Tallinna Ehituskooli digiõpe Meiler Tallinna Ehituskool ÕIS Tallinna Ehituskooli blogi Tallinna Ehituskool Instagrammis Tallinna Ehituskool Facebookis Tallinna Ehituskool Youtube's

Näitused

2015 on muusika-aasta!

Kõlab hästi!

Muusikat on läbi aegade peetud pühaks, ülimaks, ilusaimaks. Muusikal on midagi sellist, mis meid kõiki puudutab.
Muusika on ka meie mälestuste hoidja – eluhetked ja inimesed salvestuvad meie mällu läbi kindlate muusikapalade. Teatud olukordades võib muusika meid aidata rohkemgi, kui meie kõrval seisev inimene.
Täiesti eriline tunne on aga see, kui oskad ise muusikat teha. Pakkuda kuulajale seda miskit, mis paneb külmavärinad jooksma, saali hinge kinni hoides vakatama või rajult kaasa rokkima. Sõnumid, mida muusika edastab, on mõistetavad sõltumata rahvusest või keelest, mida kõneleme.
2015. aasta on Eestis kuulutanud muusika-aastaks.
Seda sooviga tõsta sellel aastal Eesti mitmekülgne muusikaelu tähelepanu keskpunkti, tutvustada muusika loojaid ja esitajaid, innustada muusikahuvi ja suurendada muusika rolli Eesti inimeste elus.

Muusika-aasta raames toimuvad erinevad kontserdid, festivalid, konkursid, seminarid, koolikontserdid, loengud, näitused jpm. 2015. aastal saab helilooja Arvo Pärt 80. aastaseks ja helilooja Veljo Tormis 85, traditsiooniliselt toimub 1. oktoobril üle-Eestiline rahvusvahelise muusikapäeva tähistamine, 21. novembril on plaanis tähistada muusikavaba päeva ning detsembris valmib muusika-aastal sündinud beebide häältest heliloojate Margo Kõlari ja Liis Viira abiga “Beebisümfoonia”.

Raamatukogus välja pandud näitusel „Loe muusikast!“ on valik muusika-alastest raamatutest, mis tutvustavad muusikaajalugu ja tuntud muusikuid nii Eestist kui ka mujalt maailmast.

MUUSIKA AJALUGU ANTIIKAJAST TÄNAPÄEVANI

Maria Lord koos John Snelsoniga Koolibri, 2009

„Muusika ajaloo“ autorid on võtnud kokku lääne muusika arenguloo, kirjeldades kronoloogilises järjestuses kõige olulisemaid muusikalisi sündmusi ja arenguid läänemaailma üldise ajaloo taustal. Oma käsitluses lähtuvad Lord ja Snelson Euroopa suurtest stiiliperioodidest, võttes peatükkide kaupa vaatluse alla erinevad ajastud neile iseloomulike tunnustega. Muusikastiilidest rääkides selgitavad autorid lugejale ka ajastutele omast mõttelaadi ja erinevate piirkondade ajaloolis-poliitilisi tagamaid, samuti toovad paralleele kirjandusest ja kujutavast kunstist ning kirjeldavad tehnoloogilisi arenguid, tänu millele on lugejal kergem jälgida teatud muusikastiilide ja -voolude kujunemise lugu.

RAAMAT MUUSIKAST

Keith Spence Koolibri, 1995

Raamat muusika olemusest, selle erinevatest vormidest ja stiilidest ning muusikariistadest, nende ajaloost ja ehitusest. Lõpus 100 maailma tuntuima helilooja elulood ja nende teoste loetelu.

 

MUUSIKALUGU LASTELE

Stefano Catucci TEA Kirjastus, 2009

 

„Muusikalugu lastele” on teejuht maailma muusika ajalukku. Selles tutvustatakse muusika tekkimist ning selle arenemist algsest suhtlemisvormist tänapäevaseks kunstiks. Rohked detailitruud illustratsioonid ilmestavad selle arengutee olulisi verstaposte. Mõisteid ja termineid selgitatakse lihtsalt ja lastepäraselt.
Raamat annab hea ülevaate muusikariistadest, alates kõige algelisematest helitekitajatest kuni kõige moodsamate helikandjateni. Kirjeldatakse muusika rolli erinevates ühiskondades ning muusika, usutavade, sõjapidamise ja tantsutraditsioonide seoseid. Tutvustatakse muusikaajaloo silmapaistvaimaid heliloojaid, helikunsti suurteoseid ning säravaimaid muusikuid.

