Maiki juurde koju. Ka teda pole Tatjana juurde peole kutsutud, aga tal on plaan. Nad otsustavad „laenata” auto (väljavalituks osutub üks helesinine Lada Niva) ja nii saabki alguse kahe poisi pöörane suvine seiklus ilma vanemate, selge sihi, teekaardi ja mobiilita. Kas nad eksivad ära? Kindlasti! Kas nad kohtuvad igasuguste kummaliste aga vahvate tegelastega ja satuvad sekeldustesse? Igatahes! Kas sellest saab kõigi aegade ägedaim suvi? Kahtlemata!

WOLFGANG HERRNDORF (1965–2013) õppis esmalt maalimist. Aastal 2002 ilmus tema debüütromaan In Plüschgewittern, 2007 Diesseits des Van-Allen-Gürtels, 2010. ja 2011. aastal järgnesid romaanid Tschick (ee „Miks me varastasime auto”) ja Sand. 2013. aastal ilmus postuumselt päevik Arbeit und Struktur ja 2014 poolikuks jäänud romaan Bilder deiner großen Liebe. „Miks me varastasime auto” sai suurepärase vastuvõtu osaliseks ja muutus kohe bestselleriks. Raamatust on välja antud üle 50 trüki ja saksakeelsete väljaannete tiraaž küünib kahe miljoni eksemplarini. Teos on tõlgitud 28 keelde. 2016. aastal valmis režissöör Fatih Akinil film „Tschick”, mis on linastunud ka Eestis kinodes.

 

 

 

KORSTNAPÜHKIJA SURM

šOTI KRIMINAALJUTUD

Autor: M.C. BEATON

 

Tänapäev, 2019

Rändkorstnapühkija Pete Ray äri läheb hästi, sest kohalikud usaldavad tema ja ta vanamoodsate harjade teenust. Kuid siis avastab Hamish Macbeth ühe maja korstnast laiba. Kõik on veendunud, et süüdi on Pete, üksnes Hamish ise ei usu, et heasüdamlik korstnapühkija suudaks kedagi korstnasse toppida. Peagi läheb lugu veel saladuslikumaks ja süngemaks, sest nõmmelt leitakse Pete’i enda surnukeha. Roimade lahendamine jääb taas Hamishi õlule. Ja seekord võib süüdlane olla ohtlikult lähedal …


 

 

TULUSAD TUTVUSED

Autor: DONNA LEON

Pegasus, 2018

 

„Donna Leon on vaieldamatu krimikirjanduse kuninganna... tal on erakordne võime tajuda linna sotsiaalset pulssi ja tabada selle sisemisi võnkeid.“ – The Baltimore Sun.

Raamatus „Tulusad tutvused“ külastab commissario Brunettit noor bürokraat, kes uurib, miks ei ole Brunetti aastaid tagasi valminud korteri kohta säilinud kohast dokumentatsiooni.
Lugu, mis algab tüütu formaalse tähenärimisega, lõpeb traagiliselt, kui toosama noor bürokraat leitakse kahtlase tellingutelt kukkumise tagajärjel surnuna. Brunetti alustab uurimist, mis viib ta võõrasse ja ohtlikku narkootikumide ja liigkasuvõtjate maailma, ning avastab taas, et Veneetsias võidutsevad need, kellel on kõrgetel ametikohtadel tulusaid tutvusi.

„Leon jutustab oma lugusid nii, nagu armastaks ta Veneetsiat samapalju kui tema loodud inspektor: koos kõigi selle puudustega. Sündmustik ja väiksemad tegevusliinid arenevad elegantselt, ilu ja inetus sammuvad käsikäes – tulemuseks on vaimukas ja mitmekülgne meelelahutus.“ – The Sunday Times (London)

 

 

PRESIDENDI VASTUVÕTT

Autor: MART KADASTIK

Hea Lugu, 2019

 

29-aastasele Kätlinile, kes töötab sööklas toidujagajana, tehakse pöörane ettepanek: asuda maineka raamatukirjastuse juhiks koos väljavaatega teenida kümneid, heal juhul sadu tuhandeid eurosid. Miks on välja valitud just tema, kes ta on läbi lugenud vaid ühe raamatu – muinasjutu Hansust ja Gretest? Kas kirjastuse uus salapärane omanik tahab Kätlinit naeruvääristada, ära kasutada või teda tõepoolest tiivustada? Kui palju võib noor naine uskuda ja usaldada teda ümbritsevaid mehi?
Olukorra muudab eriti pikantseks see, et Kätlinisse kiindunute seas on ka kõrge aukandja – vabariigi president, kellele pole võõrad lihtsureliku tunded, mõtted ega vajadused.
Mart Kadastiku kuues romaan „Presidendi vastuvõtt“ üllatab lugejat sündmustega, mis näivad võimatud, kuid siiski juhtuvad. Autori realistlik ja kohati grotesknegi kujutamisviis ühendab haaravaks looks erinevas vanuses inimesed, kellest kõigist kiirgub ometi üksinduse kurbust ja armastuse ihalust.