 

KUULSAD MUUSIKUD

Robert Ziegler Koolibri, 2009

 

Kuulsad muusikud on muusikamaailma pilkupüüdev teejuht, mis tutvustab muusikaajalugu teinud heliloojaid ja esinejaid alates vanadest aegadest kuni nüüdisklassikani.

 

OOPERIRAAMAT NOORTELE

Arnold Werner-Jensen Avita, 2006

 

Käesoleva raamatu sissejuhatuses seletatakse ära ooperimuusika tähtsamad mõisted: avamäng, aaria, duett. Siit saab vastuse küsimustele, mida tähendavad sõnad Singspiel, libreto ja orkestriauk. Heidetakse pilk kulisside taha ning kirjeldatakse ooperiteatris töötavate inimeste igapäevaseid ülesandeid. Järgneb ülevaade ooperińanri ajaloost ning seejärel tutvustatakse lähemalt neljakümmet ühte maailma ooperiliteratuuri tuntumat ja sagedamini esitatavat ooperit Christoph Willibald Gluckist Carl Orffini. Teksti täiendavad vahvad illustratsioonid ja arvukad noodinäited.

 

PARUNESS JA MUUSIK (Proua von Meck ja Tšaikovski)

Henry Troyat Eesti Raamat, 2003

 

Paruness von Meck, üheteistkümne lapse ema, asjaarmastaja muusik, armub Tšaikovskisse – muusika pärast – ja pakub talle alatist toetusraha, et helilooja saaks pühenduda üksnes muusikale. Leping sõlmitakse ühel tingimusel: nad ei kohtu iialgi. Neljateistkümne aasta kestel maksiski paruness Tšaikovskile üsna kopsakaid summasid, ainsaks vastutasuks ulatuslik kirjavahetus, milles helilooja jagab parunessiga oma vaateid muusikale, kirjandusele, ajaloole, poliitikale.

 

TUNNISTUS: DMITRI ŠOSTAKOVITŠI MÄLESTUSED

Kirja pannud Solomon Volkov Vagabund, 2002

"Tunnistuses" meenutab Dimitri Šostakovitš oma elukäiku ja räägib inimestest, kellega saatus teda kokku viis – nii vene kultuuri suurkujudest (Glazunov, Prokofjev, Meierhold, Stanislavski, Ahmatova), kes jäid nõukogude võimu rataste vahele, kui ka võimumeestest (Stalin, Beria), kes neid rattaid keerasid. Küllap riivavad Šostakovitši mälestused siiani mõnd tegelast – raamatut ei ole Venemaal avaldatud.

 

THE BEATLES (Ansambli lugu)

Bob Spitz Varrak, 2005

 

Müüt ansamblist „The Beatles” loodi veel enne, kui bänd kuulsaks sai. Too versioon biitlilegendist lihvis ümaraks kõik teravad nurgad ja oli täis vigaseid ridu ning rohkem kui neljakümne aasta vältel on sellist läikima löödud lugu biitlitest välja pakutud tõe pähe – kuni tänaseni.
Peaaegu kümme aastat väldanud uurimistöö tulemusena, tänu sadadele vapustavatele intervjuudele ja paljude varem avaldamata dokumentide avastamisele on Bob Spitz kirjutanud ansambli „The Beatles” niisuguse ajaloo, mida fännid on pikisilmi oodanud – see on ülimahukas ja kõikehõlmav ning sama sädelev ja rõõmus ning üllatusi pakkuv nagu mõni biitlite plaat. Spitz alustab Liverpoolist, karmist sõjas räsitud linnast. Uutes elurajoonides ja koolide mänguväljakutel avastavad üksteist neli poissi – tänu hilisõhtustele raadiosaadetele avastavad nad ka uue muusikastiili, mille nimi on rock’n’roll.

 

SIRP JA SAKSOFON (Eesti levimuusika ajaloost 3)

Valter Ojakäär Kirjastus Ilo, 2008

 

Eesti muusika grand old man’i kolmas Eesti levimuusika ajalugu käsitlev raamat peatub sõjajärgsetel aastakümnetel. Ka siis suruti maha andeid ja loomingulisust, uue elukorralduse ja ideoloogiareeglitega harjumine ning toimetulek nõudis üksjagu meelekindlust. Kuid eesti muusika elas, muusikakollektiivid ja muusikud tegutsesid oma lemmikalal vaatamata välisele survele. Raamat on unikaalne faktitihe, tõeste mälestuskildudega pikitud ülevaade tollasest muusikaelust. Lisatud on isikuregister, märkused ja viited ja ka täiendused kahe eelmise köite faktoloogiale.

 

OMA LAULU LEIDSIME ÜLES 1950. aastatest tänapäevani (Eesti levimuusika ajaloost 4)

Valter Ojakäär Kirjastus Ilo, 2010

 

Neljas osa „Oma laulu leidsime üles” hõlmab perioodi 1950. aastaist kuni tänapäevani. Autor käsitleb põhjaikult Eesti Raadio kollektiive: estraadiorkestrit 1955 kuni likvideerimiseni 1998 ja raadios tegutsenud vokaal- ja instrumentaalansambleid. Eraldi peatükid on pühendatud orkestritele, dirigentidele ja popansamblitele ning nende loomingule. Paeluvad on peatükid väljapaistvamaist lauljaist ja vähe teadaolevast eesti levimuusikast paguluses.

 

JAAK JOALA. KA UNUSTUSE JÕEL AEG KORD SILLA LOOB

Paavo Kangur Kirjastus Kunst, 2015

 

JAAK JOALA OLI 1970.–80. AASTATEL EESTI PARIM LAULJA. Jaagu kaasaegsed kiidavad tema muusikalist andekust, tema suurepärast harmooniataju ja pillimänguoskust.
Ta meeldis laulja ja inimesena nii Eesti kui ka üleliidulisele publikule. Korvpalli ei saa mängida vene keeles, aga laulda saab! Võõras keeles laulmine põhjustas õelate pilkeid. Kuid see on showbusiness, seda ei ole mõtet politiseerida ega ideologiseerida.
Jaagu särava karjääri, nagu ka tema esinemiskeelu mõned asjaolud on ähmased. Alati võib küsida, miks just tema? Kes oli Jaak inimesena? Nendele ja teistele küsimustele saab parema vastuse seda raamatut lugedes.

 

MUSTA PORI NÄKKU

Mihkel Raud Tammerraamat, 2008

 

Mihkel Raud kirjutab julgelt 1980. aastate Eesti rockmuusikast ja muusikutest ning enda eksirännakutest selles tavainimesele tabamatus maailmas. Ise ütleb ta nii: „Selle raamatu lehekülgede sajad ja sajad tegelased liuglesid läbi terve dekaadi peaaegu katkematus mäluaugus. Ja ometi leidsid nad keset surmatrotsivat elupõletamist endas jõudu ning viitsimist luua kõige
imelisemad laulud.”
Vaatamata kohati brutaalsena paistvale muusikute elupõletamisele suhtub autor neisse poolehoiu ja mõistmisega, tegemata neile liiga. (Või siis tehes seda õige pisut.) Kõige vähem säästab Mihkel Raud iseennast. Kõige soojemalt suhtub ta oma lähedastesse.

 

РАЙМОНД ВАПГРЕ недосказанная легенда

Наталья Веебер Aleksandra, 2010

 

Книга о Раймонде Валгре не претендует на музыковедческое исследование, а увлекательно рассказывает о жизни и творчестве популярного эстонского композитора, чья трагическая судьба до сих пор остается загадкой.

 

KUTSE

Gustav Ernesaks Eesti Raamat, 1980

 

Autobiograafiline teos, milles NSV Liidu rahvakunstnik, Eesti NSV teenekaim koorijuht jutustab oma noorus- ja kujunemisaastatest (vaadeldav periood hõlmab ajavahemikku 1908-1940). Autorile omane nõtke publitsistisulg annab ettekujutuse tema lapsepõlvekodust, õpingukaaslastest, õpetajatest, aga ka sellest, kuidas noormehe hinges hakkas üha võimukamalt helisema muusika, tema esimestest sammudest koorijuhtimise ja heliloomingu vallas.