 

„Kas see on Sinu meelest naistekas?“ küsisin. Abikaasa rehmas käega ja pomises midagi eituselaadset, prillid puurimas teksti. „Kas tuleb midagi tuttavat ette?“ üritasin uuesti, sest selline süvenemine MINU raamatusse, mille olin äsja läbi lugenud, tegi uudishimulikuks, lausa tõrksaks ja kadedaks.
Tegelikult olin kogu aeg kõrval piilunud, sest püüdsin ise lugemise ajal meelde jätta autori sädelevat sõnavara ja uskumatult visuaalseid kirjeldusi – aga sündmused lippasid ootamatute kurvidega eest ja ma ei tihanud tagasi vaadata.
Millal ma viimati teksti nii suure isuga ahmisin?

Signe Kivi, kunstnik  

„Presidendi vastuvõttu“ ei ole võimalik pooleli jätta. See on kergesti loetav, algusest lõpuni pinget hoidev romaan, samas pole selle sisu sugugi kerglaslik. Kõik me oleme ainult inimesed, järeldub eri põlvkondadesse kuuluvate tegelaste lugudest, mis on meisterlikult tervikuks põimitud. Just seetõttu soovitan „Presidendi vastuvõttu“ erinevas vanuses inimestele, nii naistele kui ka meestele.

Peep Pree, ilukirurg  

 

EESTI SIDE 100 AASTAT

Ratsavirgatsitest nutiseadmeteni

Autor: JAAK ULMAN

 

Post Factum, 2019

Raamat annab põgusa ülevaate sidevahendite arengust Eestis erinevatel ajajärkudel. Juba 17. sajandil alguse saanud postside on Eesti vanimaid avalikke teenuseid. Postiteede rajamine pani aluse teadete ja muude saadetiste vahetamise kõrval ka regulaarsele reisijateveole ning andis tõhusa tõuke maanteevõrgu väljaarendamiseks. Telegraafi tulek suurendas märgatavalt sõnumite saatmise kiirust, telefonid võimaldasid aga inimestel endil vahetult osaleda infoedastuse protsessis. Raadioside ilmumine lasi saata teateid ka nendesse Eesti paikadesse, kuhu telegraafi- ja telefonijuhtmed ei ulatunud, ning lõi eeldused edastada raadio- ja teleprogramme, mis aja jooksul on muutunud kõige populaarsemaks meediavormiks. Eriti kiire arengu on sidevahendid läbi teinud viimase 25 aasta jooksul. Kogu riigi territoorium on kaetud kvaliteetse raadio- ja teleleviga, mobiilsidevõrgud lubavad aga edastada telefonikõnesid igal ajal ning sõltumata vastuvõtja asukohast. Üleriigiline internetivõrk ja sellele tuginevad e-teenused on muutunud Eesti inimestele igapäevaseks töövahendiks.

 

 

EESTI MAJANDUSE 100 AASTAT

Tsaaririigi servaalast kõrgelt arenenud majandusega riigiks

Autor: KALEV KUKK

 

Post Factum, 2018

Aastad 1918–2018 on olnud Eesti majanduse arengus mitte üksnes kvantitatiivse kasvu, vaid ka pööraste pöörete aeg. Kõik on muutunud, pidevalt ja põhjalikult, alates majanduskorrast ja majanduspoliitikast ning lõpetades välismajandussidemete geograafilises jaotumuses toimunud äkiliste ja lausa vastassuunaliste nihetega. Eesti majanduse arengus võib neil sajal aastal eristada kolme eriilmelist ajajärku, mille määratlevad üheselt muutused Eesti riiklikus staatuses resp. geopoliitilise ja geoökonoomilise asendi muutumine Venemaa suhtes. Lugeja käes olev raamat on üles ehitatud neile kolmele ajajärgule: omariikluse aastad 1918–1940, nõukogulik aeg 1940 (1945) – 1990 ja praegune iseseisvuse aeg. Enim tähelepanu on pööratud üldisele majanduslikule ja majanduspoliitilisele taustale ning tööstusele ja majandussidemetele. Põhjalikumalt vaadeldakse olulisemaid võtmesündmusi ja -protsesse, nagu rahvusliku majanduse ülesehitamist 1920. aastate alul, 1930. aastate ülemaailmse surutise avaldumist Eesti majanduses, ENSV majanduse „sotsialistlikku rekonstrueerimist“, rahvamajandusnõukogu aega, 1990. aastate esimese poole siirdekriisi ja reforme ning eelmise kümnendi buumi ja suuresti just sellest välja kasvanud sügavat kriisi.