 

ESIMENE EESTI ÜLDLAULUPIDU 1869

Rudolf Põldmäe Eesti Raamat, 1969

    

KARL AUGUST HERMANNI PÄEVIK

Artur Vahter Eesti Raamat, 1990

 

XIX sajandi viimase veerandi ja XX sajandi algaastate eesti kultuurielu üks alustalasid, mitmekülgsete huvide ja tohutu tegevushaardega mees, filosoofiadoktor K. A. Hermann pidas 17.-20. eluaastani päevikut, mille nüüd, mõnda aega hiljem, kirjutas lõpuni professor Artur Vahter. Intrigeerivas vormis jõuab lugejani üks komplitseeritumaid ajajärke eesti vaimuelus, mida kirjasõnas tihti «näruseks ajastuks» on nimetatud.
Artur Vahter pole ka mina-tegelast käsitlenud »õilsa kangelasena», vaid toonud teenete kõrval esile tema inimlikud nõrkused ja puudused. Samuti võib päevikust leida üllatavaid, seni ainuvõimalikeks peetuist erinevaid arvamusi/hinnanguid tollaste tuntud tegelaste kohta, nagu Fr. R. Kreutzwald, C. R. Jakobson, J. Köler, J. Hurt, M. Lüdig jpt.

 

EESTI LAULUPEOD

Arvo Ratassepp Perioodika, 1985

„Muusika ajaloo“ autorid on võtnud kokku lääne muusika arenguloo, kirjeldades kronoloogilises järjestuses kõige olulisemaid muusikalisi sündmusi ja arenguid läänemaailma üldise ajaloo taustal. Oma käsitluses lähtuvad Lord ja Snelson Euroopa suurtest stiiliperioodidest, võttes peatükkide kaupa vaatluse alla erinevad ajastud neile iseloomulike tunnustega. Muusikastiilidest rääkides selgitavad autorid lugejale ka ajastutele omast mõttelaadi ja erinevate piirkondade ajaloolis-poliitilisi tagamaid, samuti toovad paralleele kirjandusest ja kujutavast kunstist ning kirjeldavad tehnoloogilisi arenguid, tänu millele on lugejal kergem jälgida teatud muusikastiilide ja -voolude kujunemise lugu.

24 PRELÜÜDI ÜHELE FUUGALE DVD

Stsenarist, režissöör ja operaator Dorian Supin F-Seitse, 2005

 

Esimene DVD-le jõudnud dokumentaalfilm Arvo Pärdist. See portree sisaldab viie aasta jooksul filmitud hetki helilooja elust, kuhu kuuluvad proovid, esiettekanded, seminarid, kohtumised ja mälestused. Režissöör Dorian Supinil on õnnestunud avada Arvo Pärdi muusikalist mõtlemist. Film avab ukse kaasaja ühe hingeliselt intensiivseima helilooja sisemaailma. Salvestist rikastavad katkendid sellistest olulistest teostest nagu “Tabula Rasa”, “Passio”, “Fratres”, “Orient & Occident”, “Cecilia, vergine romana” ja “Como cierva sedienta”. 2002. aastal filmistuudios F-Seitse valminud portreefilm on nüüd DVD-l kättesaadav uues pakendis ja koos 16 lk bukletiga, mis sisaldab helilooja Arvo Pärdi elulugu, diskograafiat ja fotosid.

 

AMADEUS DVD

Director: Milos Forman 1984

 

Amadeus triumphs as gripping human drama, sumptuous period epic, glorious celebration of the music of Wolfgang Amadeus Mozart - and as the winner of eight 1984 Academy Awards, including Best Picture (produced by Saul Zaentz), Actor (F. Murray Abraham), Director (Milos Forman) and Adapted Screenplay (Peter Shaffer). It's 1781 and Antonio Salieri (Abraham) is the competent court composer to Emperor Joseph II. When Mozart (Oscar nominee Tom Hulce) arrives at court, Salieri is horrified to discover that the godlike musical gifts he desires for himself have been bestowed on a bawdy, impish jokester. Mad with envy, he plots to destroy Mozart by any means. Perhaps, even murder.

 

HELISEV MUUSIKA DVD

Režissöör: Robert Wise 1965

 

Nautige tegelikel sündmustel põhinevat imelist ning südamlikku lugu, millest on saanud kõigi aegade menukaim perefilm - Rodgersi ja Hammersteini „Helisev muusika“. Julie Andrews särab elurõõmsa Maria rollis. Särtsakas neiu lahkub kloostrist ning temast saab koduõpetaja seitsmele lapsele, kelle isaks on kapten von Trapp. Karmi käega leskmehe majas kehtivad ranged reeglid ei jäta sugugi ruumi muusikale ja lõbutsemisele.

LISAD: Sissejuhatus Julie Andrewsilt -- Režissöör Robert Wise’i kommentaarid -- Julie Andrewsi, Christopher Plummeri ja teiste kommentaarid -- “Laulge kaasa” - karaoke subtiitrid.

 

,,

Suurt ehitist ei saa luua nõrgale vundamendile