 

 

 

EESTI POLITSEI 100 AASTAT

Hobusevaraste püüdmisest küberkurjategijate väljaraalimiseni

Autor: KÜLLO ARJAKAS

 

Post Factum, 2019

„Eesti politsei 100 aastat“ kajastab korrakaitse arengut. Suurema tähelepanu all on omariikluse aastad 1918–1940 ja 1991–2018. Nii omariikluse algusajal kui ka 1990. aastatel kulus hulk aega, enne kui tekkis riiklikele vajadustele ja ühiskondlikele ootustele vastav politseiorganisatsiooni töökultuur. Elu ja ühiskondlik-majanduslikud olud muutuvad pidevalt ning kuritegevus areneb ja teiseneb. Muutunud on korrakaitsjate ülesanded, asutuste alluvus ja struktuur, isikkoosseisu väljaõpe ning igapäevatööks vajalik materiaal-tehniline baas. Raamatus jääb rõhuasetus politseile, teisi Eestis tegutsenud korrakaitseasutusi on käsitletud põgusalt. Politseitöö igati värvikast ajaloost on lähemalt peatutud mõnedel – enamasti eripärastel – üksikjuhtumitel.

 

 

 

 

 

EESTI VÄLISPOLIITIKA 100 AASTAT

Esimesest välisdelegatsioonist Euroopa Liidu eesistumiseni

Autor: VAHUR MADE

 

Post Factum,2019

Raamatu autor käsitleb Eesti välispoliitikas viimase saja aasta jooksul aset leidnud muutusi ja liikumisi. Tähelepanu all on Eesti kahepoolsed suhted paljude riikidega – naabritega Põhja- ja Baltimaades, Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaaga ning samuti riikidega Euroopast kaugemal, Ameerika Ühendriikidest Hiinani. Suunavalikut analüüsides vaadeldakse, mil määral on väikeriigil nagu Eesti võimalik mõnele suurjõule toetuda ja sellest toetusest loobuda. Raamatu sisu ei piirdu üksnes Eesti välispoliitikaga. Lugejani tuuakse rahvusvaheline taust, mis on Eesti välispoliitikat mõjutanud ja suunanud ning sundinud tegema ka selliseid valikuid, mis mõnes teises ajastus ja kontekstis oleksid tundunud võimatud.

 

 

 

EESTI SPORDI 100 AASTAT

Raskeatleetikast ralli- ja rennisõiduni

Autor: MÄRT IBRUS

 

Post Factum, 2019 

Raamat vaatleb Eesti spordi arengulugu viimase sajandi jooksul. Eeltõuge sellele ajale polnud pikk, ent küllalt tõhus, et käivitada kohe hasartne tegevus. Me võime end julgelt nimetada spordirahvaks: saavutussport sai ilma pikema sissejuhatuseta pärjatud, kõik need sada aastat on meie edukad spordipoisid ja -piigad rõõmustanud kaasaelajaid ilusate võitude ja tublide tulemustega kõige kõrgemal rahvusvahelisel tasemel. Meil pole olnud sügavaid madalseise, igal ajal on keegi ikka olnud suuteline konkureerima maailma tippudega. Kerge pole see olnud ja kergemaks ei lähe, ometi on loodud alus tugev. Kuidas see sündis, sellele püüabki raamat vastuse anda, lisaks hulk pildimaterjali ja lõpus isikunimede loend.

 

 

 

EESTI KEELE 100 AASTAT

Oma maa suur keel

Autor: KARL PAJUSALU

 

Post Factum, 2019

Eesti keel on eestlaste eneseteadvuse alus. Nii on ka Eesti riik ja eesti keel ikka toetanud teineteist. Iseseisvas Eesti Vabariigis on eesti keel saanud areneda riigikeelena. Rasketel aegadel on aga keel olnud eesti kultuuri järjepidevuse hoidja. Raamat räägib eesti keele erinevatest ülesannetest ja arengutest viimasel sajandil. Vaatluse all on eesti keele asend Eesti ühiskonnas, iseloomustatakse kirjakeele ja rahvakeele muutumist, antakse ülevaade eesti keele uurimisloost ning püsiva jälje jätnud keeleteadlastest ja -uuendajatest. Koha on raamatus leidnud nii normikeel kui ka murdekeeled, et olla koos oma maa suur keel.

 

 

 

,,

Suurt ehitist ei saa luua nõrgale vundamendile